10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jüri Kamenik
Õppematerjali autor
faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus St), *kihtsajupilved (Nimbostratus Ns) 4.Vertikaalsuunas on veel teine sekundaarne front. Pärast frondi üleminekut pilvedes. 2 olulist tekke protsessi: 1.põrkumine(liitumine) arenevad e konvektsioonipilved (0,4-1,5 km tekivad tekivad kohe lühiajalised ilma selginemised. Teised 2.jää(kristalli protsess). Sademete tekkel mängib olulist termilise konvektsiooni tagajärjel, arenevad kõige kliima fondi puhul muutub ilm järsemalt. Muldade rolli pilveosakeste põrkumine ja liitumine. Selleks et ei hoogsamalt keskpäeva paiku) *rünkpilved (Cumulus Cu), soojenemine ja jahtumine- soojenemine-sulmaine algab toimuks sademe tekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad *rünksajupilved (Cumulonimbus Cb). Taimede kasvu ja suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet pole- sulamine osad pilvetilgad olema suuremad kui teised
Eesti kliima Referaat aines „Üldine klimatoloogia” NSO7022 Üliõpilane: Alina Lerner Juhendaja: Triin Saue Tallinn, 2017 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Kliimavööde.................................................................................................................................4 2. Eesti geograafiline asukoht..........................................................................................................6 3. Eesti kliimat kujundavad tegurid.................................................................................................7 3.1. Kiirguslikud kliimategurid....................................................................................................7 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid...........................................................
Päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis omakorda koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest. Enamus päikesekiirguse lainepikkusest jääb 290 ja 3000 nm vahele. Maa saab vaid väikese osa päikese poolt maailmaruumi paisatud kiirgusest. Maa saab päikseselt pidevalt energiat juurde. Energia tuleb meile elektromagnetväljade näol. Lainetuse näol. Et olukord oleks stabiilne, peab Maa olema energeetilises tasakaalus. Nii palju kui juurde saab energiat, nii palju peab ka ära andma. Kliima soojenemises ei suuda Maa nii palju energiat ära anda, kui sisse tuleb. Maa kesksmiseks temp. on 15 kraadi. On perioode, kus maa soojeneb ja jaheneb jälle. Maale suunatud päikesekiirgusest jõuab ainult osa maapinnale, sest atmosfäär ei ole päikesekiirtele täiesti läbipaistev. Päikesekiirguse nõrgestajateks on veeaur ja tolm. Päikesekiirguse nõrgendamine toimub sel teel, et osa kiirgust hajutatakse, teine osa aga neelatakse atmosfääri poolt.
Tugevad suhkur, CO2, ja päike. Mineraalsete ainete osatähtsus väike. Kuigi taim ei kasva ka ilma mineraalaineteta. Põhiline on süsinik. See protsess tuulepuhangud 300km fondist tagapool on veel teine sekundaarne font. Pärast fondi üleminekut tekivad kohe lühiajalised ilma selginemised. on temperatuurist sõltuv. Toimub ainult päeval. 2) Hingamine – taimkatte funktsioneerimiseks, kus fotosünteesitakse välja hingamist. Toimub Teise kliima fondi puhul muutub ilm järsemalt. ööpäev läbi. Et taim kasvaks, peab fotosüntees ületama hingamist. Hingamine on temperatuurist sõltuv protsess. Fotosüntees ei toimu liiga madalal temp’il
Külma fronti on 2 liiki: I liiki külma frondi eel tuul pöördub 90° ja temp langeb järsult. Pilvitus läheb kõrgemaks ja algab sadu, õhurõhk hakkab tõusma. Ühtlane pilvesein laussadu, järsk temp langus, mõne aja pärast ilm selge.II liiki külm front tõusvast õhuvoolust kujuneb välja rünkpilv, suvel võib olla äike. Tugevad tuulepuhangud 300km fondist tagapool on veel teine sekundaarne font. Pärast fondi üleminekut tekivad kohe lühiajalised ilma selginemised. Teise kliima fondi puhul muutub ilm järsemalt. Pilet nr. 7 Muldade soojenemine ja jahtumine, termilised karakteristikud. Soojenemine Sulamine algab suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet ei ole toimub sulamine mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt üles siis imbub sulavesi mulda, mõlemapoolses sulamisel voolab enamus lume sulaveest minema.Jahtumine mulla külmumine algab siis kui temperatuur langeb alla 0° C siis külmub mullas olev vesi
ar.pdf LOENG 1 ● Esimesena õhurõhk ja temperatuuri vaatlused - Johann Jacob Lerche ● 1865 TÜ Meteroloogia observatoorium, hakkas ala arenema ○ Praegu KAUR (Eesti keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistus) ● Meteoroloogia -teadus, mis uurib protsesse atmosfääris ● meteor -igasugune taevane nähtus ● logos -uurimine, teadmine ● Atmosfäär -Maa õhuümbris ● Ilm -atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides ● Kliima –ilmastu, mingi paiga paljuaastane ilmade laad ja rütm –antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade režiim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist –Maa kliimasüsteemi meteokomponentide olekute ansambel, mille süsteem läbib pika aja jooksul (kümned aastad) ● Uurimismeetodid vaatlus, eksperiment modelleerimine statistiline analüüs
Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused 1. ÜLEVAADE EESTI KLIMAATILISTEST TINGIMUSTEST 1.1. Kliimat kujundavad tegurid Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas 57º30 ja 59º50 pl vahel mereliselt kliimalt mandrilisele ülemineku vööndis. Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna-
Käesoleval ajal kardetakse kasvuhooneefekti jätkuvat kasvu inimtegevuse tulemusel, kuna igasugune süsinikkütustel põhinev soojamajandus paiskab atmosfääri täiendavaid koguseid süsinikdioksiidi. Naftas, maagaasis, kivisões ja põlevkivis sisalduva süsiniku on loodus kunagi ammu atmosfääri käibest kõrvaldanud ja maha matnud. Põletamine toob ta uuesti atmosfääri tagasi. Meile sobib loomulikult kõige paremini muutumatu kliima, mis ühtlasi tähendaks kasvuhooneefekti muutumatuna püsimist. Kasvuhooneefekt saab püsida muutumatuna vaid siis, kui ei muutu kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris. 11) Pinnase termilised karakteristikud Ruumerisoojus soojushulk kalorites, mis kulub ühe ruumiühiku (cm3) pinnase soojendamiseks 1 C° võrra. Iseloomustab pinnase soojusmahutavust. Mida rohkem on pinnases vett ja vähem õhku, seda suurem on tema ruumerisoojus ja vastupidi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid