Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Referaat Eesti kliima teguritest (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Referaat Eesti kliima teguritest #1 Referaat Eesti kliima teguritest #2 Referaat Eesti kliima teguritest #3 Referaat Eesti kliima teguritest #4 Referaat Eesti kliima teguritest #5 Referaat Eesti kliima teguritest #6 Referaat Eesti kliima teguritest #7 Referaat Eesti kliima teguritest #8 Referaat Eesti kliima teguritest #9 Referaat Eesti kliima teguritest #10 Referaat Eesti kliima teguritest #11 Referaat Eesti kliima teguritest #12 Referaat Eesti kliima teguritest #13 Referaat Eesti kliima teguritest #14 Referaat Eesti kliima teguritest #15 Referaat Eesti kliima teguritest #16 Referaat Eesti kliima teguritest #17 Referaat Eesti kliima teguritest #18 Referaat Eesti kliima teguritest #19 Referaat Eesti kliima teguritest #20 Referaat Eesti kliima teguritest #21 Referaat Eesti kliima teguritest #22
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

Kliima

14. Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti? Kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem nn. Kasvuhoonegaase. 15. Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas mõjutaks see Eestit? Kõrgemate temperatuuride kaasneb liustike sulamine, mis omakorda toob kaasa veetaseme tõusu igal pool maailmas. Eestis poleks talvel enam lund ja tänu sellele kaoks paljud loomaliigid eestist ära. 16. Eesti kliima on muutunud merelisemaks, st talved on pehmemad ja sademeid rohkem. Kas see fakt toetab kliima soojenemise hüpoteesi või mitte? Põhjenda. Jah toetab küll kliima soojenemise hüpoteesi. 17. Miks ei ole osa teadlasi inimese põhjustatud kliima soojenemise hüpoteesiga nõus? 18. Kus on maapinnani jõudev päikesekiirguse hulk Eestis kõige suurem, kus kõige väiksem? Miks? 19. Kuidas mõjutab eesti pinnamood õhumasside liikumisteid ja sademeid? 20

Kliima ja kliimamuutus
thumbnail
5
doc

Eesti kliima

surmani. Need olid esimesed entusiastid. 19. sajandi baltisakslaste vaatlusvõrgud. 1865. a observatooriumi loomisega tõusis tase tunduvalt, olid sidemed teiste jaamadega maailmas. 1893. aasta oli TÜ-s murrang, B. Sresnewsky asemeletulek, vene keeles. Sademetevaatusvõrgu mõõtmiste analüüs tuli 1913. I maailmasõjaga katkesid vaatlusread, v. a. Tartus. Metoodiline juhendaja K. Kirde. Keelteoskuse vajalikkus ajaloouurimisel. Temp aegrida on sakilise iseloomuga:). Eesti kliima uurijatest on puudu eradotsent J. Letzman, kes töötas välja tornaadotekkimise teooria. Teaduslik tegevus: J. Ross lõi koolkonna kiirguskliima uurimise valdkonnas. O. Avaste taastas meteoroloogia õpetamise TÜ-s. H. Tooming ja Agu Laisk ­ fotosünteesikoolkond. Jaan-Mati Punning ­ paleoklimatoloogia valdkond. Eesti Agrometeoroloogialaboratoorium. Füüsika peaobservatooriumi aastaraamatud ­ letopissid. 1865. aastast hakati ära tooma Eesti

Loodus
thumbnail
38
ppt

Eesti kliima

Eesti kliima Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ http://www.feebleminds-gifs.com/kids-clipart1.html Eesti kliimat kujundavad tegurid Parasvöötme Kaugus läänetuuled ja ekvaatorist, tsüklonid, saabuv erinevad päikese- õhumassid kiirguse hulk Kaugus Reljeef – Eesti ookeanist, kõrgustikud Põhja-Atlandi soe hoovus http://meteonews.ch/en/Weather_Map/CEE/Estonia 13.01.2012 Päikesekiirg • us Eesti asub parasvöötme põhjao

Geograafia
thumbnail
7
pdf

Veestik ja Euroopa kliima

lähtuval pikalainelisel soojuskiirgusel maailmaruumi hajuda. 14. Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti? V: Fossiilide kütuste põlemisega. 15. Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas mõjutaks see Eestit? V: Temperatuur tõuseb, sademete hulk suureneks, liustikud sulaksid ning maailmamere tase tõuseks. Meri ujutaks üle nii Eesti kui ka ülejäänud maailma madalamad rannikualad. 16. Eesti kliima on muutunud merelisemaks, st talved on pehmemad ja sademeid rohkem. Kas see fakt toetab kliima soojenemise hüpoteesi või mitte? Põhjenda V: Ei, sest kliima sõltub siiski väga paljudest omavahel keerulistest seostest. 17. Miks ei ole osa teadlasi inimese põhjustatud kliima soojenemise hüpoteesiga nõus? V: Nad arvavad, et praeguse soojenemise puhul on tegu loodusliku kliima muutumisega, mis on toimunud kogu planeedi ajaloo jooksul. 18

Geograafia
thumbnail
21
doc

Eesti taimkate

Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Uurivad teadused: fütot

Eesti taimestik
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused



Lisainfo

Referaat Eesti kliimast. Siit saab teada, mis tegurid kujundavad Eesti kliimat. On rõhutatud Eesti klimaatilised erinevused territoriumi ulatuses, kirjeldatud teoreetiliselt ja tõestatud meteoroloogiajaamade andmeid võrreldes.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun