Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti kirjanduse lätteil kokkuvõte kontrolltööks (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat. Põhiline vorm oli rahvuskirjandus (ühe rahva kirjandus). Maailmakirjandus koosneb kõikidest rahvuskirjanduste parimast osast, kuid on ka kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Ka eesti kirjandus on osa maailmakirjandusest, kandes eneses nii rahvuslikult eripäraseid kui ka üldinimlikke tunnuseid. Eesti kirjanduslugu – arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti isiku- ja kohanimed, juhuslikud sõnad ja lauseosad. – niisugune kirjavara = vaid eestiaineline kirjandus.
Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud – katekismused.
Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega, mille algust võib lugeda juba Henriku Liivima kroonikast alates. Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet ja teisigi žanre. Alates 18. Sajandi teisest poolest kujunes baltisaksa kirjanduselu keskuseks Riia. Üks juurdepääs euroopalikule vaimuvarale kulgeb baltisaksa kirjanduse kaudu.
Esimesi kirjalikke teateid eestlaste saatuse kohta nimetatud perioodil leiame ladinakeelsest teosest Henriku Liivima kroonika. Läti Henrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Ta oli piiskop Alberti saatja sõjaretkedel eestlaste vastu. Hästi informeerituna on ta siinseid sündmusi oma ülestähendustes kirjeldanud paiguti suure üksikasjalikkusena.
Kroonika hõlmab küllaltki pikka perioodi, alates misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juures kuni Saaremaa allaheitmiseni (1180-1227). Ristiusustamise käsitelu kõrval sisaldab kroonika tähelepanekuid eestlaste kommete , usundi, keele, rahvalaulu, isiku- ja kohanimede , põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. Henrik tundis ka siinsete põlisrahvaste keeli, sealhulgas ka eesti keelt.
Teoses esinev eestikeelne sõnavara on üsna mitmekülgne, nt malewa, wanem, Lembitus, Viliende ning sisaldab üksikuid lauseid.
Kroonikas saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale – Eesti = Maarjamaa
Kroonika ehk ajaraamat esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosavormis. Keskajal kirjutasid kroonikaid enamasti mungad ning see oli ajalookirjanduse valitsev žanr. Seal ei selgitata ega analüüsita sündmuste sügavamais seoseid .
13. sajandi teiseks esileküündivaks kirjalikuks mälestusmärgiks Henriku kroonika kõrval on Taani munkade poolt registreeritud Põhja-Eesti asulate nimekiri, nn Taani hindamisraamat, mis sisaldab ligi 500 kohanime , lisaks isiku- ja perenimesid. Teos on pakkunud väärtuslikke andmeid Eesti asustusajaloo uurijatele ja keeleteadlastele.
KIRIKUKIRJANDUS Eesti keeles kirjapandud proosa ja värsi ajalugu algas ristitähe all. Kullamaa käsikiri – üks näiteid palvete, laulude ja muude liturgiliste tekstide tõlkest.
REFORMATSIOONReformatsioon ehk usupuhastus oli murranguline usuliikumine Lääne- ja Põhja-Euroopas, mis sai alguse 1517. aastal Saksamaal(Martin Luther). Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, meil niisiis eestikeelsega. Lugemisoskuse nõue omandas meie kultuuris pöördelise tähenduse: raamat ja haridus leidsid tee eestlase juurde. Tuli trükitud kiri, trükitud raamat.
Wanradti ja Koelli katekismus – Esimene säilinud eestikeelne raamat( Wittenbergi linnas trükitud). Seal seisavad kõrvuti alamsaksa- ja eestikeelne tekst. Teos oli määratud abivahendiks saksa soost pastoritele.
Heinrich Stahl(töötas kirikuõpetajana) – Vene-Liivi sõja tulemusena langes Eesti Rootsi võimu alla( protestantlik )... Põhja-Eesti 16. Sajandi lõpul,,, Lõuna-Eesti 17. Sajandi algul... Algas nn vana hea Rootsi aeg, mis kestis kuni 18. Sajandi alguseni .Eestimaale tuli nüüd kestvam rahupõlv, mis tõi kaasa ümberkorraldusi. Luterlus muutus üldiseks, vastureformatsioon taandus... Kõik see lõi soodsad tingimused meie kultuurilooliseks arenemiseks . Oluliselt puudutas see ka kirjandust. 1632 loodi Tartu ülikool ja 1684 Forseliuse algatusel Tartusse rahvakooliõpetajate seminar. Pandi alus kirikukirjandusele selle tõelises tähenduses ning ühtlasi eesti keelekorraldusele. Asutati trükikojad – 1633 Tallinna. Stahl koostas esimese eesti keele õpiku – „Juhatus eesti keele õppimiseks“ – 1637. Aastal. See sisaldab ka eesti-saksa sõnastikku. Stahli grammatikaga algab eesti kirjakeele kujunemise sajanditepikkune protsess. Sellele järgnesid teiste autorite koostatud grammatikad. Tähtsaim 17. Sajandi keeleõpetuse käsitlus oli J. Hormungi grammatikal. Hormung rajas nn vana kirjaviisi, mis pakkus kindla ortograafilise süsteemi. Kirjakeel omandas ühtlasema ilme sellest hoolimata, et ta polnud eesti keelele kohane.
Piibelristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik, kristlaste pühakiri, jumalik ilmutus teispoolsest maailmast... peamised tegevuspaigad asuvad Palestiinas ... Piibel on omamoodi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti kirjanduse lätteil kokkuvõte kontrolltööks #1 Eesti kirjanduse lätteil kokkuvõte kontrolltööks #2 Eesti kirjanduse lätteil kokkuvõte kontrolltööks #3 Eesti kirjanduse lätteil kokkuvõte kontrolltööks #4 Eesti kirjanduse lätteil kokkuvõte kontrolltööks #5 Eesti kirjanduse lätteil kokkuvõte kontrolltööks #6 Eesti kirjanduse lätteil kokkuvõte kontrolltööks #7 Eesti kirjanduse lätteil kokkuvõte kontrolltööks #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tauno Pihkanen Õppematerjali autor

Lisainfo

Hea kokkuvõte kontrolltööks õppimiseks.
kirjandus , kontrolltöö , eesti kirjanduse algus , eesti kirjandus

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

3
docx
EESTI KIRJANDUSE LÄTTEIL
112
doc
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
62
docx
Kirjanduse lõppueksami materjalid
54
doc
Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
32
doc
Eesti kirjanduse ajalugu I
19
doc
Kokkuvõte põhikoolis õpitust
37
docx
Kirjanduse lõpueksam 2011
69
doc
Suuline exam



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun