Eesti kirjanduse ajalugu II (24)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks

  • Siuru tegevus ja looming.
    Siuru (1917 – 1920)
    Marie Under, Friedebert Tuglas , Artur Adson , August Gailit , Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus ; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe , Peet Aren , Otto Krusten , Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.)
    Esimeheks Under. Tuglas pani nime “Kalevipoja” järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas “Odamees”. Kolm “Siuru” albumit ja koguteos “Sõna”, siurulaste luule- ja novellikogud, esseed , följetonid, üks romaan (A.Gailit “Muinasmaa” 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas “ Teekond Hispaania ” 1918). “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist. “Siuru” – individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemilik elunautimine, elada sellisena, nagu ollakse loodud, otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavavapärasele (väikekodanlikule) elule, eritletakse negatiivseid emotsioone – valu, viha, julmust. Arendati impressionistlikku kujutuslaadi, mis vastas noorte maailmapildile, milles väärtustati hetkeelamust, -meeleolu ja –muljet ning pakkus vastavaid stiilivõtteid. Siurulik isikuvabadus eelkõige tundevabadys, igaühe õigus oma elamustele ja tahtmistele.
    Väljaandeid Siuru tegevusajal
    Siuru I - III (1917 - 1919)

    Johannes Semper - Pierrot (1917)

  • Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28.
    Johannes Semper – prantsuse-vene sümbolism, esikkogu “Pierrot” 1917. Tema intellektuaalne ja analüütiline kirjanikunatuur on suguluses nooreestlaste ratsionalismiga. Elu ja tunnete nautimine.

  • Henrik Visnapuu luule.
    HENRIK VISNAPUU (1890 – 1951)

    Pedro Krusten, Kaugelviibija käekõrval (1957)
    Harald Peep , Henrik Visnapuu (1989)

    1917 Amores
    1918 Jumalaga, Ene!
    1920 Talihari
    1920 Hõbedased kuljused
    1920 Käoorvik
    1925 Ränikivi
    1927 Maarjamaa laulud
    1927 Jehoova surm
    1927 Parsilai
    1929 Puuslikud
    1931 Tuulesõel
    1932 Päike ja jõgi
    1937 Saatana vari
    1938 Põhjavalgus
    1942 Tuule-ema
    1946 Esivanemate hauad
    1947 Ad astra
    1947 Periheel . Ingi raamat
    1948 Mare Balticum
    1950 Linnutee. Rännuraamat
    1964 – 65 Kogutud luuletused I – II
    1993 Mu ahastus ja armastus
    1932 Poeetika põhijooni I
    (koos Jaan Aineloga)
    1951 Päike ja jõgi

    Esikkogu “Amores” 1917, tuumakaim ja isikupäraseim eesti luules. Väljendab ebakõlalise maailma ja vastuoludes heitleva luuletajamina nägemusi. Keskendav teema armastus, milles tulevad esile inimloomuse põhitungid, mis üldistuvad inimese elamisvaevadeks ja olemisrõõmudeks. Soov leida harmooniat on suur ja seetõttu mõjuvad pettumused rängalt. Romantiline ilu- ja armastusjanu põrkab kokku talitsematute lihalike himudega, toob kaasa hingevaeva ja enesesüüdistusi. Iseloomulik on minevikku jäänud elamuste leebe kirgastumine – mälestustena. See liin jätkub ka kogudes “Jumalaga, Ene!” ja “Käo-orvik”, väljendades Visnapuule olulist tõdemust, et lepitus enesega või harmoonia on võimalikud alles pärast tegelikku elamist, mõtte selgimist. Visnapuud süüdistatud Jumalasalgamises ja pattudes, kuid vahekord Jumala ja kristliku eetikaga oli luuletaja jaoks väga tähtis.V luules vastandatakse elamuste erakordsus tavainimese rutiinsele elule, boheemlik ükskõiksus igapäevaelule.

  • Marie Underi luule.
    Luule tema esimestes kogudes “Sonetid”, “Eelõitseng” ja “Sinine puri” on kantud harmoonilisest ja terviklikust maailmanägemisest, keskmeks kahe inimese suur vastastikune armastus, mis annab kõigele ümbritsevale eksootilise värvingu, mis ka hedonismile iseloomulik. Erakordse armastuse taustal ka igatsus, nukrus, kiivus, üksindus. Underi luules valitseb visuaalne kujundlikkus, värvide- ja detailiderohkus. Palju taimi. Tema luules on mänglevat kergust ja artistlikkust, luuletuste areng liikuv ja vaheldusrikas . Värstitehnikas lubab endale suuremat kõrvalekaldumist ja vaheldusrikkust klassikaliste luulevormide puhul. Ekspressionism . Ballaadid, mis enamasti rahvapärimusainelised. Konkreetsete ajasündmustega seotud luuletused.
    MARIE UNDER (1883 – 1980)

    1917 Sonetid
    1918 Eelõitseng
    1918 Sinine puri
    1920 Verivalla
    1923 Päriosa
    1927 Hääl varjust
    1928 Rõõm ühest ilusast päevast
    1929 Õnnevarjutus
    1930 Lageda taeva all
    1935 Kivi südamelt
    1942 Mureliku suuga
    1954 Sädemed tuhas
    1963 Ääremail
    1958 Kogutud luuletused
    2006 Lauluga ristitud
    2007 Luule

  • Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28.
    Uusromantiline proosa. Eestvedaja Tuglas. Proosa voolusuundumus ei olnud algul nii sümbolistlik kui luule oma, kuid sümbolistlikud taotlused hakkasid esile tulema Tuglase ja Tammsaare teostes. Tuglase “Kahekesi” ja Tammsaare “Pikad sammud” ning “Noored hinged ”.
    Suundumine uusromantilistele radadele tõi valitsema lüürilise elemendiga lühiproosa. Keskse koha haaras novell . Uusromantilise proosa kujutuslaad läheneb mõneti luule omale. Sündmustik ja plastilised karakterid muutuvad vähetähtsaks, neid asendab tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, just sellel pinnal sünnivad ka novelli käivitavad konfliktid. Tegelaste reageeringud ja käitumine ei vasta tavaloogikale, nende taga varjub inimloomuse varjatud keerukus . Inimhingega seotut võimendab loodus. Sümbolistliku kujutuslaadi süvenedes tiheneb ka seiste ja vastavuste võrgustik.
    Tuglas ja tema uusromantiline novell “Toome helbed”, milles varjundirikka impressionismiga antakse edasi täiskasvanute maailma suuri saladusi tajuva tütarlapse elamus , kaasamängijaks kevadest suve poole liikuv loodus. Katsetuslikum ja ebaühtlasem on “Jumala saar”, ent smas on tegemist eriti huviäratava, oma aja meeleoludest ning kunstiuuendustest kantud teosega , mis haakub ka Tuglase edasise loominguga.
    Tuglas: elu kui orjus või vangistus, inimese heitlus siin- ja sealpoolsete jõududega, protest kristliku alalhoidlikkuse vastu, nietzschelik hea ja kurja vahekord.
    Tarapita (1921 – 1922)
    Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas , Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa , Friedebert Tuglas, Marie Under

    Esteetiline üleminekujärk, “Noor-Eesti”st lähtunud voolud olid ammendumas, tekkinud uued, eeskätt realismipõhjalised – suunad veel nõrgemad. 1923 ajakiri “Looming” – ühendas kirjanduslikke jõude.
    1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas)
    1923 „Looming” (peatoimetajad aastatel 1923 – 40 Tuglas, Kärner ja Semper)
    1925 Kultuurkapitali seadus
    1927 algavad „Looduse” romaanivõistlused

  • Anton Hansen Tammsaare proosa- ja draamalooming.
    Anton Hansen Tammsaare
    (1878 – 1940)

    1907 Raha-auk
    1913 Vanad ja noored
    1907 Uurimisel
    1908 Pikad sammud
    1909 Noored hinged
    1910 Üle piiri
    1915 Poiss ja liblik
    1917 Varjundid
    1917 Kärbes
    1921 Juudit
    1922 Kõrboja peremees
    1923 Pöialpoiss
    1926 - 33 Tõde ja õigus I - V
    1934 Elu ja armastus
    1935 Ma armastasin sakslast
    1936 Kuningal on külm
    1939 Põrgupõhja uus Vanapagan
    Üliõpilasnovellid: uus ainestik – ajastuomane impressionism , külarealistlikust laadist
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti kirjanduse ajalugu II #1 Eesti kirjanduse ajalugu II #2 Eesti kirjanduse ajalugu II #3 Eesti kirjanduse ajalugu II #4 Eesti kirjanduse ajalugu II #5 Eesti kirjanduse ajalugu II #6 Eesti kirjanduse ajalugu II #7 Eesti kirjanduse ajalugu II #8 Eesti kirjanduse ajalugu II #9 Eesti kirjanduse ajalugu II #10 Eesti kirjanduse ajalugu II #11 Eesti kirjanduse ajalugu II #12 Eesti kirjanduse ajalugu II #13 Eesti kirjanduse ajalugu II #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 677 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 24 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor miamigirl Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
    • Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks
    • Siuru
    • Väljaandeid Siuru tegevusajal
    • HENRIK VISNAPUU
    • MARIE UNDER
    • Tarapita
    • Karl Rumor (Ast)
    • Mait Metsanurk (Eduard Hubel)
    • Aleksander Antson
    • Sophia Vardi (Marta Lepp)
    • August Kitzberg
    • A. H. Tammsaare
    • Aino Kallas
    • Hella Wuolijoki
    • Artur Adson
    • Juhan Sütiste
    • Karl August Hindrey
    • Evald Tammlaan
    • Hugo Raudsepp
    • Henrik Visnapuu
    • Enn Vaigur
    • August Mälk
    • HEITI TALVIK
    • BETTI ALVER
    • UKU MASING
    • KALJU LEPIK
    • ILMAR LAABAN
    • Ilmar Talve
    • Valev Uibopuu
    • Juhan Smuul
    • Debora Vaarandi

    Teemad

    • Siuru tegevus ja looming
    • Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu
    • August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik
    • Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.)
    • Siuru I - III (1917 - 1919)
    • Marie Under - Sonetid (1917), Sinine puri (1918)
    • Henrik Visnapuu - Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918)
    • Friedebert Tuglas - Saatus (1917)
    • August Gailit - Saatana karusell (1917), Klounid ja faunid (1919; mh „Sinises tualetis
    • daam”)
    • Johannes Semper - Pierrot (1917)
    • Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28
    • Henrik Visnapuu luule
    • Kaugelviibija käekõrval (1957)
    • Henrik Visnapuu (1989)
    • Marie Underi luule
    • Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28
    • Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes
    • Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under
    • Anton Hansen Tammsaare proosa- ja draamalooming
    • ANTON HANSEN TAMMSAARE
    • 1940)
    • Raha-auk
    • Vanad ja noored
    • Uurimisel
    • Pikad sammud
    • Noored hinged
    • Üle piiri
    • Poiss ja liblik
    • Varjundid
    • Kärbes
    • Juudit
    • Kõrboja peremees
    • Pöialpoiss
    • 33 Tõde ja õigus I - V
    • Elu ja armastus
    • Ma armastasin sakslast
    • Kuningal on külm
    • Põrgupõhja uus Vanapagan
    • Romaanisari „Tõde ja õigus” kui eesti proosaklassika keskpunkt
    • Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane
    • August Gailiti proosa
    • (u.k.j.) – 1960)
    • August Gailit 1891 – 1960 (1961)
    • Jaanus Vaiksoo, Gailit ja Nipernaadi (1995)
    • Kui päike läheb looja
    • Saatana karusell
    • Muinasmaa
    • Rändavad rüütlid
    • August Gailiti surm
    • Klounid ja faunid
    • Purpurne surm
    • Idioot
    • Vastu hommikut
    • Ristisõitjad
    • Toomas Nipernaadi
    • Isade maa
    • Karge meri – inimese ja looduse, saare ja mandri vastandus. Süngetooniline
    • saareromaan
    • Ekke Moor
    • Leegitsev süda – tõsine. Kunstnik peab end välja raiuma oma Nipernaadi-staatusest
    • Suudab kaotada poeetilise ja talupojareaalsuse vahelise vastuolu, kuid teost saadab turu ja
    • kunsti vaheline vastuolu. Tõeline kunstiteost suudab kaubaks muutumisest hoiduda. Romaani
    • kohale jääb rippuma idealismi vaim, mida G varem oma huumoriga oli suutnud vältida
    • Viimne romantik
    • Üle rahutu vee
    • 59 Kas mäletad, mu arm? I – III
    • Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1929 - 44
    • Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 1917 - 44 (August Mälk jt)
    • AUGUST MÄLK
    • 1987)
    • Raimond Kolk, August Mälk (1964)
    • Aarne Vinkel, August Mälk (1993)
    • Surnud majad
    • Õitsev meri - mereromaan. Kõrvutatud Gailiti “karge merega”. Sisemaailma ja
    • rannarahva vastandamine. Mälgul teose ideoloogia selgelt ohtlikum, vaesm ja vabam
    • rannaelu
    • Rannajutud
    • Taeva palge all
    • Hea sadam
    • 53 Tee kaevule
    • Kevadine maa
    • Projekt Victoria
    • Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917 - 44 (Peet Vallak jt)
    • Peet Vallak (Peeter Pedajas)
    • Epp Pillarpardi Punjaba potitehas – koomilise varjundiga novell
    • Hulgus
    • Eesti näitekirjandus 1917 - 44 (Hugo Raudsepp jt)
    • Priit Põldroos
    • Andres Särev
    • Hugo Raudsepa kannatustee (1973, Viiu Raudsepp-Tulk)
    • Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1929 - 44
    • Arbujate tegevus ja looming
    • Heiti Talviku luule
    • Betti Alveri luule
    • Karl Muru, Betti Alver (2003)
    • Uku Masingu looming
    • Džunglilinnud)
    • Bernard Kangro tegevus ja looming
    • Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid
    • Kalju Lepiku luule
    • Arvo Mägi, Kalju Lepik (1970, täiendatud trükk 1993)
    • Ilmar Laabani luule ja häälutused
    • Hasso Krull, Paragramm ja tämber. Rmt: Millimallikas (2000)
    • häälutus – sound poetry
    • Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid
    • Karl Ristikivi looming
    • Romaan „Hingede öö” kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas
    • Ilmar Talve ja Valev Uibopuu looming
    • Stalinistlik kirjandus Eestis: valitsev esteetika, kesksed teemad ja autorid
    • olukirjeldust
    • Stalinistlik kirjandus ja sellest lahtiütlemine: Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi
    • looming

    Kommentaarid (24)

    naxzi profiilipilt
    naxzi: tundub, et kõik on olemas, kuigi osalt tundub olevat üsna töölehtede põhine (ning sisaldab palju aastaarve) aga samas tundub, et on kasutatud raamatut Eesti kirjanduslugu (Annus, Epner jt) ja on ka jutustavamaid vastuseid. Vajab üldiseid teadmisi, selleks et konspektist täit rõõmu tunda. Suur aitäh!
    04:07 06-01-2010
    Triple profiilipilt
    Triple: Väga positiivne materjal: hästi üles ehitatud ning kui kohustuslik kirjandus läbi loetud, siis ka ääretult kasulik :)
    15:18 17-04-2010
    bornfromsilence profiilipilt
    bornfromsilence: Näib, et kõik on ilusti olemas. Ainuke asi, mis veidi häirib, on kujundus. :P
    00:38 31-12-2009


    Sarnased materjalid

    26
    doc
    Eesti Kirjanduse Ajalugu II
    42
    docx
    Eesti kirjanduse ajalugu II
    40
    doc
    Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
    21
    doc
    Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks
    15
    doc
    Eesti kirjanduse ajalugu
    99
    doc
    11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
    53
    doc
    Kirjanduse eksami piletid
    32
    doc
    EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !