Eesti kirjandus (7)

Kirjanduse KT Eesti kirjandus
Kristjan Jaak Peterson (1801-1822)
Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees .
Luule
Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism .
Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid : „Laulja“, „Kuu“, „Inimene“, „Jumalale“, „Päeva loomine“.
Päevaraamat
„Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani.“- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate.
Petersoni pärand
Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli „haritud, mõtleva, filosofeeriva isiksuse teadlik valik“.
Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850)
Üks Õpetatud Eesti Seltsi (1838) algatajaid. Eesti kirjanduses oli F esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Ta oli arst, eesti keele uurija ja kauaaegne ÕES-i esimees.
Looming
Luuletused, jutud ja kunstimuistendid. F rõhutas eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. F on loonud kaks pikemat eestikeelset luuletust- oodi „Suur on, Jumal, su ramm“ ja värssdialoogi „Piibu jutt“- ning kümmekond epigrammi. Kõik F luuletused on kirjutatud antiiksetes värsimõõtudes.
ÕESi kalendri lisadesse jutte kirjutades pidas F silmas valgustuslikke eesmärke.
F loomingu tähtteosed on müütilised muistendid „Emajõe sünd“, „Vanemuise laul“, „Keelte keetmine “, „Koit ja Hämarik“, „Loomine“, „Vanemuise kosjaskäik“, „Vanemuise lahkumine “ ning „Endla järv ja Juta “.
Kangelaslugude olemasolu pidi tema meelest tõendama eestlaste kunagise muinaskultuuri kõrget taset.
Eesti keelde hakati F muistendeid tõlkima rahvusliku liikumise perioodil. Muistendite kaudu toetas F eestlaste tõusvat rahvuslikku iseteadvust.
Kalevipoja muistendite loomisel on F kasutanud pärimusteateid, kohamuistendeid jms. Just F arendas rahvamuistendite metsikust hiiust Kalevipojast oma rahva ja maa hüvanguks tegutseva kangelase. F Kalevipoja muistenfites on juba visandatud tulevase eepose põhisündmustik.
1840.a keskpaiku värsistas F saksa keeles paar episoodi muistendist „Vanemuise lahkumine“ ja pöördumise laulujumal Vanemuise poole.
F suri 22.04.1850 Tartus, maetud Raadi kalmistule.
Friedrich Reinhold Kreutzwald( 1803 -1882)
K sai eesti rahvuseepose looja,