Olmejäätmete hulka on visatud ohtlikke aineid, nagu näiteks akud ja patareid. Need aga kuhjatakse kokku prügimäele. Tänu sellele on prügimägede pinnas saastunud ning õhku paiskub mürgiseid gaase, mis omakorda mõjuvad inimese tervisele halvasti. Seda probleemi aitaks lahendada tähelepanelik sorteerimine. On näha, et jäätme probleemiga proovitakse tegeleda. Näiteks on meie poodidesse ilmunud ise lagunevad prügikotid, paberkotid ja riidest poekotid. Eesti liigub järjest rohkem selle poole, et suurendada inimeste keskkonnateadlikkust ja proovib kaasata rahvast keskkonnasõbraliku eluviisi peale. Selleks on Eestis loodud projekt nimega ,,Teeme ära'' mille raames korraldatakse koristustalguid. Sellesse projekti on kaasatud kõik vabatahtlikud üle Eestimaa. Esmakordselt sellel aastal viidi ,,Teema ära'' projekt uuele tasemele, korraldati ,,Teeme Ära Maailmakoristus'' päev. Teeme ära projekti
· Geograafiline asend- suvilate piirkond · Majanduslikud tegurid- mida jõukam riik seda rohkem · Elamu tüüp ja asustustihedus · Elanike harjumused, veendumused ja tavad ( keskkonnateadlikkus) Tootmisjäätmed: Eestis on arenenud põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstus, mis annavad tohutu hulga jäätmeid (liigitatakse ohtlike jäätmete hulka) Põlevkivitööstuse mõju on suur kogu Eesti jäätmebilansis- ühe elaniku kohta tekib 10 tonni jäätmeid aastas! Eestis ladestatakse olme- ja tööstusjäätmed suures osas prügilatesse Mõned näited erinevatest jäätmekäitlustest: · põllumajandusjäätmete kompostimine · reoveesette kompostimine · puidujäätmetest pelletite tootmine (kütus) · tsemenditolmu kasutamine muldade pH reguleerimisel · pakendite kogumine ja ümbertöötlemine Erijäätmed: 1
Eestis on arenenud põlevkivienergeetika ja Ajafaktor: jäätmete hulk muutub, päevade, põlevkivikeemiatööstus, mis annavad tohutu hulga nädalate, aastaaegade jne lõikes jäätmeid (liigitatakse ohtlike jäätmete hulka) Põlevkivitööstuse mõju on suur kogu Eesti Geograafiline asend, kliima nt jäätmebilansis- ühe elaniku kohta tekib 10 tonni suvituspiirkonnad, aiapidamine, ... jäätmeid aastas! Eestis ladestatakse olme- ja tööstusjäätmed suures Majanduslikud tegurid mida jõukam riik, osas prügilatesse
Fosfaadid on Läänemere eutrofeerumise põhifaktoriks. Läänemere tuleviku jaoks on oluline, et tootjad ja tarbijad loobuksid fosfaate sisaldavatest pesuvahenditest. Selle aasta kevadel tegid Maailma Looduse Fond (WWF) ja tema Läänemeremaade partnerorganisatsioonid pesuvahenditootjaile ettepaneku vabatahtlikult fosfaatidest loobuda. Vaid vähesed firmad vastasid ettepanekule positiivselt. Ka Eestimaa Looduse Fondi (ELF) vastavale ettepanekule vastas pesuvahenditootjaid ühendav Eesti Keemiatööstuse Liit eitavalt. "Siin on tegemist selgelt topeltstandarditega," ütles Kristjan Piirimäe, ELF-i eutrofeerumisekspert. "Peaaegu kõik firmad, mis Eestis fosfaatidega pesupulbreid müüvad, müüvad Saksamaal fosfaadivabu pulbreid. Arvestades seda, kuidas Läänemerele võiks fosfaatidest loobumine hästi mõjuda, võiks kõikides maades juba praegu minna üle fosfaadivabadele alternatiividele." Läänemere Kaitse Komisjon HELCOM soovitab fosfaadid asendada vähem ohtlike
........................................................ 9 Uuringu põhijäreldused ................................................................................................. 11 Kokkuvõte ..................................................................................................................... 12 Tulemused .................................................................................................................... 21 1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile ................................................................. 21 1.1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile tervikuna ............................................................ 21 1.2. Kõige olulisemad keskkonnaga seotud teemad .............................................................. 24 1.3. Hinnangud keskkonnavaldkondade olukorrale Eestis ..................................................... 27 1.3.1
energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos mõistus + sphaira kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna
on kõik esemed või ained: a) mis on ära visatud või kavatsetakse ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla küll kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri puudumine teevad selle materjali transpordi majanduslikult ebaefektiivseks. DEF. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmete liigitamine Jäätmeid võib liigitada mitmel põhimõttel. Liigitamise aluseks võivad olla: Koht või protsess, kust jäätmed pärinevad; Jäätmete kasutamisviis; Jäätmete materjal või keemiline koostis.
· Ressursikasutuse vähendamine · Jäämete tekke vältimine, vähendamine, taaskasutamine · Keskkonnaohtlikest ainetest loobumine · BAT; BEP · Toodetest ja teenustest tuleneva keskkonnamõju vähendamine. Keskkonnamõju minimiseerimine toodete valmistamisel, nende kasutamisel ja kõrvaldamisel · Keskkonnajuhtimissüsteemi pidev täiustamine Eesti keskkonnastrateegia: 1. Keskkonnateadlikkuse edendamine - eesmärgiks säilitada ja aktiviseerida Eesti elanike ajalooliselt väljakujunenud keskkonna-teadlikkuse kaasata üldsust keskkonda mõjutavate otsuste tegemisse, aktiivsesse keskkonnakaitsesse ja järelvalvesse; kasvatada uutes põlvkondades keskkonnahoidlikku tarbija-mentaliteeti, toetada keskkonda arvestava tarbimisstruktuuri arengut. 2. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine - loob eeldused keskkonna, toorme ja energia
Kõik kommentaarid