10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MariK6rtsini
Õppematerjali autor
sunnismaisus, vabadused kadusid – kujunes pärisorjus. Talupojad jagunesid: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad, sulased, tüdrukud ja vabadikud. Talupoegade vabadust piirati, kuna nad esitasid kaebusi, ei täitnud koormisi, hakkasid vastu ning asusid mujale elama. See tuli aga mõisnikele kahjuks ning nende vabadusi hakati piirama. 12. Kuidas oli lõhenenud ühiskond? Linna- ja maarahvas ei saanud läbi. Lisaks olid pidevad probleemid Eesti ala riikide vahel (Tartu, Saare-Lääne piiskopkonna ning Liivi ordu vahel). 13. Selgita mõisted: toomkirik, missa, reformatsioon, pildirüüste, visitatsioon, sinod Toomkirik – Vana-Liivimaal piiskopkonna peakirik (katedraal) Missa – pidulik jumalateenistus Reformatsioon – katoliku usu puhastus (sai alguse 1517. a Saksamaal) Pildirüüste – 1524. a tungis 400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk dominiiklaste kloostri-
Talupojad jagunesid: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad, sulased, tüdrukud ja vabadikud. Talupoegade vabadust piirati, kuna nad esitasid kaebusi, ei täitnud koormisi, hakkasid vastu ning asusid mujale elama. See tuli aga mõisnikele kahjuks ning nende vabadusi hakati piirama. 12. Kuidas oli lõhenenud ühiskond? Linna- ja maarahvas ei saanud läbi. Lisaks olid pidevad probleemid Eesti ala riikide vahel (Tartu, Saare-Lääne piiskopkonna ning Liivi ordu vahel). 13. Selgita mõisted: toomkirik, missa, reformatsioon, pildirüüste, visitatsioon, sinod Toomkirik Vana-Liivimaal piiskopkonna peakirik (katedraal) Missa pidulik jumalateenistus Reformatsioon katoliku usu puhastus (sai alguse 1517. a Saksamaal) Pildirüüste 1524. a tungis 400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest koosnev
1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Kuna sellel ajal olid Eesti alad jää all 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Neoliitikumis töödeldi näiteks tulekiviesemeid mitte ainult servast, vaid nüüd üle terve pinna. Kristalsetest kivimitest lihvitud mitut tüüpi kirveid ja talvaid. 3.Loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras ja lisa neile iseloomulikke tunnuseid (võrdle muistisi, asukohti, elatusalasid) Kunda kultuur Asulad veekogude ääres, rändav eluviis,
Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha Vana-Pärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad- käsitöö ja kaubanduse keskused.
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke
klooster. Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha VanaPärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid VanaLiivimaal tekkima linnad käsitöö ja kaubanduse keskused
Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12-st toomhärrast. toomkiri e. katedraal -piiskopkonna peakirik Missa - pidulik jumalateenistus; Liturgia - muusikalis-sõnaline osa missal; visitatsioon-kirikukatsumised, mille käigus kontrolliti, kuidas on preestrid suutnud kohapeal usutõdesid levitada sakrament- teatud usuline toiming mida peeti vajalikuks täita, et pääseda taevariiki reformatsioon- usupuhastus Talupoja elu muutumine keskajal: kasvasid talupoegade koormised, eriti teotöö, sest mõisapõllud vajasid töökäsi Talupoegade vastupanu vormid rõhumisele: esitati kaebusi mõisnike peale, ei täidetud koormisi, hakati vastu mõisasundijaile, asuti mujale elama. Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut. Kaubandus:
Peaaegu kogu tiraaz h2vitati Lyybeki rae poolt kui luterlik j6ledus. Luterlik katekismus 1535 - Wanradt-Koelli luterliku katekismuse trykiti Saksamaal, vasakul pool alamsaksa-, paremal pool eestikeelne tekst. Seegi raamat keelustati m6ne aasta p2rast Tallinna rae korraldusel seal leiduvate ,,rohkete vigade t6ttu". Basiilikad endised kodakirikud ehitati ymber selleks. Simon Wanradt - Niguliste kiriku6petaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell - Pyhavaimu kiriku eesti jutlustaja, kes t6lkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi - Tallinna Linnakooli 6pilane, kes tegeles piibli t6lkimisega. Katkut6bisena palus Hans, et talle m6eldud raha kasutataks ka edaspidi yhe poisi koolitamiseks. Susi kapitalile liideti juba varem yhe Tallinna raeh2rra poole vaeste koolipoiste heaks p2randatud rahasumma ja teised annetused. Balthasar Russow 1578 - Tallinna Pyhavaimu kiriku 6petaja kirjutas alamsakasakeelse ,,Liivimaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid