Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti keele vormiõpetus (2)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
I KÄÄNDKOND
  • Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid
  • Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga
  • Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm
  • Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae , täi, või, argoo, halvaa , kanuu , revüü, epopöa, kakao , hea, hää, pai, prii , prostoi, truu, muu.
  • Võõrsõnadest: aaloe , kardavoi, meierei , salvei .

PÕHITÜÜP PUU
  • Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse
  • Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö.
  • Võõrsõnad: -ee
  • Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea
  • Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee , fuajee, konferansjee, kupee, livree, mošee, relee , turnee, varietee.
VORMISTIKUST:
  • Ains part : -d (kuud, sood, truud, turneed)
  • Ains illat : -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e maha, peasse e pähe, soosse e sohu, susse e suhu , töösse e töhe, öösse e öhe.
  • Mitm part: kuid, kuusid, soid , soosid, truid, truusid, töid, töösid

PÕHITÜÜP KOI
  • Koi, koid, koisse, koide, koisid, koidesse
  • Diftongiga lõppevad oma sõnad (au, hai, (h)ui, kae, kai, krae, lõo, mai, nõu, pai, peo, peoleo , prei, rai, reo, tai, toi, tui, tõu, täi, vau, viu, või, väi)
  • Pika vokaaliga ee, ii ja üü, ää lõppevad sõnad (jää, kee, kii, klii, küü, lee, pee, pii, prii, püü, rüü, süü, tee, tüü)
  • Pika vokaalifa aa ju uu lõppevad sõnad raa, muu (Hiina pinnaühik), paa, suu (Prantsuse rahaühik).
  • Diftongiga lõppevad võõrsõnad ( asalea , bei, boi, boa, duo, epopöa, gonorröa, kakao, kauboi, konvoi, krai, lakei , levkoi, oboe , onomatopöa, prostoi, samurai, suhhovei, trio). (aaloe, eefeu, kantselei , kardavoi, meierei, papagoi, patarei , salvei, vaarao)
  • Pika vokaaliga, välja arvatud ee, lõppevad sõnad (ampluaa, argoo, avenüü, büroo, depoo , eküü, esprii, fopaa, halvaa, kanuu, kanvaa, menüü, metroo , miljöö, partii, raguu, režii, revüü, žürii, tabloo , trikoo) ( intervjuu , kakaduu, kompanii, randevuu)
  • Vokaaliga lõppevad nootide silpnimed
  • Hääldamisel vokaaliga lõppevad nootide tähtnimed
  • Hääldamisel vokaaliga lõppevad konsonantide nimed
  • Vokaalide nimed
  • Hääldamisel pika vokaali või diftongiga lõppevad muude keeltetähtede nimed
  • Suurtähelised lühendid, mis hääldamisel lõpevad pika vokaaliga
  • Võõrnimed, mis hääldamisel lõpevad pika vokaali või diftongiga
  • Pika vokaali või diftongiga lõppevad Eesti kohanimed .
VORMISTIKUST:
  • Ains part: -d aloed, jääd, duod, taid , triod
  • Au ja nõu, ainsuse part lõputa. Kaitseb mehe au. Uut eelnõu.
  • Ains illat: -sse
  • de-mitmuse tunnus –de
  • Mitm part: -sid
  • i- mitmus puudub

II KÄÄNDKOND
Astmevahelduseta :
  • 2-silbilised I-vältelised noomenid, mille ainsuse nominatiivi lõpul ei ole e (genitiivi lõpul võib e olla)
  • 4- või 5-silbilised võõrnoomenid, mille kaks viimast silpi on lühikesed ning algavad konsonandiga
  • Olenevalt hääldamisest 3- või 4-silbilised võõrnoomenid, mille nominatiivi lõppkonsonandi ees on kirjapildis eri vokaalide ühend
  • tar- ja elu-liitelised sõnad
  • Võõrnimed ja võõrsõnad, mille viimane silp on lühike ning pearõhuline ja kõpeb tähega b, d, g, l, m, n, r, s, z

PÕHITÜÜP PESA
  • Pesa, pesa, pesasse e pessa, pesade, pesasid e pesi, pesadesse e pesisse
  • Astmevahelduseta 2-silbilised I-vältelised noomenid, mille ainsuse nominatiivi lõpul ei ole e (abi, ava, ema, hüva, jada, kidu, kogu, lasu, muna, nõva, oma, pala, ravi, salu , toru, tragi, udu, vaba)
  • elu-liitelised sõnad (arutelu, eritelu, esitelu, keskustelu, käsitelu, loetule, mõtiskelu, oleskelu, otsiskelu, usutelu, õnnitelu)
  • 4- ja 5-silbilised võõrnoomenid, mille kaks viimast silpi on lühikesed ning algavadkonsonandiga
  • tar-liitelised sõnad
  • Viimase lühikese pearõhulise silbiga võõrnimed ja võõrsõnad
VORMISTIKUST:
  • Ains part lõputa
  • Ainsuse illat: -sse
  • Aga ka appi, ajju, ellu, harru, hätta, itta , mällu, ojja, pallu, rappa, tallu , uttu , võssa.
  • Illat: koju. Ines : kodus e kodu. Elat: kodust e kodunt e kottu
  • de-mitmus
  • Mitm part: -sid
  • Aga ka alu, huve, jadu, kalu, kanu, kavu, kehi, keni, kive, kruve, kõvu, lavu, linu, maju, mune, ninu, nõvu, omi, osi, pahu, palu, pühi, rabu, sabu, samu, sõnu, teri , vabu , vanu.
  • Sõnad hägu, idu, kubu, lagu, luga, pidu ja sagu on AVlikust tüübist hakanud siirduma AVta tüüpi. Neid võib muuta mõlemal viisil.

Alltüüp NIMI
  • Nimi, nime, nime, nimesse, nimede, nimesid , nimedesse
  • Ains nom lõpul i
  • Ühetüvelised: hani, lovi , lõhi, lõvi, lävi, nimi, suvi, süli, tüvi
  • Kahetüvelised: kusi, lumi, meri, mõni, tuli, uni, veri

Alltüüp SEMINAR
  • Seminari , seminari, seminarisse e seminari, seminaride, seminare e seminarisid, seminaridesse e seminaresse
  • 4- ja 5-silbilised sõnad võõrsõnad, mille kaks viimast silpi genitiivis on lühikesed ning algavad konsonandiga. Näiteks: Apelsin , baobab, bariton , brigadir, elektron , fenomen, grammofon , honorar, kapital , karavan, komissar , koridor, kuberner , leksikon, maraton , mehhanotron, mikrofon, musulman, narkootikum , optimum, palagan , pataljon, pelikan, poistiljon, praktikum , ridikül, tribunal , variser. Dividivi, harakiri, ikebana , tohuvabohu.
  • tar-liitelised sõnad: hiinatar, jumalatar, kuningatar, lauljatar, näitlejatar, orjatar, poolatar, sõbratar
  • Võõrnimed ja võõrsõnad, mille viimane silp on lühike ning pearõhuline ja kõpeb tähega b, d, g, l, m, n, r, s, z
VORMISTIKUST:
  • Ains part lõputa
  • Ains illat: -sse või lõputa. Följetonisse e följetoni, juubilarisse e juubilari
  • Mitm part: -sid või lõputa. Atamane e atamanisid, bisnesmene e bisnesmenisid

PÕHITÜÜP AKVAARIUM
  • Akvaarium, akvaariumi e akvaariumit, akvaariumisse e akvaariumi, akvaariumide e akvaariumite, akvaariume e akvaariumeid e akvaariumisid, akvaariumidesse e akvaariumitesse e akvaariumesse e akvaariumeisse
  • 3- või 4-silbilised võõrnoomenid, mille nominatiivi lõppkonsonandi ees on kirjapildis eri vokaalide ühend. (enamasti i ja u) näiteks: ambulatoorium, auditoorium, harmoonium, herbaarium, impeerium , kaltsium , laboratoorium jne.
  • io: juunior, leegion, tšempion, skorpion, staadion , pension , seenior jne.
  • ia: baanian, baktrian, gaavial, kaaviar, paavian , tüümian.
  • ie: reekviem
  • eu: karboliimeum, lütseum, muuseum, ooleum , petrooleum
  • eo: kameeleon , nukleon, panteon
  • ea: liineal, ookean
  • ua: donžuan, jaanuar, kaasuar, kakuam, leeguan, veebruar
  • au: karaul
  • üo: barüon
VORMISTIKUST
  • ains part: 4-silbiline – lõputa, 3-silbiline – t-lõpuline
  • ains illat: -sse või lõputa
  • mitmus: 4-silbiline –de, 3-silbiline –te
  • mitm part: 4-silbiline – lõputa või sid-lõpuline, 3-silbiline i-tunnuseline ja d-lõpuline, tüvevokaal i on muutunud e-ks nt auditooriumeid.

III KÄÄNDKOND
Astmevahelduseta mitte –ne/-s sõnad
  • 2-silbilised ja I-vältelised nominatiivis e-lõpulised
  • 2-silbilised II-vältelised
  • nna-liitelised
  • Paljud koha- ja isikunimed, nt vere-lõpulised

PÕHITÜÜP TUBLI
  • Tubli, tublit , tublisse, tublide tublisid, tublidesse
  • 2-silbilised II-vältelised sõnad, nagu adru, aku, allegro , andante, bande, eldoraado, hidalgo, hoki, härra, inka , jope , jurta, juuli, jänku, kaasa, kellu, kirka, knopka, kobra , konto, lible , läkiläki, marli, peiu, rondo , tõmmu, vanilje , viski, vurle
  • 2-silbilised I-vältelised e-lõpulised
  • nna-liitelised
  • Paljud nimed
VORMISTIKUST
  • Ains part: t-lõpuline
  • Ains illat: -sse
  • Mitmus: -de, i-mitmus puudub
  • Mitm part: -sid

Alltüüp KÕNE
  • Kõne, kõnet, kõnesse, kõnede, kõnesid, kõnedesse
  • 2-silbilised I-vältelised nominatiivis e-lõpulised sõnad (ale, aje, hame , hüve, ime, jume, kabe, kere , kile, klade, koge, lohe, lõhe, male, mure, nire, nõre, pahe , pale , rahe , sõne, tare, vahe, vale, vile , võre)
  • Nimed, nende seas pere- ja vere-lõpulised (Kaarepere, Kose , Kostivere, Laekvere , Lõve, Mähe, Pudivere jne)
  • Kerre, perre, tarre , Pandiverre, Tõraverre, Väägverre

Alltüüp LAULJANNA
  • Lauljanna, lauljannat, lauljannasse, lauljannade, lauljannasid, lauljannadesse
  • nna-liitelised sõnad (kasvatajanna, kuninganna, müüjanna, näitlejanna, sõbranna, vürstinna)

IV KÄÄNDKOND
Astmevahelduseta
  • 2-silbilised III-vältelised sõnad, v.a vokaalile liitunud ne-, s- liitega sõnad ja seminar- ja akvaarium-tüüpi sõnad.
  • 2-silbilised III-vältelised sõnad, mille
    • Nom ja gen on samased nt aasta, haige, mingi, neitsi
    • 1-silbilise nom lõppkonsonandile liitub gen tüvevokaal nt edasiviiv, jääv, keev , kõrb, küps, loeng, pärl
    • Nom teise silbi vokaal langeb gen välja, lisandub tüvevokaal nt aadel , ansambel, detsember, number
    • Ains nom lõpul olev s langeb gen alates välja nt haldjas , jõukas, liljas, mustjas, takjas, töökas
    • Konsonanttüvele on liitunud sufiks –ne, mis gen alates asendub enamasti s-ga nt agraarne, binaarne , õudne, raudne , ühtne. Väikesel osal sõnadel sa-ga nt ehtne, hoogne, lihtne, moodne
  • 3-silbilised sõnad, mille
    • Nom ja gen on samased nt aaria, eskimo , ohutu, hukkunu, segisti, valgusti
    • 2-silbilisele nom lõppkonsonandile liitub gen tüvevokaal nt album, pidur , pööning, rosin , tudeng, õpik
    • 2-silbilisele nom liitub gen alates silp –da, nt hale , hele, jõle, jäme, kade , kole , tihe, äge, nobe
    • 2-silbilisele nom liitub gen silp –me nt ase, ese, habe, ige, kube , kübe, tase, sade, pide
    • 3-silbilise nom lõppkonsonant s kaob gen alates nt kehakas, kidajas, labidas , sipelgas , varrukas
  • 4- ja enamasilbilised sõnad, mille
    • Nom ja gen on samased nt abistaja, distsiplineerimatu, eksimatu, allakirjutanu
    • Nom lõppkonsonandile liitub gen tüvevokaal nt nakatav, naljatav, vallandatav
  • Siia kuuluvad ka:
    • Järgarvud, mille 2- või 3-silbilise nom lõppkonsonant s asendub gen alates nda-silbiga nt kolmas, seitsmes, kaheksas, üheteistkümnas, sajas, tuhandes
    • Mitmesuguste erandlike muutustega üksiksõnad nt kurat, paras, aher, vaher

PÕHITÜÜP AASTA
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti keele vormiõpetus #1 Eesti keele vormiõpetus #2 Eesti keele vormiõpetus #3 Eesti keele vormiõpetus #4 Eesti keele vormiõpetus #5 Eesti keele vormiõpetus #6 Eesti keele vormiõpetus #7 Eesti keele vormiõpetus #8 Eesti keele vormiõpetus #9 Eesti keele vormiõpetus #10 Eesti keele vormiõpetus #11 Eesti keele vormiõpetus #12 Eesti keele vormiõpetus #13 Eesti keele vormiõpetus #14 Eesti keele vormiõpetus #15 Eesti keele vormiõpetus #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 138 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KatrinKata Õppematerjali autor

Lisainfo

Kokkuvõte Jaak Peebo raamatust "Eesti keele muutkonnad"
vormiõpetus , muutkonnas , käändkonnad , pöördkonnad

Mõisted


Kommentaarid (2)

estoonian profiilipilt
estoonian: See on päris sisukas!
15:49 15-12-2012
Thumser profiilipilt
Thumser: Tänud.
16:39 22-10-2013


Sarnased materjalid

88
docx
Eesti keele reeglid
22
doc
Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
18
odt
Eesti keele arvestus
28
doc
Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
28
docx
Eesti keele ajalugu
6
doc
Eesti keele sõnaseletusi
27
doc
EESTI KEELE STRUKTUUR
23
doc
Eesti keele reeglid



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun