Eesti keele väljendusõpetus: kokku- ja lahkukirjutamine (0)

Kokku- ja lahkukirjutamine.
NIMISÕNA +NIMISÕNA
KOKKU
LAHKU
Esimene sõna ainsuse nimetavas või lühenenud ( nahkmööbel , sarvloom, kuningriik , tellimisleht ).
Kui täiendosa on liitsõna (mereliiva hunnik , aknaklaasi kild , prantssaia viil).
Esimene sõna ainsuse omastavas, näitab liiki, tekib kindlakskujunenud mõiste (jahikoer, eksamitöö , raamatupidamine).

Kui ainsuse omastavas olev sõna näitab kuuluvust (sõbra koer, minu töö, toodangu kvaliteet, tuule undamine).
Hulka ja kogu väljendavad ühendid (liivahunnik, vihmapiisk, klaasikild).
Mitmuse omastavas nimisõna (vigade parandus, sademete hulk, uudiste agentuur).
Mitmusliku sisuga ainsuse omastav (tikutoos, raamaturiiul , marjakorjamine).
Mitu omastavalist täiendit:
elu ja surma küsimus
vase ja tina sulam
ooperi- ja balletiteater
hinna- ja turupoliitika.
Vahel kolm või enam tüve (aedviljakonserv, jalgpallikohtunik, laevaremonditehas, kingsepatöökoda, allmaaraudteejaam).
Kokku: lasteaed, naistepäev , meestesärk, noorteõhtu, häälteenamus, keeltekool , käterätik, maadeuurija , meeltesegadus jt – kaks silpi, omaette tähendus. Pikemad kindlakskujunenud ühendid (hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall , saadikutekoda, teenetemärk , vanadekodu, võõrastemaja).
Sageli on parem ainsuse omastav:
loengute sari: loengusari
lihaste põletik : lihasepõletik
pisikute kandja: pisikukandja
autode hooldus : autohooldus
marjapõõsaste istikud : marjapõõsaistikud.
Muus käändes nimisõna – rindapistmine, ellujäänu, erruminek, seenelkäik, hädasolija, peastarvutus, töötatööline.
Täiendi kuuluvus määrab õigekirja:
( märja turba hunnikud , märjad turbahunnikud, tähtsa linna elanikud, tähtsad linnaelanikud).
KAASSÕNAD
KOKKU
LAHKU
Lahutamatud tervikud: aegamööda, pealekauba, tagaselja, otsakorral, ümberringi, altkulmu.
mööda teed, teed mööda, ümber maja, vastu seina, jõe ääres, pea kohal, peale selle, õhtu poole, maad ligi.
Ebakindlad juhtumid : üle talve ja ületalve, jõudu mööda ja jõudumööda.
OMADUS-, ARV-, ASESÕNA + NIMISÕNA
KOKKU
LAHKU
Kui väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema, uusaasta (= 1. jaanuar), kolmnurk, enesekriitika, omakasu, julgeolek, kergetööstus , kõrgepinge .
Üldiselt lahku: raske koorem , kolm päeva, meie aja, sel määral, oma aja.
Lühenenud tüvega omadussõna ja tegusõna tüvivorm: kiirrong, esmaabi, tsiviilõigus ; keerdtrepp, triivjää, raidkivi .
Sõna eri lahku tähenduses “erinev, eraldi”: töötasime igaüks eri alal, igaühele anti eri ülesanne.
Sõna eri kokku tähenduses “spetsiaalne, eriline”: tuleb valida eriala, talle anti eriülesanne
Muutumatu sõna tavaliselt lahku: kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti rääkimine.
Vahel kokku: allüürnik , koostöö, tagahoov , poolthääl.
KOHANIMED
KOKKU
LAHKU
Kui nime esiosa iseseisvalt ei tarvitata: Emajõgi , Annelinn, Vahemeri , Pelgurand, Teravmäed, Pühajärv , Metsakalmistu, Hirvepark.
1) kohanimi esineb ka ilma liigisõnata
Tartu linn, Peipsi järv, Alpi mäed.
Liigisõna maa harilikult kokku: Saksamaa, Baltimaad , Tartumaa.
2) aadressikohad, liigisõnaks tänav, maantee jne: Allika tänav, Mere puiestee, Lossi plats , Pikk jalg (aga Kesktänav).
3) nimeks on käänduv omadussõna: Vaikne ookean, Suur väin , Must meri (võrdle: Vahemeri)
4) tegemist on sekundaarnimega, st kohanimi tuleneb teisest nimest: Soome laht, Jaapani meri, Kopli rand.
5) lahku isikunimi : Adèlie maa.
6) mitmuslik riigi tähenduses olev maa: Aafrika maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad.
MUUTUMATUD SÕNAD
KOKKU
LAHKU
Kui kaks sõna moodustavad ühise määrsõnalise väljend : aegamööda, allamäge, igatahes, kusjuures , kõigepealt , muudkui, puupüsti, sedamaid, vastupidi, ümberringi.
Määrsõna muudest sõnadest harilikult lahku: väga hea, tohutu suur, vaevalt kuuldav , kaugemalt vaatajad .
Mõlemat moodi kahesilbilise eesosaga viisiütleva juhtumid: piki + silmi, palja + päi , harkis + jalu, vanu + igi, suuri + vaevu, teisi + sõnu.
nii palju ja niipalju, kui palju ja kuipalju, selja taga ja seljataga, nii pea ja niipea, nii kaua ja niikaua ,
nii kaugel ja niikaugel.
Pikemad lahku: ammuli sui, lahtisi silmi, lehvivi hõlmu, paljastatud päi, värisevi käsi.
KÄÄND - VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA
KOKKU
LAHKU
Omaette mõiste: viljarikas, sõnakehv, ohvriterohke, eelarvamustevaba, magushapu.
Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad lahku: hirmus palav , paras soe, tohutu suur, ääretu lai, põhjatu sügav.
Tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, pool- jt: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane.
-ohtu, - võitu , -verd kokku: poisikeseohtu, vanavõitu, valgetverd.
-karva, -värvi omastavaga kokku: taevakarva, samblavärvi;
osastavast lahku: punast värvi.
Kui esimesel sõnal on täiend :
nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune , kõigi eelduste kohane.
Ne- ja line-liiteline omadussõna kokku: meetrilaiune, jõulueelne, eeldustekohane, linnadevaheline, kuueaastane, eestikeelne, omavalitsustevaheline, nõukogudeaegne.
Mitmesõnaline lahku: Lydia Koidula aegne, Esimese maailmasõja aegne, persona non grata lähedane .
Number või märk kokku või sidekriipsuga: 25aastane ~ 25-aastane, +märgiline ~ +-märgiline; 11-liitrine.
Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse sidekriipsu abil: Kreutzwaldi-aegne, Tartu-lähedane (aga Tartu lähedal), Vabadussõja-aegne,
T-kujuline, TPI-aegne, show-maiguline, lik-liiteline.
ARVSÕNAD
KOKKU
LAHKU
-teist(kümmend), -kümmend ja -sada: kolmteist, kolmkümmend , kolmsada.
ühelised, tuhanded, miljonid jne: kakskümmend viis, kaks tuhat , kaks miljonit.
Samuti muude hulgasõnadega: paarkümmend, mõnisada, poolsada, aga mitu tuhat , mõni miljon, pool miljardit.
Ühesõnaline arvsõna - kuni kahekilone raskus, ligemale viiemeetrine vahemaa , umbes kaheksatunnine ajavahe .
Sõna pool kokku, kui tekib omaette tähendusega sõna: poolaasta, poolsaar, pooltoode .
Sõna pool lahku, kui ta näitab hulka ja käändub: pool aastat, poole kuu pärast.
Määrsõna pool `pooleldi` alati kokku: pooltoores, poolametlik, pooljoostes.
Samuti ka veerand ja kolmveerand: veerand aastat, veerandaasta.
TEGUSÕNAD
KOKKU
LAHKU
Üldreegel – muudest sõnaliikidest lahku.
Liittegusõnad alati kokku: abielluma, alahindama, kahekordistama, järelvalmima, kooskõlastama, umbusaldama.
Ühend- ja väljendtegusõnad harilikult lahku: ette võtma, läbi otsima ; andeks andma, lugu pidama .
ette võtma, võtan ette.
Mõnikord võib ka kokku kirjutada:
äraminev külaline ~ ära minev külaline Täiend
kätteantavad kingid ~ kätte antavad kingid
ratas oli lahtivõetav ~ ratas oli lahti võetav ÖT
lehed on ärarebitavad ~ lehed on ära rebitavad
asetleidnud sündmus ~ aset leidnud sündmus
vastuvõetud otsus ~ vastu võetud otsus Täiend
vastuvõtmata töö ~ vastu võtmata töö
Aga: Otsus oli vastu võetud.
Ühend- ja väljendverbidest moodustatud sõnad tavaliselt kokku: sissepääs , arusaam, juuresolek ; allakirjutamine, väljaütlemine, ülekandmine, hukkamõistja, ettevalmistaja, päheõppija.
! 11. juuni 2012:
allakukkumine või alla kukkumine
juuresolija või juures olija
silmahakkavalt või silma hakkavalt
NAPUNÄITED SÕNUTI
KOKKU
LAHKU
POOL, POOLE, POOLT
Määrsõnaga kokku: sinnapoole, sealpool , sealtpoolt; (sisse-, välja-, kuhu-, taha-, ette-, alla-, üles-).
Käändsõnast lahku: metsa pool, igal pool, lõpu poole, teisele poole, omalt poolt.
kombel – käändsõnast tavaliselt lahku: inimese kombel, sinu kombel.
MOODI JA VIISI
Mismoodi , misviisi: niimoodi , nõndamoodi, kuidasmoodi, niiviisi, omamoodi
Käändsõna omastavast lahku: kassi moodi, minu moodi, vaenlase viisi.
Käändsõna osastava puhul mõlemat moodi: vanamoodi ja vana moodi, samamoodi ja sama moodi, endistviisi ja endist viisi, teistviisi ja teist viisi.
jooksul ja kestel – aja jooksul, elu kestel
korral ja puhul – tarbe korral, surma puhul; mispuhul, seepuhul; mille puhul, selle puhul
kaupa ja viisi – nädala kaupa ja nädalakaupa, tüki viisi ja tükiviisi (a om); nädalate kaupa, kuude viisi.
mööda – teed mööda, serva mööda; aegamööda, kordamööda, pikkamööda .
meelt mööda ja meeltmööda, jõudu mööda ja jõudumööda, konti mööda ja kontimööda.
UUS SEADUS 11.06.2012
kas või ~ kasvõi / just nagu ~ justnagu / just nimelt ~ justnimelt / kui tahes ~ kuitahes / mis tahes ~ mistahes / võib-olla ~ võibolla / pealt, peale, pärast