Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti keele tarbetekstide olemus ja eripära . (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui lisand on omastavas käändes Kelle ?

Lõik failist

Punkt pannakse

  • Rooma numbri järele kirjutatakse punkt , mis tähendab esiteks , teiseks , kolmandaks .
  • Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate mitmest sõnast moodustatud lühendite vahele : s.o , s.t , v.a
  • araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele kirjutatakse punkt .
  • Väitluse järele : Vanamees vahtis vareseid .
  • Tundide ja minutite , meetrite ja sentimeetrite , kroonide ja sentide eraldamiseks . Kell 21.15
    viskas oda 74.16 , kurgikilo 34.50 .
    Punkti ei panda :
    1.Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele , nagu nt kirjandite pealkirjad ( kui seal lõpus juba ei ole mingit lause lõpumärki ) .
    2.Üldkasutatavate lühendite järele : jt , jne , jms .
    Koma nõuavad enda ette sidendid :
    1.aga , kuid , ent , vaid , sest , järelikult , seega , niisiis , see on , see tähendab ..
    2.Kõik käändeküsimused ja küsisiõnad : mis , mille , mida ,kes , kelle , keda , millal , mitu ..
    Komadega eraldatakse järgmised lauseosad :
    1.Järellisand :
    Kas sina , vanamoor , oskad inglise keelt ?
    NB : Kui lisand on omastavas käändes (Kelle ?Mille ? ) , siis pannakse koma ainult ette :
    Volvo , Rootsi auto – ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis
    Komadega eraldatakse :
  • Omadussõnalised järeltäiendid , kui neid on rohkem kui üks .
  • 30-aastane naine , kena , sale , rõõmsameelne , soovib tutvda haritud ja intelligentse mehega
    4. Koondlause korduvad liikmed omavahel : Oma Lõuna – Eesti reisil käisime Viljandis , Võrtsjärve ääres , Otepääl ja Põlvas .
    5. Rindlause osalaused üksteisest , kui nende vahel ei ole sidesõnu ja , ning , ega , või
    Sina küsid ,
  • Eesti keele tarbetekstide olemus ja eripära- #1 Eesti keele tarbetekstide olemus ja eripära- #2 Eesti keele tarbetekstide olemus ja eripära- #3 Eesti keele tarbetekstide olemus ja eripära- #4 Eesti keele tarbetekstide olemus ja eripära- #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merrrka123 Õppematerjali autor
    Tunniteemad .Kuhu pannakse koma , semikoolon , koolon , sidekriips . Kuidas koostada CV ja Avaldust

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    doc

    Kirjavahemärgid

    Kümnendmurru täis- ja murdosa: nt. 16,79 Koolon Koolon pannakse: Koondlauses loetelu ette, mille ees on mingi kokkuvõttev sõna. nt. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa, ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. nt. Neli evangelisti on Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele. nt. Eesti vanasõna ütleb: "Habe kasvab kiiremini kui aru." Rindlause seletava või täpsustava osalause ette. nt. See on neljas kevad Kadaka noorrahva elus: esimesel pidasid pulmi, teisel said talu enda kätte ja kolmandal asusid uude majja. Tundide ja minutite eraldamiseks täpsemas keelekasutuses. nt. 16:19, võistleja aeg oli 8:14.15 ( 8 h, 14 min, 15 s) Suhtemärgina. nt. Leedu võitis esimese mängu 6 : 2 ja teise 7 : 3. Semikoolon

    Eesti keel
    thumbnail
    16
    doc

    CV online

    planeerimine ja juhtimine, vastutamine toodangu tähtaegse valmimise eest, 20 alluvat. 07.1987 – 03.1990 AS Lamp tehnoloog-konstruktor Ettevõtte tegevusala: tööstusvalgustite tootmine Põhilised tööülesanded: uute mudelite väljatöötamine. Võõrkeelteoskus: eesti keel - emakeel inglise keel – hea kõnes ja kirjas vene keel – lihtsamate erialaste tekstide mõistmine soome keel – rahuldav kõnes Arvutioskus: Word, Excel, PowerPoint Huvialad: Sport (suusatamine, ujumine), arhitektuur, fotograafia Autojuhiload: B-kategooria (alates 1987)

    Ainetöö
    thumbnail
    10
    pdf

    Abiks CV koostamisel

    Mõnikord on võimalik CV saata läbi mõne töövahendusportaali internetis. Selleks tuleb CV sisestada portaali andmebaasi, mille kaudu tööandjad ka ise endale sobivat tööjõudu otsivad. CV on lühend ladinakeelsest terminist curriculum vitae, mis tähendab tõlkes elulugu. Kuna lühend CV tuleneb ladina keelest, siis on lühendit korrektne hääldada [tseevee], mitte inglisepäraselt [tsiivii]. Eesti keeles võib dokumendi nimetuseks olla ka elulookirjeldus. CV eesmärk on anda tööandjale teada teie sobivusest pakutavale vabale töökohale. Seetõttu on oluline enne kandideerimist läbi mõelda, millised on sellele ametikohale esitatavad nõuded ning millised on teie senised oskused, kogemused ja isikuomadused. CV-s peaks ennekõike rõhutama neid oskusi ja omadusi, mida tööandja töökuulutuses välja on toonud.

    Eesti keel
    thumbnail
    20
    docx

    Põhimõisted asjaajamises

    dokumendihaldussüsteemis loodud dokument allkirjastatakse paberkandjal, vastutab dokumendi sisestaja või looja digitaalse teksti ja paberkandjal allkirjastatud dokumendi sisu samasuse eest. 2. peatükk DOKUMENTIDE VORMISTAMISE NÕUDED 1. jagu Üldnõuded dokumentidele ja dokumendiplankidele § 10. Üldnõuded dokumentidele (2) Dokumendi tekst peab olema täpne, keelelt ja stiililt korrektne, üheselt arusaadav ja võimalikult lühike. (3) Eestikeelne dokument peab vastama eesti kirjakeele normile. (4) Dokumendi vormistamisel ja teabekandja valikul tuleb lähtuda: 1) dokumendi liigist; 2) sarjast, kuhu dokument kuulub, ja säilitustähtajast; 3) nõudest tagada dokumendi ja tema tõestusväärtuse säilimine säilitustähtaja jooksul; 4) võimalusest dokument nõuetekohaselt arhiveerida. (7) Kui dokument vormistatakse nii paberkandjal kui ka digitaalselt, tagatakse nende sisu samasus. § 11. Dokumendiplangile vormistatavad dokumendid

    Sekretäritöö
    thumbnail
    80
    pdf

    Asjaajamise alused

    kättesaadavusest, seda kõrgemad on asutuse nõuded dokumentide haldamisele. Haldamist reguleeritakse erinevate normatiivaktidega. Nende hulka kuuluvad: seadused (näiteks, Arhiiviseadus, Avaliku teabe seadus, Isikuandmete kaitse seadus, Töölepinguseadus); Vabariigi Valitsuse määrused (näiteks, Asjaajamiskorra ühtsed alused, Arhiivieeskiri); ministri määrused ja käskkirjad; kohaliku omavalitsuse määrused; eesti ja rahvusvahelised standardid (näiteks, EVS 8:2000 Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas); soovituslikud juhised, eeskirjad, näidised ja teised nn hea tava dokumendid. Peale normatiivakte on olemas ka asutuse sisedokumendid, millest tema peab lähtuma oma asjaajamise ja arhiivitöö tegemisel: dokumentide loetelust; asjaajamiskorrast; arhivaalide loetelust; arhiivi ohuplaanist. 8

    Asjaajamise alused
    thumbnail
    19
    docx

    ASJAAJAMINE

    2) Arhiivieeskiri 3) Riiklike registrite põhimäärused 4) Juhendid 5) Ministri määrused ja käskkirjad 6) Kohalike omavalitsuste määrused Seadused 1) Arhiiviseadus 2) Avaliku teabe seadus 3) Isikuandmete kaitse seadus 4) Raamatupidamise seadus 5) Töölepingu seadus 6) Digitaalallkirja seadus 7) Andmekogude seadus 8) Tõestamisseadus 9) Haldusmenetluse seadus 10) Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Standardid 1) EVS 8:2000 (infotehnoloogia reeglid eesti keele kuultuuri keskkonnas) 2) Hea dok ja arhiivi juhised Asutusesisesed õigusaktid/ normdokumendid 1) Asjaajamise kord või dokumentide süsteem või kvaliteet juhtimise süsteem 2) Arhiivi ohuplaan 3) Teabenõuete menetlemise plaan Digitaalne asjaajamine Amphora Amphora võimaldab digitaalset dokumendihaldust ja asjaajamist. Amphora on juhtivaid digitaalse asjaajamise tarkvarasid Eestis. Tarkvara on loodud kasutajate vajadustest lähtuvalt ning mitmete

    Asjaajamise alused
    thumbnail
    15
    docx

    EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

    Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    15
    docx

    EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE

    Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia

    Eesti keel




    Kommentaarid (2)

    saariste profiilipilt
    saariste: Väga sisukas materjal, abiks oli CV koostamisel.
    20:08 16-02-2010
    liisu876 profiilipilt
    liisu876: tasub vaadata küll
    15:12 08-06-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun