Kategooria eesti keele sõnavara ja keelekontaktid - 5 õppematerjali

Eesti keele paronüümid - 8. klass

Paronüümid Paronüümid on sõnad, mis on kõlalt sarnased, aga tähenduselt erinevad. vahel – mõnikord. Tule mind vahel vaatama. vahest – võib-olla. Tüdruk on vahest ära eksinud. vast – alles. Vastsündinu. Vast valminud maja. Oled sina vast imelik! õieti – õigupoolest, tegelikult. Tüli algas õieti tühjast asjast. õigesti – veatult, eksimatult. Vastand: vääralt. Lahendas ülesande õigesti. enamik – suurem osa. Enamik lapsi või laste enamik haigestus. Rong peatub enamikus jaamades. Enamikul juhtudel. enamus – arvuline ülekaal. Vastand: vähemus. Parlamendi enamus. Klassis on poiste enamus, poisid on klassis enamuses. enne (ajaline) – Enne lõunat. Kus ta enne (= varem) oli? Enne (= esmalt) mõtle, siis ütle. Enne kui koju lähete, lõpetage töö. ennem – pigem. Ennem surm kui niisugune elu. erakordne – haruldane, harukordne. Neiu erakordne ilu hämmastas kõiki. erakorraline – mittekorraline. Erakorraline meditsiin. Riigis kehtestati erakorraline se...

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...

Kujundlikud väljendid

Käo-Jaani ajama – luiskama ei ole sooja ega külma – ta on väga paksu nahaga – ükskõikne ei pilguta silmagi – ei liigu mitte üks närv – väga rahulik ei öelnud musta ega valget – ei saanud sõnagi suust – vaikima esimest viiulit mängima – kõige tähtsam olema hinge tagasi tõmbama – puhkama hinge taha panema – alles jätma hundid söönud ja lambad terved – kellelegi ei tehtud liiga; mõlemad pooled jäid lahendusega rahule jalga laskma – ära minema jalgu jääma – maha või ette jääma kahe silma vahele jääma – mitte märkama kellegi luigelaul – viimane võistlus/esitus/jne kihva keerama – tuksi keerama – ära rikkuma kirvega kurge püüdma – kergesti läbinähtavate võtetega petta püüdma koera kaelas vorst / sea seljas sadul – millegi kiire läbilöömise, kulutamise kohta / millegi ligipääsmatu, kättesaamatu kohta kops üle maksa – vihastumise v vihale ajamise kohta kuidas Luukas õlut teeb – (ähvardades) õpetust andma kurg tuleb külla – last saama käis pappi...

20 tundmatut võõrsõna

20 tundmatut võõrsõna IT-18E Ralf Mikk 1.Fenkolit poes valides tuleb meeles pidada järgmist: varred peavad olema tihedalt kõrvuti ega tohi olla laiali vajunud. Tähendus - harilik apteegitill Allikas - forte.delfi 2.Minestroone tegemiseks on tarvis juurvilju ja makarone. Tähendus ­ itaaliapärane makaroni-köögiviljasupp Allikas ­ toidutare 3. Üleujutust võivad tingida mitmesugused ilmastikunähtused: troopilised tsüklonid ja mussoonid. Tähendus - mandrite troopilistele rannikualadele omane püsiv tuul Allikas - eestiloodus 4.Vürtsina kasutatakse ka pomerantsi lehti ja õisi, kummalgi neist on oma spetsiifiline aroom. Tähendus - pomerantsipuu apelsinitaoline vili, millest valmistatakse likööri ja marmelaadi Allikas - toidutare 5.Baierimaal oli üks seidel 0,535 liitrit. Tähendus - vana vedelikumõõt Allikas ­ fort...

Foneetika ja fonoloogia häälikud