Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Eesti keele suuline ja kirjalik väljendamine teine kontrolltöö vigadeparandus - sarnased materjalid

pank, mmend, mber, elda, liku, intelligentne, york, kotlet, pankrott, vastuseks, kalligraafia, tanud, teisitim, diletant, timberg, kehtestamise, ajaga, vallamaja, lugupidamisega, nadega, kitse, sirel, kodut, mozzarella, jagub, inimeselt
thumbnail
1
doc

Eesti keele suulise ja kirjaliku väljendamise spikker

,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik asutus, riik, ettevõte, perioodika, ajalugu, autasu, üritus_ Vene miilits, Naistepäev, Viljandi kala festival, Kreeka salat, president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis kõik tähed ühekordselt (nt harf, käändub harfi, RF moodustavad kaashäälikuühendi) apelsin baarmen brosüür duplikaat millennium skanner sabloon massaaz professor sovetlik variant kontseptsioon ,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik asutus, riik, ettevõte, perioodika, ajalugu, autasu, üritus_ Vene miilits, Naistepäev, Viljandi kala festival, Kreeka salat, president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis kõik tähed ühekordselt

Eesti keele suuline ja...
23 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Eesti keele suulise ja kirjaliku - kodutöö inglise filoloogidele

Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: (parem lahendus

Eesti keele suuline ja...
16 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Meedia juhitavus meie elule

Meedia juhitavus meie elule Paljudes demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Tuues näite Eestist, siis kahtlemata mõjutab lehest loetu või uudistest kuuldud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole igapäevaselt kursis ja on meediast kaugenenud, saab persoon kaudselt mõjutatud, sest riigi kõrgemad isikud lähtuvad poliitika kujundamisel suuresti teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Eesti vabariigis on põhiseadusega sätestatud, et inimesel on täielik sõnavabadus, mille tõttu on absoluutselt igal viimsel kui isikul õigus avaldada oma ideid, mõtteid ja arvamusi. Kuid tuleb tõdeda, et Eestis on olnud meedivabadusel kord suurem ja teine kord väiksem tähtsus. Ajal, mil Eesti majandus oli tõusjoones, tõusis ka meedia tähendus inimestes. Inimestes vallandus kollase meedia tähelepanu. Populaarseteks said mitmed seltskonna portaalid,

Eesti keele suuline ja...
2 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suuline ja kirjalik kommunikatsioon - kodutöö

,,resident". Leidke ka hääldus ja tähtsad vormid (nt käändsõnal omastav mille? tegusõnal ehk verbil da-tegevusnimi mida teha?) kalvados <-e> õunaviin huur ­ igavesti noor ja ilus neitsi islamiusuliste paradiisis soppama poodlema déjà-vu ­ varem nähtu või läbi elatu, [dezavü'] mammaal ­ imetaja, kõrgemeima arengutasemega selgroogsete klass (mammaali) kamp 1. <:kamba, .kampa; seisundivorm .kampas> pank, tükk . Kamp lund = lume+kamp. Muld on kampas mõistekiri - ideograafia residen't <-den'di, -.den'ti> saadikust madalam diplomaatiline esindaja 2. Leidke, kuidas oleks nõudlikus tekstis (nt laiale avalikkusele mõelduna) õige(m) väljendada järgmist1: üleriigiliselt, eelpool [mainitud], [firma] imidz, peldik, kruiis, suhkruhaigus. Üleriigiline - parem: riigi ulatuses, üle riigi, kogu riigis, kogu maal. ( Üleriigiline prokuröride kokkutulek

Suuline ja kirjalik...
156 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Inimkonna hoolimatus, ükskõiksus. Kes peaks hoolima? Kas mina?

Tere, lugupeetud kuulajad. Minu nimi on Rebecca ja täna ma räägiksin teile veidi meie kõigi igapäevasest hoolimatusest. Niisiis ümbritsevat keskkonda tähele pannes olen jõudnud järeldusele, et meie inimkonna suurim mure om ükskõiksus. Ükskõiksus omakorda viitab hoolimatusele. Kõik tahaplaanile jäävad situatsioonid ja veidi võõramad inimesed, mida peame viimasel ajal tühiseks ja pea mitte eksisteerivaks, on see, mis tegelikult loeb, on oluline ja peaks tegema meist ühtehoidva ja hooliva ühiskonna. Teisalt räägiksin teile situatsioonist, mis mind kõnet kirjutama ajendas ja võiks panna ka teid end ümbritsevatele "pisiasjadele" mõtlema panna. Nimelt bussipeatuses lamas maas teadvusetu noor. Ümbritsevad inimesed käisid mööda, tegemata teist nägugi. Kui keegi ei hooli, siis kes peaks? Nähes olukorda, olin šhokeeritud nii üht kui ka teistpidi. Erinevalt hallist massist, tegutsesin silmapilkselt. See tunne, mis valdab sind hoolides, aidates teist on k

Eesti keele suuline ja...
11 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Virtuaalne suhtlemine

Loksa Gümnaasium                         

Eesti keele suuline ja...
7 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Nutiseadmed on sageli nuhtluseks

Nutiseadmed on sageli nuhtluseks Tere, kõnelen teile teemal, mis puudutab meid kõiki ning eelkõige nooremaid inimesi. Loodan, et te jätate mõne asja meelde, mis tuleb teile kasuks. Ma ei kujuta ette, missugune tehnika võib meie käsutuses olla viie aasta pärast. Maailm muutub ju nii kiiresti. Elame ajal, mil asjad, mis meile esmapilgul tunduvad ulmelised, on suure tõenäosusega juba või õige varsti olemas. Nüüd aga räägime nutiseadmete miinustest ehk mõjust laste kui katäiskasvanu tervisele Võrreldes mitme aasta taguse ajaga tundub mulle, et õpilaste omavahelist, näost näkku suhtlemist on nutiseadmete kasutamise tõttu vähemaks jäänud. Paljud suhtlevad läbi telefoni või räägivad näiteks mõnest mängust, mis on telefonis. Seda, et vahetunnis ringi joostaks ja näiteks kulli mängitaks, enam nii palju ei näe. Maailma teadlased on teinud pikaajalisi uuringuid ja leidnud , et elektromagnetiline kiirgus on tervisele kahjulik ja sellest on vaja hoiduda. Nu

Eesti keele suuline ja...
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

«Raha ei tee kedagi õnnelikuks».

Väide: «Raha ei tee kedagi õnnelikuks». Ma olen selle väitega osaliselt nõus. Ilma rahata on nii raske elada. Te ei saa osta riideid, osta toitu, osta ravimeid. Te ei saa maksta korteriüüri, võtta laenu, reisida. Tänapäeva maailmas raha ­ on kõige tähtsam asi. Kui te küsite isikult, kellel ei ole kodu, tööd ja raha, ta vastab et ta elab halvasti. Aga kui temal on kodu, on töö ja raha, siis tõenäoliselt, ta vastab, et ta on õnnelik inimene. Raha aitab saada asju, mis teevad inimeset õnnelikuks. Raha ise ei tee kedagi õnnelikuks. Teie pere saab teha teid õnnelikuks. Lemmik töö saab teha teil õnnelikuks (aga ainult siis, kui see on tegelikult oma lemmik töö, mitte töö, kus saad makstakse palju raha). Inimene on väga õnnelik, kui ta teeb seda, mida ta tahab. Paljude inimeste jaoks on väga oluline leida hingesugulast. Kui te olete kõrval inimesega, keda te

Eesti keele suuline ja...
6 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Arutlev kirjand

Arutlus Arutlemine on ÜKS teksti arendustüüpe. Arutlemisel kasutatakse viit põhilist võtet. 1. Analüüsimine - analüüs põhineb nähtuste (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside) liigendamisel osadeks. Tuuakse Välja tervik, Selle osad JA nendevahelised Otsi osalejaid. 2. Illustreerimine - näiteid on VAJA arutlemisel selleks, et iseloomustada Üldist Läbi üksiku. Arutluses EI Tohi näidetega liialdada. 3. Defineerimine - definitsiooniga Saab Avada loogiliselt JA Täpselt mõiste Sisu. Defineerida tuleks mõisteid, Mille PUHUL ollakse Kindlad, et lugeja NEID EI Tunne. 4. Võrdlemine - võrdlus on KÕIGE tavalisem nähtuste avamise hääl. Vaata põhineb tundmatu nähtuse avamisel tuntu Abil. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Mõtle Läbi kirjandi Idee JA probleemistik. Kogu ainestikku, tee SELLE põhjal kavand 2. Sõnasta PROBLEEM JA väited, mõtle argumentatsioonile. 5. Kirjuta mustandit süvenenult Ara pööra TÄHELEPANU õigekeelsusele, tee Seda hiljem. Tsita

Eesti keele suuline ja...
18 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Värvinimetuste erinevus eesti ja vene keeles

Tartu Ülikool ' Värvinimetustest eesti ja vene keeles Referaat Tartu Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Värvinimetuste moodustamine................................................................................................4 2. Värvinimetuste kasutamine.....................................................................................................5 3. Värvinimetuste semantikast....................................................................................................5 3.1 Valge/белый............................................................................

Eesti keele suuline ja...
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lendas üle käopesa

,,Lendas üle käopesa" Filmi sündmused leiavad aset Oregoni psühhiaatriakliinikus. Sinna tuuakse Randle Patrick McMurphy (Jack Nicholson), kes on süüdi mõistetud 15-aastase tütruku vägistamise eest, et anda talle psühhiaatrilinehinnang. Ka eelnevalt on ta korduvalt seadust rikkunud ja loodab nüüd sunnitööst farmis pääseda oma karistuse kandmise ajal kliinikus viibides. Osakonna, kuhu Randle paigutatakse, vanemõeks on Mildred Ratched(Louise Fletcher). Tema ravivõtted on patsientidele kohati alandavad ja mõjuvad neile pigem ruineerivalt, kui ravivalt. Racheti eesmärgiks on tagada kindel päevakava ja hoida osakonnaelanikke kindlas rutiinis. McMurphy'ga samasse osakonda on sattunud: · Billy- noormees, kes õnnetu armastuse tõttu tahtis endalt elu võtta, ta kokutab ja on kliinikus väidetavalt vabatahtlikult. Hiljem selgub, et tema probleemid on suuresti seotud tema emaga. · Charlie- lapsik ja kerge

Eesti keele suuline ja...
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Meedia - noorte väärtushinnangute kujundaja

Meedia - noorte väärtushinnangute kujundaja Iga inimene tahab olla teadlik sellest, mis toimub ülemaailmselt. Mitmed tahavad olla kursis asjadedega ja sündmustega, mis neid ümbritsevad. Sellist informatsiooni edastatakse uudistes. Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Uudised mõjutavad meid igapäevaselt. Noorte väärtushinnangud peegeldavad noore tegevust,käitumist ja teadmisi, kuna väärtushinnangutest lähtuvalt valib ta endale käitumisviise. Noored loevad palju meediauudiseidja seega saavad sealt palju informatsiooni. Seega Kokkuvõttes meedia on üks noorte väärtushinnangute kujundaja. Kuidas täpsemalt? Väga palju on tekkinud nn. viieteistkümne minuti kuulsust, mis on üllatavalt hästi mõjutanud meediaturgu. Enam ei huvita otseselt kedagi, milline kuulsus sa oled või kus saatest sa kuulsaks said. Tänapäeva

Eesti keele suuline ja...
16 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti keel - demagoogiavõtted

Demagoogiavõtted Tunnete kaudu mõjutamine:  Apelleerimine kainele mõistusele ("Mis inimene on teinud halvasti, seda peetakse meeles ka veel siis, kui ta on juba surnud. Tema heateod maetakse harilikult ühes temaga. Nii olgu see Caesarigagi!")  Apelleerimine kollektiivile: ("Kaaskodanikud! Sõbrad! Roomlased!")("Te kõik nägite/.../")("Oo, kodanikud!")  Teise mälu ja mõtlemisvõime alavääristamine ("Õilis Brutus ütles teile, et Caesar oli täis valitsemishimu. Kui see nii oli, siis oli see kahtlemata ränk viga.")  Ähvardamine, hoiatamine, manitsemine ("Ma ei taha süüdata teie südameis viha ja mässu, kuna ma teeksin sellega halba Cassusele ja Brutusele/../")  Väliste vahenditega paatose esilekutsumine: ("Caesar tõi sõjaretkilt Rooma kaasa palju vange ja täitis riigi varasalved sõjasaagiga.")("Kui vaesed anusid Caesarilt toetust ja

Eesti keele suuline ja...
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

PARONÜÜMID

PARONÜÜMID, MILLE TÄHENDUSES VÕIN EKSIDA 1. asustama mingit ala elanikega täitma; kuhugi elama asuma. Eestlased asustasid saare. Ma pole kunagi sattnud asustamata paika. 2. asutama rajama, looma; valmistuma. Piimatootjad on valmis asutama ühise piimatööstuse. ( läheb 2. paronüümiga sassi) Me peaksime asutama ettevõtte, mis tegeleb kohalike noortega. 3. elatama ennast või teisi ülal pidama, ülalpidamist muretsema. Et end ära elatada, kasvatab ta köögivilju ning peab tagahoovis sigu. Enda ära elatamiseks, peaksin ma tööle minema. 4. elatuma ise ära elama, ülalpidamist saama. Elatub toetusest. Ma elatun oma vanemate taskurahast ning stipendiumist. 5. ennem pigem. Ennem surm kui niisugune elu! Ma käiksin ennem tantsutundides kui laulukooris. 6. erapoolik üht poolt eelistav, mitte-erapooletu. Erapoolik kohtunik eemaldati protsessilt. ( läheb alati sassi sõnaga erapooletu) Mu ema on erapoolik nin

Eesti keele suuline ja...
2 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Argumenteermine

SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................3 1. Argument...........................................................................................................4 1.1. Argumenteerimine......................................................................................5 1.2. Argumenteerimine kui veenmiskunsti osa..................................................6 2. Avalik väitlus......................................................................................................7 3. Kuulajaskond.....................................................................................................9 4. Argumenteerimine ja loogika..........................................................................10 4.1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse demonstratsioonis...................

Eesti keele väljendusõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti keel omadussõnade võrdlemine

OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamis

suuline ja kirjalik...
15 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?

Rakvere Ametikool Gerda Kuusemets K14 Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum - see on tegelikult väga suur mõiste ning seda võib tõlgendada mitmeti. Eesti ühiskonna tegevusele ja arengule saavad kaasa aidata ka noored, kes alles õpivad või on äsja kooli lõpetanud. Igaüks meist saab olla kasulik Eesti ühiskonna parandamisele ning muuta seda üha enam paremuse poole. Selleks on vaja vaid pühendumist ning suurt tahtejõudu, ilma nende kaheta ei saavuta peaaegu midagi. Kuigi paljud arvavad, et olen veel õppiv noor ning mina ei saa aidata kaasa ühiskonna tegevusele ja selle muutmisele, siis nad eksivad. Meie kõik ise kujundamegi Eesti ühiskonna. Minu arvamus on selline, et kõige kasulikum saab olla noor õppiv inimene oma riigile siis, kui ta õpib headele tulemustele ja hindab seda raha, mida riik panustab tema õppele. Hiljem kool

Eesti keele suuline ja...
14 allalaadimist
thumbnail
1
docx

„Karupoeg Puhh“

,,Karupoeg Puhh" A.A.Milne Karupoeg Puhh oli mängukaru, mis kingiti Christopher Robin'ile sünnipäevaks. Teda kutsutakse ka kui Väikse Aruga karuks. Raamat räägib Robini väljamõeldud mängudest Puhhi ja teiste mänguloomadega. Puhhil on hea sõber Notsu, kes on imetilluke loomake. Ka Jänes on tore sõber, ta tahab alati üle võtta juhtimist, kui kuskil midagi toimub. Jänes oskab nii lugeda kui kirjutada. Tegelikult oskavad ka teised lugeda, kuid vaid siis kui Jänes või Öökull on selle neile ette lugenud. Öökull aga on suur tark, kes oskab kirjutada Teisipäev kõigest paari veaga. Ta lendab hästi, jutustab palju igasugu jutte ja kasutab pikki ning lohisevaid sõnu. Iiah seevastu on sünge ja kurb. Alati püüab tähelepanu oma nukrate lugudega, et keegi temast ei hooli. Kord kaotas ta oma saba ära, aga Puhh leidis selle Öökulli maja kellanöörina. Ruu on Kängu väike poeg. Kängu on aga

Eesti keele suuline ja...
78 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kellel on tänases Eestis hea elada?

Kellel on tänases Eestis hea elada? Tänases Eestis on hea elada inimestel, kes armastavad oma kodumaad ja kes ei otsi hõlpsamat teenistust kuskilt teisest riigist. Eesti meeldib eelkõige inimestele kes naudivad erinevaid hooaegasid ja puutumata loodust, mida on paljudes riikides väga väheseks jäänud. Samuti on mõnus, et meil ei ole ülerahvastatust, inimestel on piisavalt privaatsust ja väga paljudel on võimalus elada täiesti eraldatult metsa sees ilma ,et keegi sind üldse näeks või kuuleks. Minu arust on Eestis ka võrreldes teiste riikidega väga turvaline elukeskond , meil ei ole terroriakte, puuduvad koolitulistamised ja üldse kuritegevus on võrreldes teiste Euroopa riikidega ikka väga madal, meil ei ole ühtegi sellist linna ega ka linnaosa kuhu sa ei julge minna, sest seal elavad pagulased või on nii kõrge kuritegevus, et isegi politsei sinna ei sõida, nagu näiteks on Rootsis Malmö või Saksamaal paljud linnad. Eestis on ka väga mõnus kli

Eesti keele suuline ja...
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kirjand teemal ''Ilu- jõud- väärikus''

Ilu-jõud-väärikus Inimene on loodud peaaegu täiuslikuks olevuseks. Tema sisse on põimitud nii palju erinevaid omadusi. See, kas me oskame hinnata kõike seda, mis meile kingiitud on, sõltub vaid meist endist. Ilu, jõud ning väärikus- need kuuluvad omaduste hulka, mis on isiksuse arenemisel kõige olulisemad. Kust saavad alguse meie väärtushinnangud ning arusaamad elus toimuvast? Just nimelt kodu on see, kust väike inimene avastab enda jaoks esimesed tõekspidamised. Ema ja isa eeskuju ning nende õpetused on väga olulised. Väärikas inimene saab kasvada kodus, kus hinnatakse enese eest hoolitsemist ja häid käitumistavasid.See, kuidas tullakse toime nende väärtusete tähtsustamisega, tingib tulevikus ka väärikuse tähtsuse elus. Kõike me unistame, et oleksime ilusad, tugevad ja väärikad, kuid väliselt ilus inimene ei pruugi olla sugugi ilus sisemiselt. Sisemine ilu teeb inimese tihti väärtuslikumaks. Teda hinnatakse ja armasta

Eesti keele suuline ja...
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Lõpukõne

Lõpukõne Kallid lõpetajad ja lugupeetud kohalviibijad, oleme siia kogunenud, et meie abituriendid saaksid alustada uut peatükki oma elus. Koolitee ei ole olnud lihtne, kui teie suutsite vaatamata sellele iseendaks jääda. Te alustasite seda pikka teekonda 12 aastat tagasi, te õppisite ja arenesite ning saite nendeks, kes olete praegu. Veel natuke olla ja ringi vahtida... Veel natuke tohtida, tahta ja teha... Veel natuke kuskil pool ringi jahtida... Veel oodata koitu - veel oodata eha! Veel tuulel ja tormil lasta end räsida, veel seista päikeses ja vihmavees, veel nutust ja naerust pilgeni väsida, veel kellekski saada maailma ees! Inimene on siis õnnelik, kui tal on oma tee, mida mööda käia, oma täht, mille poole püüelda ja unistused, mille täitumise nimel tegutseda. Loodame, et olete leidnud selle teeotsa, mida mööda minema hakata, et kusagil pilvepiiril särab teie jaoks täheke, mille poole püüelda ja unistustest

Eesti keele suuline ja...
50 allalaadimist
thumbnail
2
docx

MOTIIVID LAUA KOHTA

Elsa Tamm PH11 MOTIIVID LAUA KOHTA 1. Laual on küünlajalg, milles on poolikuks põlenud küünal Laud oli kunagi pruun, nüüdseks ära pleekinud ja kulunud. Laual on praod, mõned väiksemad mõned suuremad. Küünlajalg on roostes. Põlenud küünlavaha on küünla jalapeal kinni kuivanud. Küünal on valget värvi. 2. Laual on lahtiselt mu lemmiksraamat Laud on madal. Laud on tume pruun ja teravate nurkadega. Laual on valge lina,pistilise äärega, millel on kohvitassi rant. Laud on tugev ja lõhnab puidu järgi. Laual on mu lemmikraamat, millel on rohelised kaaned. 3. Laual on vaas sügislehtedega Laud on kõrge ja lai. Laual on klaaskuuli kujuline vaas, millest pool on vett täis. Vaasis on kolletund, punased ja orantšikad lehed. Lehed lõhnavad sügise järgi. Lauale

Eesti keele suuline ja...
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kirjaliku ja suulise suhtluse erinevused

Kirjaliku ja suulise suhtluse erinevused Kirjalik suhtlus Suuline suhtlus Tekst on paremini läbimõeldud, selgemalt Sageli juhuslik, seega keelekasutus on sõnastatud, keeleliselt korrektsem. läbimõtlemata, tekstis on pause. Suhtlemisel on vestluspartneri Suhtlemisel on vestluspartneri emotsioonid raskemini tajutavad. tuju/suhtumine paremini tajutav. Kirjalikuks suhtlemiseks läheb vaja Suulisel suhtlemisel pole ilmtingimata õigekirjaoskust (e-mail). õigekirjaoskus vajalik. Suhtlemisel ilmestavad teksti emotikonid. Suhtlemist ilmestavad zestid ja hääletoon. Võtab rohkem aega. Võtab vähem aega.

Eesti keele suuline ja...
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Demokraatia rahva vaenlase ja sõbrana

Demokraatia rahva vaenlase ja sõbrana Demokraatia on valitsemisviis, millest olenevalt kuulub võim rahvale. Läbi aegade on kõik riigid selle nimel vaeva näinud. Paljudes maades soovitakse demokraatiat siiani. Seal usutakse, et niisugune valitsemine on rahvale parim, sest saadakse ise otsustada kõige ja kõigi üle. Nagu igal asjal on ka sellel nii häid kui ka halbu külgi. Mitte ükski asi pole üdini hea. Nii on ka demokraatiaga. Ühed räägivad, et demokraatia on parim ning teised jällegi laidavad seda. Selleks, et mõista, kas niisugusse valitsemisviisi tasub uskuda või mitte, tuleb lähemalt vaadelda nii plusse kui miinuseid. Demokraatlikus riigis on antud igale kodanikule võimalus valida enda rahvale esindajad. Seda näeme iga nelja aasta tagant kui tänavatel hakkavad ilutsema valimisplakatid. Just siis muutuvad riigikokku pürgijad kõige aktiivsemaks. Kuid mida tähendab valimisreklaam meie jaoks? Leian, et selle kaudu üritatakse inimesi mõjutada üht kindlat inim

Eesti keele suuline ja...
9 allalaadimist
thumbnail
68
doc

Kõnetegevuse psühholoogia

Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng ­ SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" ­ võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma

Pedagoogika
396 allalaadimist
thumbnail
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Corey’t on mõned tema õpetajad kirjeldanud kui „logelema kippujat“ ja „päris tülikat tegelast!“. Märkus Mis tahes kodune toetus põhilistele korralduslikele oskustele ja igapäevase vastutuse rakenda- 1. Haim Ginott (1922-1973) oli psühholoogiaprofessor (New York Graduate School), kes tegi palju selleks, misele koolis on „piiratud“. Klassis kallutab ta end tooliga tahapoole, tühi pilk silmis – ta vaatab et töötada välja distsiplineerimismudel, mis propageeriks väärikat, lugupidavat ja samaväärset suhtlust aknast välja (ehk ka osalise vabaduse poole?). Tema tähelepanu ei suuda haarata ülesande oma õpilastega. Tema rõhuasetused õpetajapoolse juhtimise positiivsele mõjule on alati olnud suureks nõudeid matemaatikatunnis

Psühholoogia
97 allalaadimist
thumbnail
202
rtf

LEPINGUTE KOGUMIK

Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED

Õigus
157 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
50
docx

KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs

… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja p�

Foneetika
30 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
125
pdf

Konspekt 2

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid

Õiguse entsüklopeedia
621 allalaadimist
thumbnail
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile

Psühholoogia
111 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Üldkeel

Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 ­ Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus ­ Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline info

Eesti foneetika ja fonoloogia
113 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun