,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik asutus, riik, ettevõte, perioodika, ajalugu, autasu, üritus_ Vene miilits, Naistepäev, Viljandi kala festival, Kreeka salat, president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis kõik tähed ühekordselt (nt harf, käändub harfi, RF moodustavad kaashäälikuühendi) apelsin baarmen brosüür duplikaat millennium skanner sabloon massaaz professor sovetlik variant kontseptsioon ,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik asutus, riik, ettevõte, perioodika, ajalugu, autasu, üritus_ Vene miilits, Naistepäev, Viljandi kala festival, Kreeka salat, president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis kõik tähed ühekordselt
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: (parem lahendus
Meedia juhitavus meie elule Paljudes demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Tuues näite Eestist, siis kahtlemata mõjutab lehest loetu või uudistest kuuldud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole igapäevaselt kursis ja on meediast kaugenenud, saab persoon kaudselt mõjutatud, sest riigi kõrgemad isikud lähtuvad poliitika kujundamisel suuresti teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Eesti vabariigis on põhiseadusega sätestatud, et inimesel on täielik sõnavabadus, mille tõttu on absoluutselt igal viimsel kui isikul õigus avaldada oma ideid, mõtteid ja arvamusi. Kuid tuleb tõdeda, et Eestis on olnud meedivabadusel kord suurem ja teine kord väiksem tähtsus. Ajal, mil Eesti majandus oli tõusjoones, tõusis ka meedia tähendus inimestes. Inimestes vallandus kollase meedia tähelepanu. Populaarseteks said mitmed seltskonna portaalid,
Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö
SKK kodutöö
1. Leidke, mida tähendavad ,,kalvados", ,,huur", ,,soppama", ,,déjà-vu" ja
,,mammaal", ,,lumekamp", ,,mõistekiri" ja meditsiin valdkonnas
,,resident". Leidke ka hääldus ja tähtsad vormid (nt käändsõnal omastav
mille? tegusõnal ehk verbil da-tegevusnimi mida teha?)
kalvados <-e> õunaviin
huur igavesti noor ja ilus neitsi islamiusuliste paradiisis
soppama
Tere, lugupeetud kuulajad. Minu nimi on Rebecca ja täna ma räägiksin teile veidi meie kõigi igapäevasest hoolimatusest. Niisiis ümbritsevat keskkonda tähele pannes olen jõudnud järeldusele, et meie inimkonna suurim mure om ükskõiksus. Ükskõiksus omakorda viitab hoolimatusele. Kõik tahaplaanile jäävad situatsioonid ja veidi võõramad inimesed, mida peame viimasel ajal tühiseks ja pea mitte eksisteerivaks, on see, mis tegelikult loeb, on oluline ja peaks tegema meist ühtehoidva ja hooliva ühiskonna. Teisalt räägiksin teile situatsioonist, mis mind kõnet kirjutama ajendas ja võiks panna ka teid end ümbritsevatele "pisiasjadele" mõtlema panna. Nimelt bussipeatuses lamas maas teadvusetu noor. Ümbritsevad inimesed käisid mööda, tegemata teist nägugi. Kui keegi ei hooli, siis kes peaks? Nähes olukorda, olin šhokeeritud nii üht kui ka teistpidi. Erinevalt hallist massist, tegutsesin silmapilkselt. See tunne, mis valdab sind hoolides, aidates teist on k
Loksa Gümnaasium
Nutiseadmed on sageli nuhtluseks Tere, kõnelen teile teemal, mis puudutab meid kõiki ning eelkõige nooremaid inimesi. Loodan, et te jätate mõne asja meelde, mis tuleb teile kasuks. Ma ei kujuta ette, missugune tehnika võib meie käsutuses olla viie aasta pärast. Maailm muutub ju nii kiiresti. Elame ajal, mil asjad, mis meile esmapilgul tunduvad ulmelised, on suure tõenäosusega juba või õige varsti olemas. Nüüd aga räägime nutiseadmete miinustest ehk mõjust laste kui katäiskasvanu tervisele Võrreldes mitme aasta taguse ajaga tundub mulle, et õpilaste omavahelist, näost näkku suhtlemist on nutiseadmete kasutamise tõttu vähemaks jäänud. Paljud suhtlevad läbi telefoni või räägivad näiteks mõnest mängust, mis on telefonis. Seda, et vahetunnis ringi joostaks ja näiteks kulli mängitaks, enam nii palju ei näe. Maailma teadlased on teinud pikaajalisi uuringuid ja leidnud , et elektromagnetiline kiirgus on tervisele kahjulik ja sellest on vaja hoiduda. Nu
Väide: «Raha ei tee kedagi õnnelikuks». Ma olen selle väitega osaliselt nõus. Ilma rahata on nii raske elada. Te ei saa osta riideid, osta toitu, osta ravimeid. Te ei saa maksta korteriüüri, võtta laenu, reisida. Tänapäeva maailmas raha on kõige tähtsam asi. Kui te küsite isikult, kellel ei ole kodu, tööd ja raha, ta vastab et ta elab halvasti. Aga kui temal on kodu, on töö ja raha, siis tõenäoliselt, ta vastab, et ta on õnnelik inimene. Raha aitab saada asju, mis teevad inimeset õnnelikuks. Raha ise ei tee kedagi õnnelikuks. Teie pere saab teha teid õnnelikuks. Lemmik töö saab teha teil õnnelikuks (aga ainult siis, kui see on tegelikult oma lemmik töö, mitte töö, kus saad makstakse palju raha). Inimene on väga õnnelik, kui ta teeb seda, mida ta tahab. Paljude inimeste jaoks on väga oluline leida hingesugulast. Kui te olete kõrval inimesega, keda te
Kõik kommentaarid