‘veealune kõrgendik’, kult, noot ‘teatud võrkpüünis’, paat, riid, saad, särk, taud, tõld. Paljude laentüvede puhul ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist on balti või germaani laenuga, neile on esitatud võrdväärne balti ja germaani (või skandinaavia) etümoloogia. Niisugused tüved on nt rand, roog ‘tugev kõrs’, rukis, vai. Võimalik, et mõni balti või germaani laenuks peetud tüvi on tegelikult mõnevõrra varasem, nn eelbalti või eelgermaani laen. Niisuguste hulka võib kuuluda nt osa neid laene, millel on võrdväärne balti ja germaani etümoloogia. Oletusi võimaliku eelbalti või eelgermaani päritolu kohta on tehtud ka muude tüvede puhul, näiteks on arvatud, et eelbalti laenud võivad olla ehti-(ma), ime, kudu- (ma), külm ning eelgermaani laenud kallis, tahm. Üksikute tüvede puhul, nt vili, on oletatud isegi laenamist eelbalti
(asjad, kohad, teemad, tegevused jms) mis on vastava kasutajarühma elus olulised, st slängi pole mitte igasugustest leksikaalsetest väljadest. Nii on noorteslängis oluline anda erinevaid nimetusi väljadele tüdruk, poiss, rumal inimene, eri stiili noored, alkohol, joomine, toit, raha, seks, suguelundid, kool või õppeained ja mõned teised. (Hennoste 2000: 1352- 1367) Tõnu Tender (1994) arvates, 1960- ndatel astatel, slängi peeti negatiivseks ilminguks, mis risustas meie emakeelt. Mitmete aastate tagasi, Gerda Laugaste sõnul, slängi kasutamine on ähmane ja umbkaudne olnud ja seetõttu paljud inimesed jäävad kirjaoskamatuteks. Argine olukord lubab kasutada sõnavara, mis avalikus situatsioonis on keelatud. Tuleb nimetada oluliseks mõjuriks, mis separeerib kirjakeele ja argikeele on suhtlussituatsiooni olemasolu (Tiit Hennoste 2000: 1361). Samamoodi, Hennoste rõhutab, et on olemas sotsiaalne tabu: tabunähtused või tabutegevused, millest ei räägita ja
Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses Uurimistöö eesti keelest ja kirjandusest Koostaja: Silver Priimäe Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Ajakirjanduslik tekst.......................................................................................................7 1.1. Terminid................................................................................................................ 7 1.1.1 Sõnad............................................................................................................... 7 1.1.1.1 Sirp............................................................................................................7 1.1.1.2 Teater.Muusika.Kino................................................................................. 8 1.1.1.3 Areen.
Ta kirjutas komi, mari ja udmurd keele grammatikad. Ta valiti Peterburgi teaduste akadeemia soome-ugri keelte tegevliikmeks. Esitas mitmeid parandusettepanekuid Ahrensi grammatikale. Pooldas pikkade häälikute kahekordset ja lühikeste ühekordset kirjutamist.ta oleks tahtnud võtta nõrga s-i märkimiseks kasutusele z-i, võtta kasutusele ka palatalisatsioonimärgid. Ta ei pidanud õigeks Ahrensi liiga suurt sõltuvust soome keelest, ta pidas eesti keelt täiesti eraldiseisvaks soome-ugri keeleks, millel on sugulussidemed soome keelega, mitte pole selle tütar. Ta tahtis välja anda uut grammatikat ja sõnaraamatut, sest leidis, et senimaani ei olnud eesti keelel vajalikku sõnaraamatut, vahepeal oli ilmunud ka ,,Kalevipoeg" ja sealgi kasutati rahvaluules sõnu, mida polnud üheski sõnastikust võimalik leida. Põhjaeesti ja lõunaeesti keelt pidas ta nii erinevaks, et arvas, et neid pole võimalik ühes grammatikas koos kirjeldada.
nimede parandamise traditsioone. 3. Araabia: Sibawaihi grammatika Araabia kultuur tänapäevases mõttes sündis koos islami usuga 7. sajandi keskel. Araabia kultuur laenas palju Kreekast. Sībawaihi grammatika on vanim ja põhjalikem klassikalise araabia keele grammatika. Sibawaihi on nii grammatilise traditsiooni alusepanija kui selle parim esindaja. Klassikalise araabia keele mudel on Koraan. Nagu sanskrit, fossiliseerus ka klassikaline araabia keel. Sibawaihi kirjutab pikki lauseid, annab palju näiteid, keskendub süntaksile. Sībawaihi süntaks keskendub eelkõige rektsioonile, sarnaneb väga vahetute moodustajate meetodile, lähtutakse väiksematest üksustest ja liigutakse suuremate poole. S. grammatikas on elemente sellest, mida tänapäeval võiks nimetada diskursuselingvistikaks. 4. Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded).
Seoses sotsiolektidega on oluline rõhutada seda, et normikeel ei ole mitte kogu vastav keel vaid ainult üks allkeel teiste kõrval. St teised allkeeled ei ole mitte tema osad, vaid temaga keerukates suhetes olevad erinevad allkeeled. Teiseks on oluline rõhutada, et normikeel ei ole mitte keel, mida kõik kollektiivi liikmed mõistavad. Normikeelt küll õpetatakse koolis, kuid suur osa inimestest ei käi piisavalt koolis ega õpi seetõttu ka normikeelt korralikult ära (ei oska teha lauseid, kirjutavad ortograafiavigadega jne). Lisaks: normikeel pole hoopiski laialt aktiivselt kasutatav, teda kasutatakse palju kirjas, kuid palju vähem kõnes. Ka on erinevused selles, mida normikeele valdamise all mõelda. Kui mõelda selle all nö üldkeelt, siis on selle valdajaid palju. Kui aga mõelda selle all ka keerulisi süntaktilisi konstruktsioone (nn raamatukeel, bookish) ning erialakeeli oma terminoloogiaga, mis kuuluvad just nimelt normikeelde, siis on valdajaid väga vähe.
....................................................11 Kõnetegevuse liigid.........................................................................................12 Keel ilma helita (Viipekeel, kehakeel, self-made signs)...............................................16 2 Kõik inimolevused kasutavad suhtlemiseks märgisüsteemi, mida nimetatakse keeleks. Maailmas on ligikaudu 3000 keelt, neist ainult 140 on sellised, mida mõistab ja räägib üle ühe miljoni inimesi. Keel on märgisüsteem; kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineerimise reegleid. Keeled kasutavad zeste, hääli, sõnu ja sümboleid mõtete ja tähenduste edasi andmiseks. Märgisüsteemi ei kasuta ainult inimene. Paljud sotsiaalse eluviisiga loomad, eriti sipelgad ja mesilased, kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks ka märgisüsteeme
erinevat keelevarianti kõnelevat saavad aru; kui aru ei saa teineteisest, siis tegu on teise keelega. o Poliitilised põhjused (Balkani riigid -> serbia keel ja horvaadi keel) o Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel, baski keel) · Elav või hääbunud keel? Mõnda keelt räägib a la 4 inimest, seega ei teata, kas need inimesed veel elavad või ei -> puudub ülevaade. · Kuidas andmeid kogutakse (nt rahvaloendus, aga emakeelt ei küsita isegi nt Rootsis, Prantsusmaal, sest seda peetakse diskrimineerivaks). · Allika usutavus (inimese enda arvamus)? · Allikate võrreldavus? 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt (2005 a) 1. mandariinihiina 2. hispaania 3. inglise 4. hindi 5. portugali 6. bengali 7. vene 8. jaapani 9. saksa 10. wu-hiina Keelte liigitusaluseid: · genealoogiline (sugulus ja päritolu) · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid)
Lisandunud võrreldes Stahliga tuletusõpetus ja lauseõpetus. Eesti keeles tavaliselt ei kasutata artiklit. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (,,Juhatus eesti keele juurde"; 1660): grammatika põhineb Lääne-Eesti Kullamaa murrakul. Pikka vokaali võiks kirjutada kahe tähega; 3. isiku lõpp on pigem b kui p. On märganud astmevahelduse olemasolu, kuid ei oska seda seletada. Sõnastikus palju uusi sõnu, samuti näiteid sõnade kasutamisest: väljendid, vanasõnad, mõistatused Johann Hornung ,,Grammatica Estonica" (1693): ladinakeelne põhjaeesti grammatika. Puudub sõnastik. Õigekirjareegleid ei esita. Eesti sõnades ei esine tähti c, f, x ja z, vokaalide loendis esitab ka ä, ö ja ü. Grammatika tähtsaim osa on vormiõpetus. Morfoloogiaosa alguses esitab ta sõnatuletuletusvõimalusi koos tuletusalustega. Käändeid 5 (nominatiiv, genitiiv, akusatiiv, daativ, ablatiiv), käänamisreeglid vastavad üsna hästi tegelikule keelekasutusele
Samas õpivad nad kasutama igapäevaseks õpetajate ja teiste õpilastega suhtle-miseks vajalikku sõnavara. Teiste sõnadega õpilased õpivad teist keelt igapäevase suhtlemise ja teiste ainete õppimise käigus. Ainetundides aitavad keelekümblusõpetajad lapsi mitmel viisil teist keelt paremini mõista (vt tabel 2). Suheldes zestikuleerivad nad palju, kasutavad näitlikustamist ning õpetavad vahetu ja praktilise tegevuse kaudu. Võrreldes emakeelt kõnelevate klassidega on siin kõne aeglasem, rohkem kontekstiga seotud ja grammatiliselt lihtsam. Õpetajad aitavad keeleõppele mitmel viisil kaasa: (a) kasutavad keelt korrektselt, (b) sõnastavad ümber, (c) laiendavad õpilaste ebatäpseid, lõpetamata või ebakohaseid ütlusi või (d) asendavad need õigete ja asjakohaste ütlustega. Nad seovad teise keele kasutuse igapäevase suhtlusrutiiniga koolis üleriiete panekul riietehoidu,
aastaist alates märgatavalt suurenenud. Paraku saab välismaal elavate eestlaste koguarvu välja selgitada vaid umbkaudselt, sest rahvastikustatistika koostamise põhimõtted ning välispäritolu elanikkonna määratlemise alused on riigiti erinevad. Elanikkonna rühmade defineerimisel ja identifitseerimisel lähtutakse sellistest kriteeriumidest, nagu kodakondus (citizenship), sünniriik (birth-country), enesemääratlemine (self- identification) ja emakeel (mother-tongue). Eesti diasporaa-uurijate esitatud ametlike andmete alusel elab tänapäeval võõrsil vähemalt 130 000 eestlast, neist idas 40 000 ja läänes 90 000. Tõenäoliselt on välismaal elavate-töötavate-õppivate eestlaste (kogu)arv ametlikest arvandmetest suurem. (Praakli,Viikberg 2010: 11) Lõuna-Ameerika suurim riik Brasiilia (8,5 mln km2), mis laiub peaaegu sama suurel territooriumil kui kogu Euroopa, oli 1870.aastatest kuni 1930.aastateni väljarändajate
Sotsiaalsed muutused põhjustavad keelemuutusi. Ühiskonna ja keele seoste jälgimiseks on vaja kindlaks teha, milline sotsiaalne struktuur vastab teatud keelelisele struktuurile. Whitney: keel ei ole mitte inimese isiklik, vaid sotsiaalne omand, st ta ei kuulu mitte üksikisikule, vaid ühiskonna liikmele. Ükski olemasolev keeleüksus ei ole üksikisiku teene: võib öelda, et see, mida me nimetame keeleks, pole seda mitte, kui seda ei tunnista omaks ega valda meie kaaslased. Kuigi keelemuutusi algatavad üksikisikud, osaleb nende muutuste väljatöötamises siiski kogu ühiskond. Hymes: suhtluspädevus on abstraktsete keelereeglite kogum ja võime kasutada neid vastavusi sotsiaalselt ja kultuuriliselt korrektselt. 7. NIMETA SOTSIOLINGVISTIKA JAGUNEMISVÕIMALUSI, LÄHTUDES UURIMISSUUNDADEST. KIRJELDA IGAT SUUNDA
horvaadi) Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi: Aafrika Euraasia KaguAasia ja Okeaania Austraalia ja UusGuinea PõhjaAmeerika LõunaAmeerika Tekivad keelealad ja keeleliidud Kreoolkeel A+B =AB tekib ühine grammatika Sotsiolingvistiline liigitus Lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. "My fare lady" Riigikeel, normile vastav keel lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca inglise k =ELF. See pole neil ema keel, aga saavad üksteisest aru. Sotsiolingvistika kuidas tekivad erinevused ühiskonna eri klasside keelekasutuse vahel. Diglossia on selline olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik) · Paul Cobley, Litza Jansz ,,Juhatus semiootikasse" (koomiksid) Carlo Ginzburg ,,Clues, Myths and the Historical Method," ,,Ajalugu, retoorika, tõendus" Tuna 4/2003
üksi ja seotud morfeemid 2)mis kunagi üksi ei esine; juured ja tüved ning afiksid e liited, mis jagunevad omakorda neljaks: infiks, sufiks, prefiks ja tsirkumfiks; nullmorfeem nt raamat+0. Süntaks (kreeka sõnast syntaxis 'ühendus, liit, kokkupanek') - lauseõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib lausete struktuuri ning püüab formuleerida reegleid, mille alusel sõnad moodustavad fraase ning fraasid omakorda lauseid. Süntaks uurib lause üksuste (fraaside) sisemist struktuuri, nende üksuste omavahelisi suhteid ning seda, kuidas need fraaside sisestruktuur ning fraasidevahelised suhted määravad lause kui terviku tähenduse. TEKST - keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess. Semantika - keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi tähendusi(kõneleja tähendus ja kuulaja tähendus e
Tema tekstist pole võimalik ilma kommentaarideta aru saada, sest ta kasutab sümboleid, mis väljaspool grammatikat ei tähenda midagi; reeglid on väga kokkusurutud, lihtsa süntaksiga,puuduvad finiitverbid. Reeglite järjekord näib esmahetkel täiesti suvaline. Reeglid on kogutud peatükkidesse, millel on läbiv teema, kuid kohati on tänapäeva vaatenurgast ka äärmiselt ebaloogilisi reeglite asukohti. Reeglite liigid: definitsioonid; grammatikareeglid, mis moodustavad sõnu ja lauseid (väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid); Süntaksis on järjekindlalt esitatud aktiiv,passiiv,predikatiivlause ja progresiivlause. Kati keedab suppi. · Suppi keedetakse (Kati poolt) · Kati on supi keetja. · Kati on suppi keetmas Panini grammatika oli parim kuni 1980 aastateni. Arvati, et sellest paremat ei saakski, sest see oli täiuslik. See näitas, et teaduse progress ei ole paratamatus. 2
vaatenurgast ka äärmiselt ebaloogilisi reeglite asukohti. • Kaks seletust: reeglid on ajaloo jooksul lihtsalt sassi läinud või pidas Panini ise elliptilist „tekstuaalsust“ olulisemaks loogikast, st kui avanes võimalus, „vahetas teemat“ Panini reeglite liigid • definitsioonid (nt nimetused, järjekorrareeglid, sh 8.2.1, pärast mida varem suvaliselt rakenduvad reeglid hakkavad rakenduma järjekorras) • grammatikareeglid, mis moodustavad sõnu ja lauseid a) väljendusreeglid, nt 2.3.2 karmaņi dvitīyā – The accusative [is used] in [the sense of] patient 2.3.12 caturthī sampradāne - The dative [is used ] in [the sense of] recipient b) kombineerimisreeglid c) asendusreeglid • Iga moodustatav üksus „liigub“ läbi reeglite tähenduselt häälikute suunas. • Algusetapis on semantilis-ontoloogilised kategooriad, mis teisendatakse semantilisteks rollideks
o relevantsusmaksiim ,,Ole asjakohane!", kuulaja eeldab, et vestluspartner räägib teemakohaselt või annab märku teema vahetusest o meetodimaksiim ,,Ole arusaadav!", eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid o maksiimide rikkumise näide on ironnia (eelkõige kvaliteedimaksiim) * deiksis (indeksikaalsus) nähtus, mille kaudu keeleline väljend on seotud oma kontekstiga, praktikas: väljendid, mis ei oma kontekstiväliselt mingit tähendust o isikudeiksis nt. isikulised asesõnad: ma, sa, ta o ruumi- ehk demonstratiivdeiksis nt. siin, seal o ajadeiksis nt. täna, homme o diskursuse deiksis viide kõne lõigule või tekstile, nt. see, too o sotsiaalne deiksis nt. teie vs. sina o verbideiksis nt. tulema vs. minema o Liigitus: + eksofoor (ka deiksis) referent leitakse füüsilisest maailmast
keeleliidust (Sprachbund), nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi) Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi (http://www.ethnologue.com/): Aafrika Euraasia Kagu-Aasia ja Okeaania Austraalia ja Uus-Guinea Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika 3. Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. Riigikeel, normile vastav keel lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca inglise k =ELF Diglossia on selline olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases suhtluses), religioossete rituaalide keel (nt kirikuslaavi) 4. Tüpoloogiliste jaotuste eesmärk on selgitada, kuidas keeled oma struktuuriomaduste
Telediktorid näiteks loevad uudiseid 120-140 sõna minutis. Seega on kõnelemise tempo umbes kümme korda kiirem kui kirjutamise tempo ja meil on kirjutades kümme korda enam aega mõelda, mida ja kuidas ütelda. Me ei saa ka kõnetempot suvaliselt aeglustada, sest siis oleks tulemuseks pikkade pausidega tekst, mis pole mõistetav. Teiste sõnadega võib öelda, et kõnetekst on alati oluliselt spontaansem kui kirjatekst. Siit on selge, et kirjutades saame teha keerukamaid lauseid ja lihvida neid enam. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |6 Kirjalause jõuab lugejani ühekorraga kui valmis tervik. Kõne on lineaarne/protsessuaalne ehk seda tehakse sõnahaaval ning see jõuab ka kuulajani sõna-sõna järel (täpsemalt muidugi häälik-hääliku järel). Kiri on kustutatav. Me võime oma sõnumit mitu korda ringi teha, aga kui pole spetsiifilist vajadust, siis saadame lugejale ainult lõpliku teksti
Elavaid keeli on umbes 6000- 7000 · Aasias 2165 · Aafrikas 2011 · Austraalia ja Okeaania 1302 · Ameerika 1000 · Euroopa 225 Mandariini Hiina keel on kõige kõneldavam keel. Miks nii erinevad andmed? *Murre või keel? -arusaadavuse kriteerium(Põhjamaad; Hiina) -Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel, horvaadi keel) -kultuurilised põhjused, identiteet(võru keel, baski keel) *Elav või hääbunud keel? *Kuidas andmeid kogutakse? (rahvaloendus aga emakeelt ei küsita nt Rootsis ja Prantsusmaal) *Allika ustavus (arvamus v mitte?) *Allikate võrreldavus? 1. Mandariinihiina 873 000 000 2. Hispaania 320 000 000 3. Inglise 309 000 000 4. Hindi 180 000 000 5. Portugali 177 000 000 6. Bengali 171 000 000 7. Vene 145 000 000 8. Jaapani122 000 000 9. Saksa 95 000 000 10. Wu-hiina 77 000 000 Keelte liigitusalused *Genealoogiline sugulus ja päritolu.keelepuud, ühte rühma kuuluvad sellised keeled,
V. Skalicka- oli esimese strukturialistliku grammatilise keeleteooria autor. Roman Jakosbson- vaatles keelt kui praktilist suhtlemist.oli Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik. Keeleteadlane. Koostas lingvistilise ringi Rootsis. Kirjutas artikli värsiteadusest. Milleks on silpi vaja? Foneemidest modustame sõnu, aga milleks silbid? Tõestas, et silbil on fonoloogiline sisu. Silp on foneemide jada, kus kehtivad piirangud. Silbil on fonoloogiline tähendus, süntaks. Lauseid on vaja, sest keele loogika nõuab seda. Trubetskoi väidab, et eelnev ei ole oluline ja keeles ei ole häälikuid, vaid kindel arv foneeme. Tänu neile tunneme häälikud ära, nende funktsiooniks on tähenduse eristamine. Selle protseduuri nimeks on diagnostiline kontekst: signifikatiivne (tähenduslik) opositsioon (kahe keeleelemendi vahel, mis erinevad ainult ühe hääliku võrra, nt libahunt ja ribahunt J)
· Dialoog / monoloog · Suhtlejate põhieesmärk: informeerimine / suhtlemine ise (involvement) Suulisus-kirjalikkus: · kõne on tagasikerimatu: kuulaja ei saa kõnet tagasi kerida ja mitu korda kuulata. Kiri on tagasikeritav · kõne on kustutamatu: kõik, mis on välja öeldud, jõuab kuulajani. Kiri on kustutatav, lugejani jõuab ainult lõplik variant · kõne on lineaarne: kuulaja saab teksti sõna sõna järel. Kirja loeb inimene terveid lauseid korraga haarates. · kõne on multimodaalne: pausid, intonatsioon, tempo, häälitsused, zestid, miimika jne. Kirjas multimodaalsus puudub. · Kõnelemise tempo on üle 100 s/m, kirjutamise tempo ca 13 s/m. · kõneleja ja kuulaja peavad tegema oma tööd samas tempos. Lugeja võib tempo ise valida. · kõnelemise ajal saame mõtelda ainult üksusele, mida me produtseerime. Kirjutades saab vaadata valmis teksti.
üldse arvutisõnavara. Keel ja murre- maailmas on ligi 7000 räägitavat keelt. Keele mõiste on vaieldav. Nt on põhjaeestlastel raskem aru saada lõunaeestlastest kui rootslastel norralastest, kuigi neil on täiesti erinev keel, kuid lõuna ja põhjaeesti keelt loetakse eesti keele murreteks. Probleemiks on see, mille poolest keel ja murre erinevad. Keele saatuseks on tihti ainult normikeel, mida peetakse tõeliseks keeleks. Keele ja kohamurde erinevus ei ole seega üldjuhul seotud mitte keeleliste erinevustega, vaid ajalooliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste piiridega. Dialekt- tähistab keele varianti, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest ning on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse grupiga. Enamasti on nii, et peame üht dialekti ,,õigeks".
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline info
(Kasik jt. 2007: 22). Kuna seminaritöö keskendub kirjalikule tarbekeelele, siis pikemalt käsitletakse vaid seda keelekasutuse liiki. Tarbekeelt liigitatakse omakorda ajakirjandus-, ameti- ning teaduskeeleks. Kõige suuremad erinevused nende keele variantide vahel seisnevad nende grammatilises ülesehituses - kui palju kasutatakse tekstis isikulist ja umbisikulist tegumoodi, lihtlauseid, põimlauseid ja lauselühendiga lauseid, grammatilist olevikku ja minevikku, sünonüüme, täiendeid, isikulisi asesõnu ning aja- ja kohamääruseid. (Hennoste, Pajusalu 2013: 34-37) Tiit Hennoste ning Karl Pajusalu sõnul varieeruvad tarbetekstid väga laialt ning neid võib paigutada kahte gruppi. Esimese grupi moodustavad tekstid, milles on oskuskeele kasutamise tase kõrge: asjaajamistekstid, juhendtekstid, teadustekstid, populaarteaduslikud tekstid, haridustekstid ja teatmetekstid. Teine rühm moodustub
Keele struktuur on lähtepunktiks igasugusele märgiuurimisele. Märk saab tähistada, kuna ta erineb teistest märkidest. Märgi teeb märgiks tema seos teiste märkidega. Erinevalt Peirce'st kujutas ette, et tähistaja ja tähistatav on mõlemad märgi sees, omavahel lahutamatud. Märk on bilateraalne moodustis, abstraktne ja absoluutne keele osa, ja seisab seega väljaspool aegruumi. Märgid moodustavad suhtlemisel koodi, mis võimaldab oma aju sisu teisele avaldada. Eristas väljendid - parole - üksik kõneakt; langue - märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem. Kokku moodustavad keeletegevuse. Keel saab tervikuna eksisteerida ainult kollektiivis. Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid:
Keele struktuur on lähtepunktiks igasugusele märgiuurimisele. Märk saab tähistada, kuna ta erineb teistest märkidest. Märgi teeb märgiks tema seos teiste märkidega. Erinevalt Peirce'st kujutas ette, et tähistaja ja tähistatav on mõlemad märgi sees, omavahel lahutamatud. Märk on bilateraalne moodustis, abstraktne ja absoluutne keele osa, ja seisab seega väljaspool aegruumi. Märgid moodustavad suhtlemisel koodi, mis võimaldab oma aju sisu teisele avaldada. Eristas väljendid - parole - üksik kõneakt; langue - märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem. Kokku moodustavad keeletegevuse. Keel saab tervikuna eksisteerida ainult kollektiivis. Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid:
Märk on kõige elementaarsem märgi jaoks ei ole mingisugust liiku kuhu ta kuulub. Me ei saa defineerida märki see on elementaarne asi. Peirce defineerib märgi tingimusi. M - X (Märk asendab ükskõik mida. Asjadel on omadused iga definitsioon defineeritakse läbi omaduste?) Defineerides märki ei näe me märgi omadusi. Märgiks saab ta siis, kui ta asendab midagi muud. Märk on seda, mida märgatakse. Märgi def. esimene osa on laen skolastikutelt. Märgi ja asja vahekord ei ole konstantne. Liiklusmärgi esimene funktsioon on see, et ta on märk. M Tähendus: Universum on lõpmatu tsükkel märkidest ja tähendustest. Peirce'i märgitüpoloogia: I märk ise oma olemuselt. Seotud objektiga läbi esmasuse, mingi kvaliteedi. Näiteks: (IKOONILINE MÄRK) On see õun või kirss ? Märgi oluline omadus: Me ei aja teda segi asjaga II märk suhtes objektiga. See on kõige tähtsam kaks objekti on
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE.
Alla 35 aasta vanuseid oli 1361 (29,5%) ja alla 15 aasta vanuseid 522 (11,3%). 2186 inimest oli kõrgharidusega (+166 lõpetamata), 658 keskeri-, 656 kesk-, 276 mittetäieliku kesk-, 302 algharidusega ja 163 alla selle (sh 7 analfabeeti). 206 last ei käinud veel koolis. Kõrgharidusega inimeste osakaal oli 47,4%, koos lõpetamata kõrgharidusega 51%, s.o üle poole kõigist juutidest. Emakeeleks oli jidis 570 (12,4%) ja vene keel 3614 inimesel (78,3%), 2. keeleks vastavalt 108 ja 601. Eesti keelt valdas 1. kee- lena 389 (8,4%) ja 2. keelena 1202 juuti. Kokku valdas rahvuskeelt 678, vene keelt 4215 ja eesti keelt 1591 inimest. Eesti juutide ajaloos on olulisemat rolli etendanud kaks keskusi - Tallinn ja Tartu (kuni Teise maailmasõjani tegutsesid sünagoogid, koolid ja mitmesugused organisatsioonid ka Pärnus ja Narvas). Juudi asustus oli siin vanim ja arvukaim, kuni 1941. aastani elas Tallinnas ja Tartus üle poole Eesti juutkonnast. Ka kasvasid need
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani ..................................................
Keda refereeritakse pikemalt, keda lühemalt? Mis järjekorras keegi sõna saab, st kes ründab, kes peab asuma kaitsele ja hakkama seletama esimese kõneleja seisukohast lähtuvalt? Kelle seisukoht ja sõnum jääb viimasena kõlama, st millele enam vastuväiteid ei saa esitada? Samad keelelised valikud, mis näitavad tegelikkust, näitavad ka autori positsiooni. Tekstis on samaaegselt 3 metafunktsiooni ehk tasandit: samad väljendid täidavad 3 ülesannet. Faktide valiku ja paigutusega tehakse tekstis teatud valikud ja jäetakse teised kõrvale. Tähenduseanalüüs on alati tõlgendus, tekstianalüütik on terasema pilguga õppinud lugeja. Ükskõik mis tõlgenduse taga on täppislugemine ja konkreetsed võtted. „sai palju hääli“ – passiivne tegevus, ise ei pinguta „võitis valimised“ – aktiivne tegevus Tekstil on omadus nimetada asju, inimesi ja protsesse, et luua selle kaudu oma maailmapilt. Kogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
