Eesti keele reeglid (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid
Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist
tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis
muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid.
Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest.
On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti
keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome-
ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel).
Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete
väljendamine,mõttlemine,suhtlemine.
2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted
Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks.
Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet
Tähistaja- sõna"lill"
tähistatav-lill
Sünonüümid ­ samatähenduslikud sõnad, nt ilus ­ kena ­ kaunis.
Antonüümid ­ vastandtähendusega sõnad, nt must ­ valge, ilus ­ kole.
Homonüümid ­ sama kuju, kuid erineva tähenduse ja päritoluga sõnad, nt tuli, tee, viis.
Paronüümid ­ kõlaliselt ja vormiliselt sarnased ning lähedase tähendusega sõnad, nt enamik ­ enamus,
enne ­ ennem.
3. Häälikud ja foneetika
semijootik-teadus märgi süsteemidest
foneetika-häälikusüsteemi uuriv teadus
fonoloogia-uurib häälikute kasutamist keeles
morfoloogia-keele vormi õpetus
süntaks-teadus,mis uurib sünadest lausete moodustamist
fonotaktika-määrab,millised häälikujärjendid on keeles lubatud ja millised mitte
palatalisatsioon-peenendus,mis on tingitud naaber häälikutest
võõrhäälikud on häälikud,mis esinevad vaid võõrsõnades,võõrtähed esinevad
91% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eesti keele reeglid #1 Eesti keele reeglid #2 Eesti keele reeglid #3 Eesti keele reeglid #4 Eesti keele reeglid #5 Eesti keele reeglid #6 Eesti keele reeglid #7 Eesti keele reeglid #8 Eesti keele reeglid #9
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
69 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maili50 Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kuidas?, aega ­ millal ?
  • Kellesse? Millesse ?
  • Kelles? Milles? Kus ?
  • Kellest? Millest? Kust ?
  • Kellele? Millele? Kuhu ?
  • Kellel? Millel? Kus ?
  • Kellelt? Millelt? Kust ?
  • Kelleks? Milleks ?
  • Kelleni? Milleni ?
  • Kellena? Millena ?
  • Kelleta? Milleta ?
  • Kellega? Millega ?
  • Kelle? mille? missugune ?

Mõisted

Sisukord

  • Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid
  • Keelemärk ja leksikaalsed suhted
  • Häälikud ja foneetika
  • Täishäälikud e
  • Kaashäälikud e konsonandid
  • Helilised
  • Võõrhäälikud
  • Sulghäälikud e klusiilid
  • Põhireegel
  • Erandid
  • Sõnaliigid
  • Vormiõpetus:tüvi,liited ja tüvevaheldus
  • Algvõrre
  • Keskvõrre
  • Ülivõrre
  • Pikem
  • Kõige pikem
  • Pikim
  • Paksem
  • Kõige paksem
  • Paksim
  • Roosa
  • Roosam
  • Kõige roosam
  • Käänded
  • Käände
  • Küsimused, mis käändele
  • Näide
  • ainsuses ja mitmuses)
  • Nimetav
  • Kes? Mis?
  • Tüdruk
  • Tüdruku
  • Omastav
  • Kelle? Mille?
  • Osastav
  • Keda? Mida?
  • Tüdrukut
  • Tüdrukuid
  • Sisseütlev
  • Kelle
  • Seesütlev
  • Tüdrukute
  • Seestütlev
  • Alaleütlev
  • Alalütlev
  • Alaltütlev
  • Rajav
  • Ilmaütlev
  • Kaasaütlev
  • Tegusõna vormistik
  • Kesksõnad
  • Teonimi
  • Tegija
  • OLEVIK
  • MINEVIK
  • Kindel
  • Tingiv
  • Kaudne
  • Käskiv
  • Olgu elatud
  • Oleme
  • Olete
  • Olime
  • Olite
  • Olevik
  • Lihtminevik
  • Oleks ela
  • Olevat ela
  • Olgu ela
  • Täisminevik
  • Enneminevik
  • Sõnade tuletamine
  • Lauseõpetus, lauseliikmed
  • MÄÄRUSED
  • TÄIEND
  • LISAND
  • Komasid ei ole
  • Komad on
  • Laused
  • LIHTLAUSE
  • KOONDLAUSE
  • Koma ja sidekriips koondlauses
  • Koolon ja mõttekriips koondlauses
  • Hõlmavad määrused
  • Samaväärsed määrused ja täiendid
  • Sama- ja eriliigilised täiendid ning määrused
  • LIITLAUSE
  • Kirjavahemärgid
  • KOMAGA
  • kõik siduvad sõnad
  • KOMATA
  • Kui lause algab sõnaga kui
  • RINDLAUSE
  • Rindlause kirjavahemärgid
  • PÕIMLAUSE
  • VERBITA LAUSELÜHEND
  • Jätka
  • Vaata
  • Oma teed jätka
  • Kordagi tagasi vaata
  • Mees ei vaadanud tagasi
  • Mees jätkas oma teed
  • Mees ei vaadanud tagasi oma teed jätka
  • Mees jätkas oma teed kordagi tagasi vaata
  • Mees, vaata

Teemad

  • Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid
  • Keelemärk ja leksikaalsed suhted
  • Häälikud ja foneetika
  • vokaalid, on kõik
  • helilised
  • Põhireegel
  • Erandid
  • ki/-gi
  • Sõnaliigid
  • Vormiõpetus:tüvi,liited ja tüvevaheldus
  • i-ülivõrre
  • Käänded
  • vastavad
  • ainsuses ja mitmuses)
  • sse
  • Tegusõna vormistik
  • a) Tegusõna käändelised vormid
  • ma-tegevusnimi
  • da-tegevusnimi
  • b) Tegusõna pöördelised vormid
  • ainsuses
  • mitmuses
  • oleme
  • olime
  • olete
  • olite
  • takse
  • Sõnade tuletamine
  • Lauseõpetus, lauseliikmed
  • ÖELDIS
  • SIHITIS
  • ÖELDISTÄIDE
  • olema
  • MÄÄRUSED
  • kuhu? kus? kust?
  • millal?
  • kuidas?
  • kui palju?
  • Vaata komade panekut!
  • Laused
  • Sõnajärg
  • KOONDLAUSE
  • loe, te ja lu
  • kokkuvõttev sõna
  • Sõnajärg
  • Kirjavahemärgid
  • punkt
  • küsimärk
  • hüüumärk
  • sidesõnad
  • sidesõnad
  • võrdlusega!
  • rõhutamiseks
  • RINDLAUSE
  • PÕIMLAUSE
  • VERBITA LAUSELÜHEND
  • missugune?
  • des- JA mata-LAUSELÜHEND
  • mata

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

88
docx
27
doc
14
odt
36
docx
8
doc
7
doc
23
doc
5
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto