Eesti keele arvestuse kordamine (0)

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Keel ja ühiskond õpik - I osa Keel ja keeled

Keeled 1) Keele olemus Keele ülesanded: olla vahend info jagamiseks, luua ja hoida suhteid. Milles need väljenduvad: ­ keel kommunikatsioonivahendina - inimestega suhtlemine ­ keel kui suhete hoidja ­ keel kui mõtlemisvahend ­ identiteedi kandja ­ emotsioonide väljendamine ­ DNA kood ­ maagia ­ kultuur ja keel (nt eskimote sõnavaras on palju lumega seonduvaid sõnu, kuid mitte troopiliste taimede kohta; rääkimise kiirus, hääldus; zestikuleerimine)

Keeleteadus

4

doc

Keel ja keeled

olnudki, vaid selle asemel oli mitu algkeelt, mis olid omavahel kontaktis ja sarnastusid seetõttu, hiljem aga, kui inimesed hakkasid asustama suuremat territooriumi, muutusid taas erinevamaks. h) lingvistilise paleontoloogia meetod- seisneb selles, et võrreldakse ajaloolisi taimi ja loomi tähistavaid sõnu ja seda paika kus esinesid kõik algkeeles tuntud nimetused, peetaksegi algkoduks. 3. Nimeta keele funktsioone. Keel on kommunikatsioonivahend, suhete hoidja, mõtlemisvahend, identiteedi kandja, emotsioonide väljendaja ja keelel on ka maagiline funktsioon 4. Millal tekkis inimkeel? Rohkem kui 100 000 aastat tagasi. 5. Millisteks keelerühmadeks jaguneb indoeuroopa keelkond? Indoeuroopa keelkonna keelerühmad: Anatoolia, keldi, romaani, germaani, balti, slaavi, india, iraani, kreeka. 6. Miks on keeruline määrata maailmas kõneldavate keelte täpset arvu?

Eesti keel

4

pdf

KEELEAJALOO KT

koostist. Radioaktiivse süsiniku mõõtmine- Geneetiline uuring- 10. Geenide ja keelte seos. Kas kaasaegsed geeniuuringute tulemused kinnitavad võrdlev-ajaloolise meetodi väidet, et soome ugrilased on läänemere äärde tulnud uurali tagant? Mida arvavad geeniteadlased? (meenuta tunnis vaadatud professor villemsi loemgut) 11. Keele tekke kohta on kaks hüpoteesi: polügnesi ja mongoneesi teooria. Mida need endast 1kujutavad? Polügneesi teooria- kohaselt hargnesid homo erectuse ja inimsese ühised eellased üle maakera laiali rohkem kui miljoni aassta eest. Keeled aga tekkisid palju hiljem maailma eri paigus üksteiset sõltumatult. Monogneesi teooria- kohaselt on inimkeele tekkimine maailma ajaloos ainukordne

Kirjandus

12

pdf

Soome-Ugri keelkond

mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure-

Eesti keele ajalugu

20

doc

Sissejuhatus germaani filoloogiasse

foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „th“ (ð, þ) (the thing), saksa keele pf (Pferd), tz (Zeit) alamsaksa laen eesti keeles – Alamsaksa keel oli Hansa liidu kaubanduskeel. Eesti keeles on 1000-2000 alamsaksa laenu, nende hulgas töökohaga seotud sõnad (meister, sell, gild, amet, teenistus), tööriistad (haamer, höövel, kruvi, viil), kristlik kiriku sõnavara (Saatan, altar, paradiis, koor), administratiivsõnavara (ordu, keiser, krahv), rahvuste nimed (kreeklane), päevade-kuude nimed (mai, juuni, reede), linnaelusõnavara (naaber, raad, summa, tosin,

Filoloogia

6

docx

Keel ja ühiskond

informatsiooni. öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, räägivad ebaolulistest asjadest, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. kuid teevad seda meeldival viisil. ...emotsioonide väljendaja ...identiteedi kandja toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. laeng. ...kultuuri kandja ...mõtlemisvahend Sõnad kujunevad keeles, Mõtted on peas põhiliselt keelelisel kujul, mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. toimimiseks. Keel väljendab ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet. 2. Kirjuta võõrsõnadele õige tähendus. (6p) funktsioon see, mis tuleb kellelgi v

Ühiskond

2

doc

Keelkonnad

Analüütilised keeled aglutineerivad keeled flekteerivad (fusionaalsed) keeled Igas keeles on ülekaalus mõni tendents (ülejäänud on ka esindatud, kuid tagasihoidlikumalt), kuid arengu/muutuse käigus võib see muutuda. Nt soome-ugri keeled on algselt aglutineerivad, kuid tänapäeval pole aglutinatsioon säilinud võrdsel määral kõigis keeltes. Ungari keel on aglutineerivam kui soome; soome on aglutineerivam kui eesti. Eesti keel on juba aglutineeriv-flekteeriv. Viimasel ajal kasvab eesti keeles analütism. Vene keel on valdavalt flekteeriv, kuid sealgi kasvab analütism. Primitiivseid, vaeseid jms keeli ei ole olemas! Vajaduse korral on sõnavara ja isegi terved registrid täiesti arendatavad (keelekorraldus). Kui palju keeli on maailmas? Küsimusele on raske vastata. Oleneb keele definitsioonist. Oleme harjunud, et keel = kirjakeel (s.o. keelest räägime siis, kui on olemas kirjalik traditsioon, standard jne)

Keeleteadus alused

17

pptx

Soome-ugri keelkond

SOOME- UGRI KEELKOND ÜLDANDMED • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt, mille kõnelejaid on kokku ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, Soome, Mordva ja Eesti keele kõnelejad on kokku 21 miljonit ning ülejäänud 19 keele kõnelejaid on kokku 2 miljonit. • Soome-ugri keelte kõnelejaid on teiste keelte keskmisest kõnelejate arvust rohkem. Soome-ugri keelte kõnelejate arv 9% ungarlased 4% 4% soomlased mordvalased eestlased 22% 61% muud • Soome-ugri keelkond ei ole iseseisev keelkond, vaid

Eesti keel

Kommentaarid (0)