Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Eesti keele ajalugu - sarnased materjalid

foorum, riigikeel, lama, tarkvara, keeletehnoloogia, koolides, sutrop, rahval, arutelust, niisiis, htub, mmend, lukas, kriitilise, keelevara, estika, teadmus, selgub, euroopaliku, pris, paljudele, suurimate, staatuses, luges, nelev, helepanu, hjendatud, senisest, ekspress, einar, peep, hendused, keeleala, endid, kiin, givad, kaotatud, aprillil
thumbnail
14
doc

Eesti ajalugu

Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi sa

Eesti ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eesti keele allkeeled

o lisada uusi keelelisi üksusi, eriti termineid o arendada välja konventsioonid vormide kasutamiseks. Nt kuidas koostada eksamiküsimusi, kuidas kirjutada ametikirja jms vormeltekstide tüübid TABEL! TT ­ teadustase; KT ­ keskharidustase; PT - põhiharidusetase ENE ­ enesekohased tekstid; HUM ­ inimene ja ühiskond; TEH ­ reaalteadused ja tehnika NK kolm seisundit: tunnustuseta NK, ametli keel (lubatud kasutada mõnes ametlikus situatioonis), riigikeel. EKSAM: Eesti kirjakeele ajaloos eesti keelt nendes mudelites ei rakenda. Peab teadma, mis aegadel Eestis erinevad tasemed (TT, KT, PT)!!! 5.2. Eesti kirjakeele lugu Eesti keelekorraldus: · Keelepoliitika: riigi tegevus, et juhtida ühiskonna keelelist arengut võimu määratud eesmärkide suunas. Seaduste jms dokumentide vastuvõtmine ja nende täitmise järgimine. · Keelekorraldus (Tiiu Erelt): kirjakeele teadlik rikastamine arendamine, stabiliseerimine ja

Eesti keel
174 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti keele ajalugu ja hääldamine

Eesti keel Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet ­ lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse ­ näiteks /linn/, /lina/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vala/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vala/ (osastav kääne sõnastvaal). Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli.

Eesti keel
19 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

Ülikoolis õppides hakkas huvi tundma ka eesti keele vastu ja õppis selle ära. Ajakiri oli enamasti suunatud pastoritele ja mõisnikele. Tänu temale tekkis kirjameestel avaldada oma uurimusi, allikamaterjale laiemale üldsusele. Ajakiri sisaldas veel rahvalaule, luule tõlkeid jm. ajakiri oli valdavalt saksakeelne kuid sisu oli eestimeelne, ning mõned asjad ka eesti keeles (nt rahvalaul). Ajakiri oli justkui estofiilsete ideede foorum. Selle ajakirjaga sai alguse eesti kirjanduskriitika. Christfrid Gananader ­ tema teos, mis käsitles soome mütoloogiat, avaldati Beiträge ajakirjas. · Johann Wilhelm Ludwig von Luce ­ elas Saaremaal. Saksamaalt sisse rännanud. Tegutses raehärrana, koolide inspektorine... huvitus eesti keelest. Kirjutas eesti keelseid jutte. 18. saj asutas Kuressaare eesti keele seltsi. 1838 ­.

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ­ ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ­ ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala ­ pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ­ ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia ­ rahvateaduse uurimine. Rahvaluule ­ luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ­ ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma rauaaeg - 500 eKr- 50 pKr, 2)R

Ajalugu
389 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Eesti lähiajalugu

dokumenteerimisel oli oluline tegevus Lindmaal?.Oluline meeles pidada seda, et Rahvasaadikute Kongress keeldus tunnistamas MLRi, et selle tõttu hakkasid toimuma peale sõda sellised sündmused, mis toimusid. Mida aeg edasi, seda rohkem hakatakse ka selle ülemineku perioodi lõpus tegelema nõukogude teemadega, järkjärgult seda nõukogude aega hakatakse erinevatest aspektidest käsitletama. Muudatused ajaloo õpetamises koolides: Eesti üldhariduskooli ajalooprogrammi ümberkorraldamine ja sellele vastavate õpikute ettevalmistamine ja kirjastamine oli tollaseid arenguid silmas pidades väga kiire protsess. Kaasaja uurimiskeskused, millised erinevad asutused tegelevad lähiajaloo uurimisega. Üldises saab need jagada kaheks: ühelt poolt tegemist akadeemiliste keskustega (TÜ ajaloo ja arheoloogia instituut, TLÜ

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

11. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, orjaaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ – käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm isamaakõnet tõstsid eestlaste iseteadvust ja avaldasid ideeliselt suunavat mõju rahvusliku liikumise aja kirjandus

Kirjandus
39 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Esiajalugu

12. Algas mõisate põletamine (Eestis põletati u 120 mõisa). detsember Eestisse saabus maad rahustama 800 madrust, need jagati kaheksaks 100-meheliseks 19. rühmaks; sõja- ja välikohtute otsusel hukati Eestis ligi 300 inimest, ihunuhtlust jagati detsember 600-le. Luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides 1906 kahel esimesel õppeaastal; esimese eestikeelse keskkooli - Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli – asutamine Tartus; Vanemuise uue teatrimaja avamine. 20. juuli Ülestõus Hara lahes ristlejal Pamjat Azova. 1907 Pärnus valmis esimene linnavõrku elektrit andev elektrijaam. 26. aprill Tartus asutati esimene üliõpilaskorporatsioon Fraternitas Estica.

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

toimunud teatrietendustest pärinevad aastast 1529, kui Tallinna Linnakooli õpilased esitasid vastlaõhtul Tallinna Raekoja saalis Terentiuse ladinakeelse komöödia "Androslanna". Teatrikunsti levimine Eestis ja hiljem ka eestlaste seas oli suuremas osas seotud reformatsiooni ja luteri usuga, mis ühelt poolt nõudis jumalasõna jagamist kohalikus keeles ning teisalt soosis näitemänguharrastust. Näidendite esitamine võeti mitmes koolides õppeprogrammi ja see kujunes omamoodi traditsiooniks. Piibliaineliste teemade kõrval esitati ka Vana-Rooma kirjanike tekste. Lõuna-Eesti sattus aga 16. saj lõpul Poola riigi osana katoliikluse mõjupiirkonda. Teadaolevalt esitasid Tartu jesuiitide gümnaasiumi õpilased 1595. aasta lihavõttepühal näitemängu. Enne etendust kõnniti muusika ja kahurimüra saatel pidulikus rongkäigus läbi linna. Analoogilist etendust Kristuse ja apostlite elust olevat aasta hiljem

Kirjandus
475 allalaadimist
thumbnail
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Tartu ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap on ka Eestis seda teooriat juba mõnda aega propageerinud, Eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid Künnapi teooria järgi siia 12 000 aasta eest taganeva jää kannul ja on sellest ajast Eestis pidevalt elanud ning oma soomeugrilist keelt kõnelnud. "Siin on käinud igasuguseid rahvaid, kes on siia jätnud oma jälje - geenid, savipotid või midagi oma keelest," kirjutas bioloog ja keeleteadlane Urmas Sutrop Akadeemias. Inimasustuse teke Eesti aladel Eesti asustus hakkas kujunema mandrijää taandumise järel umbes 12 000 aastat tagasi. Mere alt vabanenud maa on tänaseni märgatav Madal-Eesti väheviljaka pinnasena. Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt. Uuematel arheoloogilistel andmetel jõudsid nad Eestisse pärast jääaja lõppu umbes 11 000 aasta eest, sellest ajast on teada Pulli asulakoht Pärnu lähedalt. Veidi

Kultuurilugu
125 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Läti ajalugu

Klimaatiliselt kuulub mere ja mandri siirde alasse. Aastane keskmine temp. On u sama mis eestist veits kõrgem. Läti keel kuulub indoeuroopa keelkonda ja selles on eraldi Balti keelte rühm. Slaavi päraseid laene ja tunnuseid. Ida- Balti keelerühma kuuluvad : Läti (palju laensõnu) ja Leedu keel (arhailisem). 3 suurt murret *Kesk-läti murre- tänapäevase läti kirjakeele alus. Ametlik riigi keel. Eesti ja leedu piires. *Ülem-läti murre – isa aladelt Latgales õpitakse Latgale koolides, ilmub raamatuid ja ajakirjanduses *Liivi murre- liivipärasest murdest kõneldakse mere piirsetes kohtades. Võetud laene kunagisest riigi keelest. Ladina tähestik: tähti 33 (pole täpitähti) a a(kriips üleval e e(kriips) i i (kriips) kõiki hääldadakse pikalt. u u(kriips) k(koma all), l (koma), n (koma), g (üleval koma)- heliliselt v.a

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
31 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Keeleteaduse alused

keelereegleid genereerima, see on ta loomuses) · kognitivism (laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. Lapsel peab tekkima kognitiivne arusaam, seejärel omandab keele kategooria). 6-10 kuud silpide periood, 1a ­ esimesed sõnad koos zestidega 1,6 ­ kahe sõna periood. 15. Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia . Rakenduslingvistika on keeleteaduse osa, mis rakendab teooria praktikasse. Keeleteaduse (lingvistika) tulemusi ja õpetusi kasut teise keele õpetamisel (ja õppimise) metoodikas. Täiskasvanud keeleõppija on neuroloogiliselt Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it erinev, oskab juba lugeda ja kirjutada, oskab juba ühte keelt ning seega motivatsioon väiksem ja teine keel

Eesti keel
80 allalaadimist
thumbnail
18
docx

EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE

lugemist ja rääkimist, mis kõik aitab kaasa keele õppimises. Neljandas peatükis räägitakse meetodi valikust. Selles osas esitatakse traditsioonilisi meetode, nagu grammatika-tõlke meetod, lugemismeetod, otsene meetod, audiolingvaalne meetod ja kognitiivne meetod. Uurimistöö lõpeb kokkuvõttega, mis annab vastuse töös püstitatud eesmärkidele. 1. EESTI KEELEST ÜLDISELT 1.1. Eesti elanike keeleoskus Eesti keel on Eesti riigikeel. Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja

Eesti keel
33 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas ­ gaas, paas ­ baas, tuss ­ duss, pall ­ ball, poks ­ boks, kong ­ gong, keiser ­ geiser, toos ­ doos, palett ­ ballett, parkett ­ barett jms. Kaashäälikuühendi õigekiri:

Eesti keel
190 allalaadimist
thumbnail
13
doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

Karl Pajusalu: kaasaegse sotsiolingvistika areng TÜs ja tänapäevase foneetikalabori rajamine. Uurinud eesti murrete muutumist ja nivelleerumis Üldkeeleteadus 1988 eesti keele labor ­ uurimiskeskus, mille ülesandeks oli uurida arvutilingvistikaga seotud teoreetilisi probleeme ning hakata looma eesti keele elektroonilisi tekstikorpusi Renate Pajusalu ja kognitiivse semantika ja pragmaatikaga seotud uurimissuunad Eesti Keele Instituut: keeleteaduse uurimisasutus. Instituudi direktor Urmas Sutrop. 2008.a on instituudis 5 osakonda: keeleteaduse ja ­tehnoloogia osakond, soome-ugri ja murrete osakond, keelekorraldusosakond, sõnaraamatute osakond, terminioloogiaosakond Tallinna Ülikool: Mati Hint ­ fonoloogia ja morfoloogia uurija, on põhjalikult süvenenud eesti väldete ja astmevahelduse probleemistikku Helle Metsland ­ doktoriväitekiri verbisüntaksist Jüri Viikberg ­ koostanud põhjaliku ülevaate Eesti vähemusrahvustest

Eesti keel
61 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

omamata.   Büroo   liikmeteks   olid   valitsusjuht Aastatel   1944­90   toimus   kokku   16   kongressi, (Ministrite   Nõukogu   esimees),   Ülemnõukogu kusjuures   kõige   rohkem   (kokku   kuus)   leidis Presiidiumi   esimees,   EKP   Tallinna neid   aset   1950.   aastatel.   Hiljem   kõrgeim Linnakomitee   sekretär.   Lisaks   võis   sellesse parteiline   foorum   enam   nii   sageli   ei seltskonda   kuuluda   ka   valitsusjuhi   asetäitja, kogunenud: 1960. aastatel tuldi kokku kolmel, ametiühingute   esimees,   keskkomitee   par­ 1970.   ja   1980.   aastatel   aga   kahel   korral.   EKP teiorganisatsioonilise   töö   osakonna   juhataja, viimane,   üldjärjestu­   ses   20.   kongress   toimus mõni   kõrgem   sõjaväelane   ja   julgeole­ 1990.   aastal

Eesti ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

Kolumbia valitsus andis USA monopolile tegevusloa, mistõttu indiaanlased aeti kodudest minema. See oli levinud praktika Ladina ­ Ameerika riikides. Vastuhakk kestab kohati siiamaani, näiteks zaparatistid Mehhikos. 3. N. S. Hrustsov ütles Valgevene põllumajandtöötajate nõukogul, et kõige tähtsamad on kolhoosis inimesed, kaader. ,,Tööle seltsimehed! Kommunism uutele võitudele !" (Noorte panus, Kolhoosnik, 03.03.1962). J. V. Stalini väljend ,,kaadrid otsustavad kõik" oli niisiis kasutusel ka Hrustsovil, vaatamata sellele, et Hrustsov Stalini kuriteod hukka mõistis. 1962. aastal toimus NLKP 22. kongress, kus võeti vastu programm, mis nägi ette kommunismi ülesehitamist NSV Liidus aastaks 1980. Antud lause oli mõeldud tööliste helge tuleviku ülesehitamise innustamiseks. 4. Kanada 1962. aasta esimene kuu tõi tuhandetesse Kanada töölisperekondadesse töötuse, jaanuari kuus kasvas töötute arv 132000 võrra, tõustes 545000ni. See on 8,5 %

Eesti keel
14 allalaadimist
thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

A abstraktsionism ­ 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (1872­1944) või Vassili Kandinsky (1866­1944) looming. absurdikunst ­ kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus ­ kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk

Eesti keel
58 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

põhisõnavara tähendust ja kasutamiset. Ta on lisaks paljudele teistele projektidele, raamatutele välja andnud ka kõrgkooliõpiku ,,Sõna ja tähendus" 2009. Teine samas valdkonnas tegutseja on Ilona Tragel, kes on uurinud eesti keele tuumverbe. Tuumverbid osalevad sageli grammatiseerumisprotsessides ja omavad metafoorseid tähendusi. Ann Veismann tegi magistritöö aega väjendavatest ruumimetafooridest (aeg möödub jt) ja uurib aja-ja kohaväljendite semantikat. Urmas Sutrop on kaitsnud doktoriväitekirja meeltega seotud sõnavarast. Ene Vainik on uurinud eesti emotsioonisõnavara. See selgitas eestlaste emotsioonisõnavara struktueeritust: jagunemine positiivseteks ja negatiivseteks emotsioonideks. Heli Orav on uurinud iseloomuomadusi tähistavat sõnavara. Sellega selgitati eestlaste jaoks olulisimad isiksuseomadused ja nende struktuur. Feliks Vakk uuris fraseologisme, mis seostusid kehaosasega. Uuris peaga seotud piltlikke

Eesti keel
67 allalaadimist
thumbnail
138
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem  andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt  Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem  (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi  Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine  The three major comparisons of computers are:  Electronic computers versus Mechanical computers  Gen

Sissejuhatus...
241 allalaadimist
thumbnail
134
docx

Saksa keele materjal algajatele

Das Territorium – territoorium Die Territorien – mitm. Grensen – piirnemaan + AKK Der Este ein Este – eestlane Die Estin ein Estin – eestlane naiss. Der Schwede – rootslane Die Schwedin – rootslane naiss. Estnisch – eesti keel Schwedisch – rootsi keel Deutsch – saksa keel Der Deutsche ein Deutscher – sakslane Die Deutsche eine Deutshce – sakslane naiss. Der Einwohner, - - elanik Die Staatsprache, -n – riigikeel Die Republik, -en – vabariik Die Republik Estland – Eesti Vabariik Der Berg, -e – mägi Der Wald, -“er – mets Der Fluss, -“e Der Ort, -e – koht, paik Der Urlaubsort, -e – puhkusepaik Der Kurort, -e – kuurort Die Million, -en – million Die Haupstadt, -“e – pealinn Die Hafenstadt, -“e – sadamalinn Die Hnasestadt, -“e – hansalinn Die Altstadst, -“e – vanalinn Die Universitätsstadt, -“e – ülikooli linn Der Tourist, -en – turist Der Tourismus – turism

Saksa keel
37 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Maailma keeled

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Maailma keeled Mari-Liis Eha 9.Klass Tallinn 2008 Sisukord: Maailma keeltest üldiselt. Lk 3 Uurali keeled. Lk 3 Võru keelest. Lk 4 Võru keele ajalugu. Lk 4 Võru keelenäited. Lk 4 Võru tähestik. Lk 5 Tulevikunägemus võru keelest. Lk 5 Kasutatud kirjandus. Lk 6 lk 2 Maailma keeltest üldiselt. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 4000­7000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahep

Eesti keel
64 allalaadimist
thumbnail
36
docx

ONOMASTIKA ARVESTUS

1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Vana-Kreeka nimevai

Foneetika
8 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti kultuurilugu- eksamiks

kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Eesti kirjanduses on klassitsismi mõju märgata K. J. Petersoni luules. ·Karl August Senff- 1770-1838. Oli Tartu Ülikooli joonistamisõpetaja 1802­1818 ja professor 1818­1838. Oma eriala õppis ta Leipzigi, Halle ja Dresdeni koolides. Ärkamisaeg ·Esimene üldlaulupidu Tartus- toimus 18.­20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50.

Eesti kultuuriajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
23
docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erine

Eesti ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ­ ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 ­ 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr ­ kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 ­ 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Miks eesti keelt säilitada?

Miks eesti keelt säilitada?     Eesti  keelt  räägib  ​emakeelena  umbes  1  miljon  inimest,  kellest enamik elab ​Eestis​, kus see on  riigikeel​.  ​Eesti  keelt  nimeteti algselt ka maakeeleks. Eesti keel on väga vana keel, eesti keele  kujunemine  läänemere-soome  hõimumurretest  algas  2000-2500  aastat  tagasi.  Eelmise  aastatuhande  esipoolel  kujunes  välja  eesti  keel.  Sellest  ajast  peale  on  eesti  keel  väga  palju  muutunud, keele arengut suunavad nii sisemised kui välised, sotsiaalsed tegurid. Eesti keel on  emakeeleks  paljudele  eestlastele,  ja  selle  ära  kaotamine  tekitaks  ühe  suure  kaose,  nii  meie  kultuuris kui ka inimeste identiteedis.    Eesti  keel  on  mulle  väga  lähedaks ja oluliseks muutunud tänu minu põhikoolis olevale eesti  keele õpetajale kes tegi selle õppimise väga huvit

Eesti keele ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Ühiskonna arenguvõime. Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik.

Ühiskond
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun