Eesti keel tänapäeval (0)

Tallinna Pedagoogiline Seminar - Kultuur-Kunst - Kultuur ja elukeskkond

1 Hindamata

Lõik failist

Eesti keel tänapäeval

Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks.
Lätlastele oleme iguanid. Soomlastele virolased . Venelastele tšuudid.
Rooma ajalooline Tacitus (55-120 pKr) mainid germaani raamatus hõimu aestii , millest ilmselt on tulnud eestlased.
Esimese eestikeelse grammatika tegi baltisakslane H. Stahl aastal 1637.
1648 tuli teine grammantikaraamat, mille autoriks Johann Gustlaft. Keskendus lõuna-eesti keele grammatikale.
1870 asus eesti keelt ja selle ajalugu uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veske .
19. sajandi keskel võttis Johann Voldemar Jannsen
Keeleteadlane Paul Ariste (1905-1990) arvab, et osad sõnad ja kohanimed on meil pärit kunda kultuurist, ehk on iidvanad.
Tänapäeva Eesti kirjakeel kujunes välja 19. sai lõpp ja 20. saj algus.
Aluseks on Põhja-Eesti keskmurre, millest sai üleriigiline standard.
Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel, mida eristab teistest keeltest 3 erinevat häälikupikkusastet (välted).
Grammatika seisukohast on teadus võrdlev grammatika. Selle uurimuse kohaselt on eesti keel oma keerukuselt esirinnas.

EESTI KEELE MURDED – laias laastus võib jagada põhja-eesti murded ja lõuna-eesti murded. Arvatakse, et tekkisid 14-15 sajand.

Omakorda jagunesid murded paikkondlikeks murrakuteks.
Tekkimise põhjus on, et oldi sunnismaine ja suheldi vähe. Tekkisid kohalikud keeled ehk murrakud.
Tänapäeval liigitatakse traditsioonilisi murdeid kolme rühma:
1) põhja-eesti murderühm: saarte-, lääne-, kesk- ja idamurre .
2) lõuna-eesti murderühm: mulgi -, tartu-, setu - ja võrumurre.
3) kirderanniku murre: rannamurre
Suurim erinevus tänapäeval üldkasutatavatest keeltest oli lõuna-eesti keelel.
Kokku moodustavad 2) murded lõuna-eesti keele, mida peetakse üheks vanimaks läänemeresoome hõimukeeleks.
Aja jooksul lähenes lõuna-eesti keel põhja-eesi keelele ehk tallinnakeelele.
Erinevused on säilinud grammatikas ja sõnavaras.
Tänapäeval on lõuna-eesti keele kõige elujõulisem võru keel ehk võro kiil . Tal on oma tähestik, oma kirjandus, seda õpetatakse keeleala koolides (ka Tüs)
Võru keele kaitseks on loodud Võru Instituut.
Tartu keel on põline regionaalkeel, mida tänapäeval kasutab umbes 1000 kõnelejat Lõuna- Tartumaal (Sangaste, Otepää, Võnnu, Kambia, Rannu, Rõngu, Puhja , Nõo)
Tänapäeval on tartu keel kiiresti vananeva kõnelejaskonnaga, puudub kirjasõna ja kooliõpetus, mis tähendab, et see keel peatselt hääbub.
Tartu keelt tuntakse ajaloolise keelena, mida kasutati 17-19 saj Tartu- ja Võrumaa kiriku-, kooli- ja kohtukeelena.
Setu keel on regionaalkeel Kagu-Eestis Setumaal . Arvatakse, et tal on tänapäeval 5000 kõnelejat.
Setu keel on väga sarnane võru keelega olles viimase murrak.
Setudel on iidsed kombed, traditsioonid ja tugev identiteet. Seetõttu räägitakse setu ja võru keelest eraldi.
Mulgi keel on regionaalkeel peamiselt Lõuna-Eestis Mulgimaal. Enamasti Viljandi ja Valga maakonnas .
Mulgi keel on tuntud luulekeelena. Rikkalik luuleloomng ja kirjandus.
Mulkide Seltsi eestvedamisel ilmus 2004 mulgi keele lugemik „Mulgi keelel ja meelel“. Ilmunud on hulgaliselt plaate mulgikeelsete laulude ja luulega.
Tänapäeval puudub mulgi keelel ametlik staatus. Arvatakse, et rääkijaid on umbes 1000. Vananev rühm, keel on hääbumas.
Lõuna-eesti keel on tänapäeval üsna variatsiooniderohke ja kirev. Paikkonniti räägitakse erinevate lõuna-eesti murrete segusid. (N: võro-mulgi keel valgamaal)
Maad peeti pühaks, seda eriti suurel ristipäeval, mis oli 4 päeva pärast lihavõttepõhi. Sel päeval ei tohtinud maad künda ega teha viga sellele, mis maast kasvab.
Sõna „töö“ ei ole eesti keeles negatiivse varjundiga.
Eesti keeles suhtuti töösse austusega. Seda ei tohtinud narrida. Töö tahtis tegemist. Tööinimest ei võinud töö ajal segada. Kui tööle jõudu soovida , siis sai ta varem valmis.
Släng – erinevate sotsiaalsetes gruppides olevate inimeste suhtluskeel, mis on osa igapäevasest kõnekeelest. Släng on keele lahutamatu osa ja ajas muutub ta kiiresti. Slängi ja sotsiaalsete kogumite piire on raske määratleda, sest slängi sõnad võivad tulla argikeelde, kuid nad võivad sealt ka kiiresti kaduda. Kui keegi slängis räägib ja seda mitte tunda, siis võib sellest raske aru saada olla.
Eesti keeles on ilmunud mitu slängisõnaraamatut. Viimases neist on kaslängilähedasi argisõnu, mida suurematest sõnastikest ei leia.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

miisu111 Õppematerjali autor

Ülevaade erinevatest Eesti murretest tänapäeval. Murrete jagunemine.

murded

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid

Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused,

Kultuur

docx

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti sõnade kasutusinfo kirjeldamisega. Leksikoloogias pole tehtud koondkäsitlusi, on uuritud vaid osa teemasid, nt oleks tarvis koostada koonduurimus eesti sõnavarast. Eesti keele leksikaalne andmebaas vajab pidevat keeletehnoloogilist ja arvutileksikoloogilist hooldamist ja arendamist. Leksikoloogia ehk sõnavarauurimine Eestis sai alguse 19.saj alguses ajakirjaga „Beiträge“, aga siis oli veel kaks eesti keelt (põhja ja lõuna). 3. Mis on ja millega tegeleb leksikograafia? Leksikoloogiat peetakse teoreetiliseks, leksikograafiat rakenduslikuks

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet.

Eesti keel

docx

Eesti keele allkeeled

poolest. · Regionaalne aktsent (regional accent) nt saarlased · Sotsiaalne aktsent (social accent) · Maamurre (rural dialect) ja linnamurre (urban dialect) · Traditsiooniline murre: seostub madalamate sotsiaalrühmadega ja talurahvaga, kiri puudub, vähe mõjutatud normingulisest keelest, vananenud · Regionaalkeel (võro keel): trad. murde baasil loodud keel, mis on kasutusel riigi mingis osas teise keelena; sisaldab allkeeli, esineb kiri ja norminguline allkeel, seostub eri sotsiaalsete rühmadega. Sotsiolektid: · Olulisemad mõjurid: inimese sotsiaalne päritolu ja staatus (klass, kiht, kast, seisus), sugu, vanus. · Keskne on klassikuuluvus või staatusgrupp · Klassi olulised elemendid: amet, haridus, isa amet, sissetulek, eluruumi tüüp, elukoha paiknemine · primaarne klassikuuluvuse määraja on amet

Eesti keel

docx

Kultuurigeograafia konspekt

1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus

Kultuurigeograafia

132

pdf

Etnoloogia üldkursus

. . . . . . . . . . . . 17 3.1.2 Ettevalmistused etnograafilisteks välitöödeks . . . . . . . . . 17 3.1.3 Teoreetilised ja praktilised probleemid välitöödel . . . . . . . 17 3.2 Kultuurirelatsioom . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3.3 Etnograafiliste andmete kasulikkus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 4 Etnograafia II. Lühiülevaade eesti etnoloogiateadusest 19 4.1 Eellugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 4.1.1 Varasemad kroonikad ja reisikirjad . . . . . . . . . . . . . . . 19 4.1.2 Balti-Sakslastest kirjamehed . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 4.1.3 Õpetatud Eesti Selts . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 4.1

Ajalugu

rtf

Eesti kultuurilugu

Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse.

Kultuurilugu

docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu

Kultuurid ja tavad

Rohkem sarnaseid