vangistatud või kodust välja aetud. Oluliseks peeti kolme usuga seotud tegevust. Need olid Jumala tingimusteta usaldamine, palvetamine ja usk õigluse võidusse. Küsimusele, kuidas usk on aidanud teid repressioonitraumaga toime tulla, vastati, et usk on ennekõike kujundanud suhet Jumalaga, mõttemaailma ja inimsuhteid. See kõik näitab, et usk oli tagasitulnute jaoks mitmes mõttes oluline. Ilmselt võib iga usklik ise loetleda rea tegureid, milleks on usk. Usuvõõral inimesel on omad argumendid teiste usu kasuks või kahjuks. Kellel puuduvad usulised kogemused ja usulised tõekspidamised, võib usku pidada tarbetuks. Kes on kogenud ja mõistnud, leiab, et teisiti ei saa. (allikas:http://www.delfi.ee/archive/article.php? id=16529078&categoryID=9738762&ndate=1185504514 autor: Tõnu Lehtsaar, Tartu Ülikooli usuteaduskonna religioonipsühholoogia dotsent, 2007) Usulise kriisi mõistest
Neljas saatanlik käsk kõlab järgmiselt: ''Kui külaline sinu valdustes ei austa sind, kohtle teda julmalt ja halastuseta.'' (http://mvo.saadanas.org/index.htm) Selline käsk juba ise suunab vägivalla õhutamise poole, kuid samas ütleb üheksas käsk: ''Ära tee liiga väikestele lastele.'' (http://mvo.saadanas.org/index.htm) Satanistid usuvad, et satanism on religioon, mis ei toetu fantaasiale, vaid reaalsusele ja vägivald on reaalne. Kuigi paljud usud ei tunnista vägivalda, peame tegelikult tõdema, et see on igal pool meie ümber. Satanism on vägivalla poolt, kui tegemist on enesekaitsega. (http://mvo.saadanas.org/intervjuud/intervjuu.htm) Mina nõustun siin satanismi põhimõttega, et vägivald on reaalne ja mõnes olukorras on see lubatud. Nüüd on selgunud, et on olemas kahte sorti n-ö satanistidest kurjategijaid. Esimesed on teismelised, kes kasutavad saatanat mässamiseks. Teised on need, kes
MORAAL / EETIKA kümne käsu valgusel Sissejuhatus Moraali (ladina keeles mos, mores "komme, tuju") all mõeldakse üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaamu heast ja halvast ehk õigest ning valest käitumisest. Sellega on olemuslikult seotud mingi arusaam, et on asju, mida võib ja peabki tegema, või mille tegemisest tuleb hoiduda. Kui tehakse, midagi sobimatut, siis sellele järgneb teiste inimeste poolne halvakspanu, hukkamõist või karistus. Kui aga käitutakse õigesti, siis on teised rahul ja võidakse kiitagi. Sõna eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, ethika, mis tõlkes tähendab "komme, kommetesse puutuv". Seega eetika tähendab enamvähem sama mis moraal. Tänapäeval mõistetakse selle all teadust, mis uurib moraaliküsimusi ehk kõlblusõpetust. Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu nähtuste kirjeldamisega, vaid ka määrab, millised need peaksid olema. Teisisõnu
...................................................................................................................21 SISSEJUHATUS Tänapäeval seostatakse enamasti islamiusulisi hirmu külvamise ja vägivallaga. Paljuski tulenevad need arvamused teadmatusest ja mitte mõistmisest, mida islami usk tegelikult endas sisaldab. Islam on midagi müstilist midagi millest ollakse kuuldud, kuid millest tihti tegelikult ei teata. Kuidas tänapäeva maailmas on võimalik midagi sellist uskuda? Miks peaks üks inimesed islamist üldse midagi teadma? Kas see usk tõesti õhutab inimest vaenule? Mis on islami järgijate religioossed kohustused ja kas terrorism on üks neist? Kes on see jumal Allah? Milline on islami tegelik pale, mida see inimesele õpetab ja kuidas nende elu mõjutab. Töö eesmärgiks on analüüsida islamit, et saada teada selle usu olemus ja põhimõtted ja usu mõju inimkäitumisele. Töö on neljas osas. Töö esimese peatükis antakse ülevaade islami
hülgamine. Oldi vastu loodus- ja ajalooteaduse tulemustele ja sellega seotud liberaalsele teoloogiale. Hoiti kinni usu ,,muutumatutest alustest". 19. saj tunne, et maailm on allakäiguteel; avaldati raamatuid Lääne tsivilisatsiooni hukkumisest selle ärahoidmiseks hakati rõhutama Piibli absoluutset eksimatust. Keskenduti eelkõige vaidlusele evolutsiooniteooriaga. Usuline kirjandus oli väga sõjakas: õige kristlane olevat vaid see, kes Piiblit õigesti (sõna-sõnalt) usub. Pärast Teist maailmasõda pöörasid fundamentalistid tähelepanu USA rahva väljavalitusele (nad pidid maailmale demokraatiat levitama; põhiliseks vaenlaseks oli kommunism, mitte enam liberaalne teoloogia ega ilmalikkus). Pärast kommunismileeri kokkukukkumist on põhivaenlasteks islami fundamentalistid. 1950. aastate lõpul kujunes USA-s ,,elektrooniline kirik" - sõnumi levitamine TV kaudu. 1980
paikapidamise kohta. Kierkegaardi jaoks oli see silmakirjalikkus. Samuti ei ole ta nõus väitega justkuid oleks Kristuse sõnad ainult kogum seosetuid mõistujutte ebaselgete tähendustega ja mis ei sobi ühtsesse süsteemi. Isegi imed nagu vee veiniks muutmine või surnust ülestõusmine ei tõesta lõplikult midagi ära, vaid on lihtsalt vahendid selleks et tõmmata üksikisiku tähelepanu otsuse tegemise vajalikkusele, ja seda ,,usuhüppe" alusel, ehk siis kas uskuda või mitte. ,,Usuhüpe" on vajalik kuna Jumal, kes on transtsendentne ja teistsugune, on tunnetamatu ja igasugune ilmutus inimkonnale saab ainult kaudse suhtlemise vormis olla. Kierkegaardi jaoks oli tema usk, kristlus, midagi sellist millele tuleb pühenduda ja mida tuleb võtta tõsiselt. Ta nägi enda ümber palju inimesi kes olid kristlased sellepärast et nende vanemad seda olid ja kuna nad olid kristlikus ühiskonnas üles kasvanud. Samas kui ta küsida neilt nende usu kohta ei
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate
arvamused on viimasel ajal muutunud ning millisel määral usuvad või ei usu tänapäeva noored kummitusnähtuste olemasollu, võrdlen nende erinevaidtõlgendamisvõimalusi ning kuidas sääraseid uskumusi mõjutavad nende sotsiaalne keskkond (sõprade vaated)? Sellised vaated võivad olla näiteks: a) usutakse kummitustesse ning peetakse neid teispoolsuses elavateks hingedeks või jõududeks b) ei usu kummitustesse ja arvavad, et nendel on loogiline seletus ning inimesed tõlgendavad paranormaalsed nähtused loomulikuks enda jaoks c) eitavad täielikku kummituste olemasolu. !3 Töö käigus kogusin informatsiooni nii tõepõhistest kirjandusallikatest, veebilehtedelt kui ka intervjueerimise teel (kõik viited lõpus). Küsitluse viin läbi Pirita Majandusgümnaasiumi 10. – 12. klasside õpilaste seas. Saadud tulemusi olen võrrelnud ja analüüsinud.
Kuna loodus oli Jumala loodud, siis peeti mõlemat raamatut tema looduks. Keskajal ei arendanud filosoofiat mitte elukutselised filosoofid, vaid teoloogid ja mungad. Kui sellist liitu poleks olnud, oleks filosoofia ilmselt sellel ajastul üldse kõrvale jäänud, sest valitses ju kristlik mõte. 2.Retrospektiivsus valitses veendumus, et mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam ja mida algupärasem ja ehtsam, seda tõesem. Piiblit peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede kogumikuks, mis on inimesele antud igaveseks ajaks. Eksgeedid mõtestasid piiblitõdesid lahti. Mida varasem eksgeet, seda tõesem tõlgendus. Kirikuisad olid need, kes olid mõjutanud ristiusuõpetuse ja kirikukorralduse kujunemist kristluse algaegadel. Nt Hieronymus (tõlkis Piibli taas ld.k) ning Augustinus (arendas nii antiiksed kui kristlikud vaated ühtseks tervikuks). "Õpetaja on nii ütelnud.
Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha tähendab ka "valgustatu", st inimene, kes on mõistnud elu tõde ja on võimeline aitama inimkonda. Budistid arvavad, et ajaloos on olnud teisigi inimesi nagu Siddhartha ning neid tuleb veelgi. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema
peale ühele oinale/kitsele, kes saadeti kõrbesse surema patuoinas. See oli ainus koht, kus juudi ülempreester ütles kord aastas välja jumala nime. Ohvriteenistus oli tohutult reglimenteeritud. * Sünagoog koht, kus juudi mehed saavad kokku ja kus peetakse jumalateenistust, mida juhib rabi (õpetaja või eespalvetaja). Sünagoogi põhiplaani on üle võtnud kristlikud kirikud seal on pingid, ees koht, kus hoitakse piiblit jne. Erinevus on see, et seal puuduvad pühapildid ja -kujud, sest jumalast ei tohi teha ühtegi pilti ega kuju, sest tuleb kummardada jumalat ennast 10's käsus sees. Sealsed põhilised tegevused on pühakirja lugemine ja palvetamine. Peale jumalateenistuse toimuvad sünagoogis ka lihtsalt juutide kokkusaamised. Tavaliselt istuvad mehed ja naised seal eraldi. -) Kui juudi mees läheb sünagoogi, siis juutidel peab peas olema müts ning nad panevad pähe kippa/yanmulka.
Mekalased ei pidanud suur prohvetist, samuti beduiinid mitte. Nemad nägid Muhamedi, kui kõige suursugusemast hõimust väljatõugatut . · Hidzra 7 aastal ülendas prohvet Meka, koos Kaabaga usu tsentrumiks. Kõik millega beduiin harjunud oli pidi säilima, ainult 360 jumalat pidid asenduma ühe jumalaga, Allahiga. · 628 a.otsustas Muhamed minna 500 kõige vagama usklikuga Mekasse palverännakule. Alguses ei tahtnud keegi uskuda,et ta rahus tuleb, kuid nii see oli. Prohvetit ja tema järglasi ei tahetud Mekasse lasta, nad jäid linna lähedale Hudaibija oaasi laagrisse. Kuraisid saatsid oma esindaja Muhamediga läbi rääkimisi pidama, ning nad kirjutasid rahulepingule alla. Esimesel aastal ei tohtinud Muhamed Mekasse siseneda, kuid edaspidi juba võis. Ka ei tohtinud ta enam karavane rünnata. Muhamedi poolehoidjad
( Suhtlemine 3 Uskumused ) Uskumused toimivad isetäituvate ennustustena. ( Suhtlemine 3 Uskumused ) Uskumused on tõed, millesse inimene tingimusteta usub. Nad on justkui kaardid, mida me maailma mõistmiseks kasutame. Nad on filtrid maailma tajumisel. Uskumus on mistahes põhimõte, arvamus või tõekspidamine, millest juhindutakse ja mis annab elule tähenduse ja suuna. Edukuse peamine tegur on uskumus, mitte talent. Uskumus annab otsese käsu meie närvisüsteemile - kui sa usud, et miski on nii, siis sa sõna otsese mõttes lähed seisundisse, kus see on tõsi. Suur osa meie baasilistest uskumustest on välja kujunenud lapsepõlves, sealhulgas meie väärtused – näiteks usk ausussesse, töökusesse või vabadusse. Uskumused pole head ega halvad, kuid nad võivad kindlas kontekstis olla toetavad või piiravad, ehk anda meile jõudu või hoopis hoida meid tagasi. Mitmed uskumused on aja jooksul edasi kandunud läbi
Sageli ei pidanud nad kinni ristiusu käskudest ja keeldudest. Vaga elu asemel elasid nad jõukat jõude elu ja hangeldasid kiriku varadega. Inimestele lubati rahaeest nende süütegusid andeks anda. Selleks tuli osta patukustutuskiri ehk indulgents. Saadud raha läks Rooma paavstile. Rahvas nägi toimuvat ja lugu pidamine katoliku kiriku vastu vähenes. Kõik see äratas usklike nurinat. Kiriku väär tegude vastu astus välja saksa vaimulik, usuteadlane Martin Luther. Ta õpetas, et usklik inimene saab õndsaks (pääseb pärast surma taevariiki) mitte oma tegude või raha eest, vaid ainult usu läbi. Luther nõudis patukustutuskirjade müügi lõpetamist ja kloostrite sulgemine. Ei ole vaja ei paavsti ega oamette vaimulikuseisust. Usu aluseks olgu Piibel, eeskõige selle uus osa evangeelium, mis jutustab Jeesus Kristust. Usklikud valigu enda hulgast jutustaja, keda nimetatakse pastoriks (see tähendab karjasekka). Kirik loobugu oma rikkusest.
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon. Sinna kuuluvad psühholoogid, kes tunnustavad religiooni olulisust inimese elus ja psühholoogia distsipliinina. JARP Rahvusvaheline religioonipsühholoogia assotsiatsioon. 4. Usulise kogemuse uurimisprobleemid.
tegelaseni, kes jälgib iga indiviidi igat sammu. Individuaalne ettekujutus Jumalast erineb isegi kõnealuse religiooni piires. Mõned religioonid lähevad isegi nii kaugele, et nimetavad ketseriteks kõiki, kes ei kuulu täpselt nende sekti, kuigi nende uskude põhimõtteline õpetus ja ettekujutus Jumala olemusest on enamasti sama. Näiteks katoliiklased usuvad, et protestandid on määratud põrgusse lihtsalt selle pärast, et nad ei kuulu katoliku kirikusse. Samamoodi arvavad paljud killustunud kristlikud usulahud nagu näiteks evangelistid või viimsepäevapühilased, et katoliiklased on paganad, kuna kummardavad pilte ja kujusid (Kristus on kujutatud viisil, mis jätab mulje tema individuaalsest jumaldamisest ning samas kritiseerivad kristlased ise ,,paganaid selle pärast, et nood kujusid kummardavad"). Noh...ja juute on ju alati saatanateks nimetatud. Kuigi jumal on kõigis neis religioonides põhimõtteliselt sama, vaatab igaüks teise tõlgendusi
610-622 lk on kirjas ilmutused Suurad peatükid, mis järgivad Muhammadi elulugu I kanoniseering (651-656) - oli väga mitmeti mõistetav, sest ei kasutatud diakriitilisi märke, mille abil saab foneeme eristada II kanoniseering (10. saj) oli loodud diakriitilised märgid (konsonantide süsteem) ja liniit vokaalide eristamiseks, lugemiseks 7 erinevat varianti Tänapäeval saab lugeda koraani kolmes erinevas süsteemis, millest kahte kasutatakse enamasti: - Hafsi Egiptuse ametlik koraanilugemissüsteem - Nafi Aafrika ametlik koraanilugemissüsteem Hadit jutlus Muhammadi käitumisest kindlas olukorras haditid kokku moodustavad sunna prohveti tava ehk tema arvamusi ja ütlusi jäädvustav kogumik (moodustati 9.saj). Konkreetse jutluse tõesuse kontrollimiseks uuriti tekkeahelat (kas jutustajad on moslemid, kas neil on hea mälu, kas nad on araabia
tõstetud, Myshkin kannatab epilepsiahoo. See sobib säästab Myshkin elu. Recuperating at Lebedyev villa Pavlovsk, Myshkin külastab Yepanchins ning visiidi käigus, Aglaya lausub luuletus "Poor Knight", et Myshkin. Tehakse ettepanek, et lugeja, et Aglaya on armunud printsiks, aga ta ütleb, et ta ei ole. Rääkides luuletus, Aglaya märkused: "sest luuletus on kujutatud mees, kes on võimeline ideaalne, ja teiseks, kui võttes luua oma ideaal, mis suudab uskuda seda, ja et usk suudab pühendab kogu oma elu pimesi ta. " Tuleb meelde siin, et luua Myshkin, Dostojevski soovis portreteerida "ideaalne mees." Aglaya hiljem märkused: "" vaene rüütel "on Don Quijote, kuid tõsine, mitte koomiline. Algul ma ei teadnud ja naersin, aga nüüd ma armastan" vaene rüütel ", kuid rohkem kui, et ma kiidan tema kasutab . " Samuti tuleb märkida, et Aglaya muutused initsiaale luuletus olema Nastasya initsiaalid, muutus, et igaüks korjab üles.
nimega Põhja Konn. Põhja-Konn suudab teha kõike ja tema äratamiseks on vaja tuhat meest kes korraga peeni ussisõnu sissittavad. Kus ta praegu magab, seda keegi ei tea aga teadakse, et on olemas valvurid ja võti tema asukohale. Keegi vanake on kuulnud, et võti mis viib Põhja Konnani võibolla sõnajalaõies mis olevat pööriööl õitsend. Koos Pärteliga nad järgmisel pööriööl siis seda otsisd, ubmusklikult kuna sõnajalg ei õitse aga siiski, sest ilus ja toetav on uskuda. Meeme sattub hommikul vastu pööriööd väsinud poistele otsa ja garanteerib neile, et sõnajalas võtit ei leidu, kuid võti ja Põhja Konn siiski on. Meeme pakkub ka lootuses poistele tapetult munkadelt varastatud veini mida ta jumaldab kuid poisid kõhkluses keelduvad. Leemet on pannund tähele kuidas Meeme niimodi kahtlaselt lihtsalt ilmub kusagilt ja üldiselt on ta üks väga omapärane isik. Et asjadele rohkem selgust tuua pärib ta onu Vootelt kes Meem ültse on ning too pajatab
Isegi inimesed, kes kogevad sama sündmust samal ajal, tõlgendavad oma tausta ja elukäigu tõttu seda kogemust erinevalt. Sellest johtuvalt on osa teadlasi väärtustanud religiooni uurimisel seesolija arvamust või siis vähemalt suuresti toetunud sellele (selle vaatenurga puhul kasutatakse mõnikord mõistet emic). Religiooniuuringute taustaks on dialoog, st et arvestatakse ka seesolija vaateviisi, et mõista sügavamalt uskliku inimese maailmavaadet. Ühtlasi ei pruugi usklik olemine olla religiooni uurimisel takistuseks. Oluline on olla teadlik oma eelarvamustest ja suhestuda neisse kriitiliselt. Religiooni teadusliku käsitluse võimalused: Religiooniteadused (metodoloogiline agnostitsism kuidas uskumused mõjutavad ühiskonda, inimesi jne. Pole oluline, kas jumal on või ei ole) vs teoloogia (lähtub jumalikust suunitlusest). Siiski mõlemal on fookuseks religioom. Kasutatakse lihtsalt erinevaid meetodeid.
................................................................................................................56 Martin Heidegger.....................................................................................................................58 Filosoofia ,,sambad" * Filosoofial on niinimetatud sambad: -) Vana-Kreeka alus. *) Kreeklasi huvitab ,,KOSMOS" ehk kõik, mis kordub ja on ilus ning selle kõige harmoonia. -) Religioone alus (alustekstiks piibel). *) Piiblit huvitab vaid see, mis on erakordne ning mis enam ei kordu. -) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus). * Filosoofia küsimused tekkisid uudishimust ning küsimused jagunevad: -) Joonia koolkond: ,,Mis on mingi asja põhjus?" *) Algsed filosoofid olid kaupmehed. -) Sofistide koolkond: uuris inimestega seotud asju: ,,Mis on inimese elu mõte?" * 20. sajandi alguses hakati rohkem uurima muid teadusi nagu füüsika ning filosoofia
kuueteistaastase tütre Astridiga perekonna kesklinna korteris kus Astrit näitab isale oma tunnistust kus on kõik hinded rahuldavad, vaid käsitöö, võimlemine ja laulmine on hea tasemel. Martin kurvastab, et ta tütar ei ole näidanud huvi ülesse mingi kindla aine vastu. Proua Justuse kõnetab meest kui too sööb kotletti pärides millal nad Narva-Jõesuuse suvitama lähevad. Martin ei taha minna ja rahuliku vaidluse vältel selguvad järgmised asjad: Martini naine on suhteliselt usklik ja arvab olevat patt see, et olla ebaseltskondlik ei ole arvestatud Kristliku usu 7 surmapattu hulka, naine on veidike isekas ka , sõnades, et häirida teiste suve ei ole okei kuid mees mõtleb et talle antakse rahu raamatut kirjutada on liiga palju küsida. Astrid on oma ema moodi kuid tal on vähemalt isa tumedad silmad, kui selgub, et Martin saab inspektoriks muutub naise meeleolu ja Martin saab aru, et tema kaasatuleku vajadus oli ainult ettekääne jaoks
Algab orgia. Kostab hüüdeid: ,,Segunege!", ning igaüks haarab enda kõrval olija iharasse sülelusse. Paarid ühtivad valimatult: mees mehega, naine naisega, ema pojaga, vend õega. Kui orgia on lõppenud, sooritavad nõiad meistriga rituaalse lahkumistalituse ning lähevad küllastunult koju tagasioma magavate kaasade kaissu. Eespool kirjapandut pole kunagi olnud, ent just seda usuti nõiasabatil toimuvat. Kui millessegi kangesti uskuda tahetakse, jääb inimene tõe suhte kurdiks, ning sõge veendumus, et see pilt on õige, sai ajendiks sadade ja tuhandete inimeste hukkamisele. Kust need uskumused pärinesid? Ülalpool toodud nägemus nõiasabatist kujunes lõplikult välja alles 15. sajandil. Päris alguses oli loitsimine Euroopas samasugune nagu mujal maailmas. Muutused leisid suures osas aset kristlikust mõtteviisit tulenenud suhtumise tõttu paganate maagiakultusesse ja usunditesse
Liikumine aga ei ole miski muu kui millegi viimine võimalikkusest tegelikkusse, võimalikkusest tegelikkusse viia aga ei saa midagi teisiti kui millegi läbi, mis on tegelikkuses, nagu näiteks kuum tegelikkuses, nagu tuli, teeb puidu, mis on kuum võimalikkuses, kuumaks tegelikkuses, ja seeläbi paneb teda liikuma ja muudab. Pole aga võimalik, et üks ja sama oleks samal ajal tegelikkuses ja võimalikkuses samas suhtes, vaid üksnes erinevas suhtes, sest see, mis on kuum tegelikkuses, ei saa samal ajal olla kuum võimalikkuses, vaid on samal ajal külm võimalikkuses. Järelikult on võimatu, et miski oleks ühel ja samal kombel liikumapanev ja liikumapandav, ehk paneks iseennast liikuma. Järelikult peab kõike, mis liigub, panema liikuma [miski] muu. Järelikult kui seda, mis paneb liikuma, pannakse liikuma, peab ka teda ennast liikuma panema muu, ja sedagi muu
kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. 13 2 14 15 · Kokkuvõte: rahuldvat võimalust religiooni ja kultuuri lahutamiseks ei ole Religioon ja usk ei ole päris kattuvad mõisted. Ühelt poolt: religioon ja usk on sünonüümid, religioosne ja usklik samuti. Teine lähenemine: religioon kui süsteem, usk kui inimese isiklik suhe jumalaga. Eesti keeles: usund on süsteem, usk on inimese personaalne lähenemine. Religioon kui mõiste on läbi aegade tähendanud väga erinevaid asju. Antiikaeg Augustiinus: kas on olemas õiget religiooni? Mõtles õige religiooni all inimlikku vabadust, hoolimist. Antiikajal olid jumalad veres, jumalatest hoolimine tähendas ka kaasinimestest ja ühiskonnast hoolimist
02.06). Sissejuhatus ainesse. Poliitikafilosoofia teke. Vana-Kreeka. Platon. 4 suurt küsimust, millele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused (Portis 1998 Political Theory from Plato to Marx: 9-11): 1) küsimus inimloomusest, mis on inimesele kui liigile eriomane? Inimeseks olemine seisneb potentsiaalsuses ja realiseerumises. Ka ratsionaalne valik on inimeses potentsiaalselt olemas? Mis õigused on inimesel? Inimene on poliitiline olend (Aristoteles), usklik loom (Burke), isekas ja omahuvi järgiv (Hobbes ja Locke), kaasatundev (Rousseau), loovalt töötav (Marx), tugev, teotahteline ja ennast kehtestav (Nietzsche) 2) küsimus individuaalsete huvide lepitamisest ühiskondlike huvidega, sotsiaalsest solidaarsusest. Kuidas ja miks tekib ühiskond? Kui inimesed lepivad kokku teatud ühishuvides ja nõustuvad piirama oma ühiskonna-eelset vabadust (sõlmivad ühiskondliku
tagajärjeks on halb elu. N: liigne ägesus, hulljulgus Arguse ja hulljulguse vahe vaprus Liigse kitsikuse ja headuse vahe mõõdukus Nende ideaaliks ongi kuldsed keskteed, mitte liigne headus/pahedus. Loomutäiusi saab endas arendada ja kujundada. Ma saan harjutada end eetilistes situatsioonides oma reaktsiooni ja saavutada kuldse kesktee. Selle kaudu peaks see õnn tulema. Väga praktiline õpetus!! 2. religioosne eetika ei tule mitte treenida, vaid uskuda. (Augustinus) Tegelikult inimene ise ennast õnnelikuks teha ei saa, vaid Jumal, kui ma usun ja/või armastan. Siis langeb mulle osaks jumalik arm, mis mu õnnelikuks teeb. Vähem õppida, rohkem loota, uskuda, armastada. 3. Romantismi eetika geenius minu seest suunab mind tegema asju, milleks ma olen loodud. Ma pean endas üles leidma jumaliku hääle ja sellele häälele alluma ning vastavalt sellele käituma. ,,Ma ei saanud ise ka aru, mis ma tegin, ma kirjutasin selle meeltesegaduses"
...jõuad kaugele. John Ronald Reuel Tolkien *** Esimene mees kes võrdles noore naise põski roosiga oli arvatavasti poeet,esimene kes seda kordas oli arvatavasti idioot. Salvador Dali Surm on palju universaalsem kui elu,kõik surevad aga mitte kõik ei ela. A. Sachs Kuulus on tore olla kuna kui sa oled ise igav,siis teised arvavad,et see on nende endi süü. Henry Kissinger Kass vaatab inimesele ülevalt alla, koer alt üles, ainult siga vaatab sind kui võrdset. W. Churchill Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. T. Szasz
USUS. 01.069 Kristluse ajalugu Kolm vaheeksamit ja igal neist kümmekond teemat, eksamil lähevad vastamisele igast teemablokist kaks küsimust. I 1. Kristlik algkogudus. Esimesed kogudused ja keskused. Juudikristlus. Paganakristlus. Traditsioon algkristluses. Vagaduselu. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist umbkaudu aastal 30 pKr hakkasid tekkima ja arenema kristlikud kogudused. Esimesed kogudused moodustati Juudamaal ja Galileas, algkristluse perioodi lõpuks (Bar Kohba ülestõus 135. aastal) olid kogudused levinud eelkõige Rooma riigi idaosas ja Partia impeeriumi lääneosa suuremates linnades. Varakult hakkasid üksteisele vastanduma erinevad algkristlikud harud, eristatakse juudikristlasi ja paganakristlasi (kreeklasi ja hellenistlikke juute). Esimene haru oli rangem, peeti kinni vanadest juudi söögieeskirjadest ja puhtusnõuetest. Hellenistid olid vabameelsemad ja sallivamad. Aastal 66-73 pKr surub Rooma võim maha juutide ülestõusu, tempel hävitati 7
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................
Ta õpetas, et inimesed peavad alistuma jumalale ja nad peavad tegema lihtsaid asju (vaeste aitamine jm). Muhamed ise ei näinud end uue usu kuuluatajana. Tema tegevus põhjustas ühiskondlikku rahutust. Muhamedi ja tema poolehoidjaid hakatakse diskrimineerima. Pärast naise surma otsustas Muhamed, et on aeg Mekast lahkuda. Ta läks koos oma kogukonnaga 622. aastal Mediinasse. Seda rännakut nimetatakse hidzraks ja sellest ajast hakkab islamimaailmas ajaarvestus. Muhamed leiab, et ilmalik ja usklik inimene võib olla üks ja seesama isik. Umma islami kogukond, mis sai alguse Mediinas; sunna prohveti tavad, lood, kõned, mis puudutavad prohvet Muhamedi. Need on juhiseks inimestele. Muhamed on ideaalse uskliku inimese prototüüp. Kui solvatakse Muhamedi, solvatakse ka islami eluviisi, islamiusulised võtavad asja äärmise tõsidusega. Aastal 628 sõlmis ta mekalastega lepingu, et ta võiks käia seal palverännakul. 629. aastal
kui me selle sealt leiame või kui see sealt ise majapidajaks. uuesti esile kerkib, kuidas me teame, et see on · Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse? just see otsitu ja taasleitu?" 10 R VIII,15 · Maist tuleb kasutada (uti). · Usk · Jumalat tuleb maitsta (frui). · Ma usun selleks, et tunnetada; tunnetan, et · CARITAS JA CUPIDITAS uskuda. - Credo, ut intelligas; intellige ut credas. · Inimene on võrreldav palveränduriga taevase · Keskseks küsimuseks Augustinuse elus oli isamaa poole. Kuid sellel reisil kasutab inimene allumine autoriteedile. laevu ja vankreid, et saavutada eesmärki. · Pöördumine tähendab tema jaoks otsustavalt kiriku · Kuid ta ei tohi armuda vahendeisse. autoriteedi tunnustamist ja Pühakirja
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteerivast inimesest ja ühiskonna korraldusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
