50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 60 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
verca1977
Õppematerjali autor
Lugema ja kirjutama õppimisel ja õpetamisel tuleb teada ja arvestada ka keelespetsiifikat. Keelespetsiifika tundmine aitab mõista lugemise ja kirjutamise omandamise seaduspärasusi ning seeläbi paremini õpetamise protsessi kavandada. Samuti aitab keelespetsiifika tundmine paremini teadvustada nüansse, mis on keele omandamisel keerulised, sh seda, mis raskendavad kirjaliku kõne omandamist (lugema ja kirjutama õppimist). Eesti keele on foneetiline ehk reeglipärase kirjasüsteemiga keel - jälgib valdavalt printsiipi üks häälik = üks täht (st valdavalt hääldatakse nii nagu kirjutatakse ja vastupidi). Kirjanduses kasutatakse veel: transparentne ortograafia, läbipaistev ortograafia. Vastupidine on nt inglise keel, kus hääldus ja kirjapilt valdavalt kokku ei lange, seega on inglise keel ebareeglipärase kirjasüsteemiga, mittetransparentse ortograafiaga keel. Siiski on ka eesti keeles lugema- ja kirjutama õppimisel aspekte, mida peab arvestama ning
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey):
..........................................................................................................................12 4.5 Kokkuvõte.....................................................................................................................................................12 Kokkuvõte..............................................................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................................................14 2 Sissejuhatus 3 1. Lugemis- ja kirjutamisoskuse määratlusi Enamasti räägitakse lugemisoskusest, oletades, et see sisaldab ka kirjutamisoskuse elemente.
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse).
........................................8 8.1.9 Lugemisstrateegiad.................................................................................................8 9 IVIDUAALSETE VAJADUSTE ARVESTAMINE ÕPETAMISEL.....................................8 10 VANEMAD LUGEMA ÕPPIMISE TOETAJANA.............................................................8 11 KOKKUVÕTE...................................................................................................................10 12 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................11 1 SISSEJUHATUS Tänapäeval oodatakse lapselt üha varem tähtede tundmist ja lugemisoskust. Lugemisoskus on üks olulisemaid alusoskuseid õppimisel, kirjaliku tekti abil saame efektiivselt suhelda- tekstidest olulist leida kui ka ennast väljendada Selleks , et mõista lugema õppimise olemust, tuleks kujundada sellest teatud ettekujutus, mis on lugemine ja mis on õppimine
KEEL JA KÕNE 1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused.
Viiendas osas antakse hinnang metoodika sobivusele ning analüüsitakse metoodika sobivust tekstiloomeoskuse arendamiseks. Tekstiloomeoskuse õpetamine 7 I. Kirjanduse ülevaade ja probleemi sõnastamine 1.1. Spetsiifiline kõnearengupuue Inglis keelses logopeedialases teaduskirjanduses laialdaselt kasutatava termini SLI (inglise k. specific language impairment) vasteks eesti keeles on spetsiifiline kõnearengu puue (edaspidi SKAP) (Padrik, 2006). Eestis kasutatakse enam kliinilis-pedagoogilist kõnepuuete klassifikatsiooni, milles kasutatakse SKAP asemel terminit alaalia, mis tähistab esmast alakõnet. Alaalia puhul eristatakse motoorset ja sensoorset vormi (jaguneb omakorda eferentseks ja aferentseks vormiks) (Karlep, 1998). SKAP lastel esineb kõnearengu mahajäämus, mida ei saa seostada kuulmislangusega, neuroloogiliste
püütakse järjest leida arvud 1-25ni. Harjutusel võib pilk liikuda ainult üles-alla mööda keskmist veergu. Harjutada tuleks seni, kuni kõigi tabelis paiknevate arvude leidmise aeg jääb alla 25 sekundi. Arvude asemel võib tabelisse paigutada ka tähti, mida tuleb leida vastavalt nende 8 järjekorrale tähestikus. Tähtede kasutamise teeb keeruliseks, et eesti keelses tähestikus on 32 tähte, mida on ruudustikule halb paigutada, mistõttu tuleb osa tähti välja jätta. Harjutus 2. Loetud teksti kinni katmine. Teksti tagasivõtul haarab silm juba loetud teksti ning see vähendab teksti mõistmist. Tagasivõttude vältimist saab harjutada juba loetud teksti kinni katmisega. Harjutus 3. Kaasahääldamisest vabanemine. Lugemiskiirust vähendab sõnade kaasahääldamine, sest see takistab teksti tajumist koondmõtetena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid