Eesti keel

9.klassi kontrolltöö.2011/2012 õppeaasta oma.

9.klassi kontrolltöö.2011/2012 õppeaasta oma.C variant-et õppida eelnevalt kontrolltööks.

3. Pikema kiilu eraldamiseks muust lausest , eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahe - märke . 4. Rasvane lest kuivatati ja see oli – veel praegugi hakkab suu vett jooksma ! - tõeline maiuspala . Eesti keel - Tarbetekstide olemus ja eripära . •Tarbetekstid annavad lugejale infot , et ta saaks oma tegevust planeerida . Reegline annavad tarbetekstid edasi põhilist faktilist informatsiooni, harvem arvamusi ja tundeid .  •Tarbetekstide vormiline külg on standardiseeritud .  CV ehk curriculum vitae •CV on lühend ladinakeelsest fraasist curriculum vitae (elukäik)

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl „Anführug zu der Ehstnischen Sprache“ (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks

9.klassi kontrolltöö.2011/2012 õppeaasta oma.C variant-et õppida eelnevalt kontrolltööks.

9.klassi kontrolltöö.2011/2012 õppeaasta oma.

OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamiseks on kak

Belgias on hollandi, saksa ja prantsuse keel. Kuid nende keelte kõnelejaid on hulga rohkem kui meie keele. Mis tõttu ei ole väljasuremis oht nii suur. Oletame, et eesti võtab neist riikidest õppust ja vene keel hakkab olema riigi teine keel. Arvan, et siis ei püüakski Eesti venelased Eesti keelt ära õppida. Neil on ju mugavam jätkata rääkimist vene keeles, kuna see on siis ametlik. Selle tulemusena on suur võimalus, et terves riigis kohandatakse end ümber vene keelt rääkima ja Eesti keel lihtsalt hääbub. Meie riik astub ise samme kakskeelsuse poole. Meil on vene keelsed koolid, televisioon, poemüüjad. Isegi ametlikud asjaajamised aetakse ära vene keelega. Eesti keelt mitteoskavad kodanikud saavad juba praegu mõnes kohas hakkama ilma riigikeeleta. Ja neil ei olegi põhjust, miks nad peaksid Eesti keelt õppima. Tuuakse ka vabanduseks seda, et eesti keel on keeruline. Jah, tõesti on, kuid samas on minu jaoks jällegi vene keel raske

Eesti keele sõnauuendused Põltsamaa Ühisgümnaasium 10B Silvia Kutsar ja Sandra Mett  Sõnauuendused • Eesti kirjasõna ja kirjakeele lõid sakslased. • Estofiilide eesmärk on harida eestlast, mitte neid allutada. Nad tundsid eesti keele vastu huvi. Uurisid teaduslikult eesti keelt.  Johannes Aavik • Johannes Aavik (1880-1973) oli päritolult saarlane, õppinud Tartu Ülikoolis ja Nežinis vanu keeli, Helsingi Ülikoolis keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat.  Johannes Aavik • Tõi eesti keelde soome keelest järgmised sõnad : haihtuma, hurmama, kiinduma, kogema, korvama, lakkama, moodustama, omama, süvenema, üllatama.  Friedrich Robert Faehlmann • Sündinud 31.detsembril 1789 Järvamaal • Kasutas eesti rahvaluulet rahvuspoliitilistel eesmärkidel • Üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid • Lõi eesti rahvusmütoloogia • Suri 21.aprillil 1850 Tartus 

EESTI KEEL Sõnaliigid MUUTUMISVIISI TÄHENDUSE NÄIDE JÄRGI JÄRGI Käändsõnad 1) nimisõnad Koer , tuul , pilt 14 käänet 2) omadussõnad Puhas , sinine , ilus ainsuses ja mitmuses 3) arvsõnad Neli , neljas põhiarvsõnad Neli , kakskümmend järgarvsõnad Neljas , kümnes 4) asesõnad Mina , see , missugune Pöördsõnad Hüppama , jooksma , Ainsuses 3 ja mitmuses 3 tegusõnad kuduma , õppima , pööret leppima Muutumatud sõnad ei 1) määrsõnad Kaua , hiljuti , kahekesi käändu ega pöördu 2) kaassõnad (minu) vastu, pärast

9.klassi kontrolltöö.2011/2012 õppeaasta oma.C variant-et õppida eelnevalt kontrolltööks.

9.klassi kontrolltöö.2011/2012 õppeaasta oma.C variant-et õppida eelnevalt kontrolltööks.

9.klassi töö.2011/2012 õppeaastal tehtud.C variant-et õppida eelnevalt kontrolltööks.

KIRJAVAHEMÄRGID KÕRVALLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID ? Kõrvallause eraldatakse alati koma(de)ga. Ma ei tea, kuhu ta läks. Kui ta koju minema hakkas, oli väga pime. Poolfinaal, mis peeti vastaste koduväljakul, kujunes raskeks katsumuseks. Jüri ütles, et tal pole aega, ja läks koju. SISENDIGA SEOTUD ERIJUHTUMID ? Koma asend on kõikuv (sellepärast et, nii et, siis kui, enne kui, juhul kui, selleks et jt). Ma lahkusin sellepärast, et seltskond ei meeldinud mulle. Ma lahkusin, sellepärast et seltskond ei meeldinud mulle. Tehke need tööd ära nii, et keegi ei näe. Jooksime võidu, nii et lõpuks olid kõik higised. ? isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et kuuluvad kokku, et ja kui ette koma ei panda. Käisin pool linna läbi, ilma et oleks kohanud ühtki tuttavat inimest. Võtke ette mida tahes, peaasi et t

Rapla Ühisgümnaasium Kalle Kaalikas Eesti keele ja kirjanduse õpimapp Juhendaja: Siil Siilikas Rapla 2013 SISUKORD 1.EESTI KEELE kontrolltöö nr 1..................................................................3 2.ESSEE............................................................................................................4 3.EESTI KEELE kontrolltöö nr 2..................................................................5 4.Iseseisev töö....................................................................................................6 5.F.Tuglase novellid KONTROLTÖÖ..................................

? 2) aglutineerivad keeled, kus on rohkesti muutetunnuseid, eriti sõnatüvedele liituvaid afikseid (tunnuseid ja lõppe), s.t seotud morfeeme. Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele tähendusele vastab üks vorm. Sellist tüüpi esindavad turgi keeled, polüneesia ja altai keeled, ungari ja ka soome keel rohkem kui eesti keel. ? 3) flekteerivad e fusiivsed keeled – neis on nii tunnuseid ja lõppe kui ka liiteid, kuid need liituvad tüvele keerukate muutumisprotsesside käigus, nii et tüve, tunnust ja lõppu on üksteisest raske eraldada. Sõnamuutmises on oluline osa tüve teisenemisel, tüvesisestel häälikumuutustel, nt indoeuroopa keeltest ladina ja saksa keel (nt sks Vater, mitm Väter). ? Inkorporeerivad e polüsünteetilised keeled – selle jaotise on lisanud Põhja-Ameerika

Eesti keele allkeeled Transkriptsioon 17.09.2013 Litereerimine (10 min) põhitasandil Esitamise tähtaeg 20. november! CD ümbrisel on kirjas, missugune osa tuleb litereerida  Transkriptsioon • Kasutatakse vestlusanalüüsi transkriptsiooni • Kirjutatakse nagu kõneldakse • Tuuakse välja need seigad, mis on olulised suhtluse jaoks  Transkriptsioon • sõnad ja mitmesugused suhtlushäälitsused • suhtlusüksused • pausid • kõne omadused (intonatsioon, venitused, katkestamised, rõhud, valjus jne) • pealerääkimised ja haakumised • transkribeerija kahtlused (nt halvasti kuuldud sõnad) • niisuguste nähtuste kirjeldused, mille kohta puudub transkriptsioonimärk või mida ei taheta transkribeerida, kuid mida on vajalik ära näidata (hääle omadused, kõrvalised hääled, nutt vms).  Litereerimisel tuleb igal juhul ära märkida järgmised nähtused: • sõnad (vastavalt hääldusele)

LISAND TÄIEND Ehk alus Aluse kirjeldus Toomas Hendrik Ilves, EV president, ....... Mitu iseloomustavat sõna -> Pikk kollane rüüsidega seelik Pikk kollane, roosa seelik Rind- ja põimlause R: __1___ ___2____. P: __1___, __2___, __1____. Lihtlause Liitlause Üttega Rindlause (____ , _____ .) Lisandiga Põimlause (_____ , sest ______ , _____.) Koondlause (: või -) Otsekõne •

(1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er ?ejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : *ühten : *ühtä 5. LV: *üksi : *ühen : *ühtä 6. Lõpukadu: üks : *ühen : üht 7. n > Ø /_#/: üks : ühe : üht  Kui vana on eesti keel? ? 10 000 aastat? ? 5 000 aastat? ? 1500 aastat? ? 800 aastat? ? 300 aastat? ? 150 aastat? ? 100 aastat? Eesti keele teke: Rätsep 1989 • “Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel käesoleva aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) • Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke,

EESTI KEEL KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED! 1. Nimeta keelefunktsioonid, lisa ka selgitus. Vastus : Keel kui suhete hoidja – vahendatakse infot ja kujundatakse omavahelisi suhteid. Info vahetamine. Keel kui mõtlemisvahend – tänu sellele toimuvad mõtlemisprotsessid ja inimesel tekivad mõtted, kui ta saab oma peas lauseid mõelda. Keel kui identiteedi kandja – info edasi andja. Keel on tööriist, millega inimesed oma elu ühiskonda korraldavad. Tunnused : religioon, emakeel, kultuur, riietus või toit. Keel on kõige tähtsam sest tänu sellele luuakse kontakt. Keel kui emotsioonide väljendaja – nutt, naer, oiged, ohked, üminad, kisa. Emotsioone saad väljendada sõimusõnu kasutades, karjudes. Saad edasi anda negatiivseid emotsioone. Keel kui maagiline funktsioon – nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine ja vaimudega suhtlemine. Usk nõia sõnadesse. 2. Mis on keelemärk? Nimeta liigid, too näide.