50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristin Obermann
Õppematerjali autor
1. Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas
eest. Energeetika seisukohalt on vajalik ühtlane äravool ja püsiv veetase. Sarnaseid nõudeid saab tuua ka laevaliikluse, kalanduse, puhkemajanduse, veejuhtme sanitaarseisundi (jõgi heitvee vastuvõtjana) jm kohta. Juba varasel keskajal reguleeriti veekogusid eesmärgiga kasutada veejõudu jahu- ja saeveskites ning tööstuses(vabrikutes ja tehastes). Eestis on olnud üle 700 vesiveski. Põllumajandusmaa juurdesaamiseks alandati 19. sajandi jooksul ja 20. sajandi alguses järvede taset. Järvedele ja nende rannaalade elustiku mitmekesisusele mõjus see halvasti. Madalaks jäänud järveosad hakkasid ka kinni kasvama. Mitmetes Euroopa maades rajati piki jõgesid üleujutusi tõkestavaid tamme. Metsaparvetuse hõlbustamiseks õgvendati ja puhastati Rootsis ja Soomes põhjalikult jõgede sänge. Metsade ja soode kuivendamine on põhjustanud suure taimetoitainete ja organilise aine äravoolu. Ülaltoodust tulenevalt on erinevad reguleerimise meetodid ja viisid
Kanalisatsioonisüsteem sademete puhul tahetakse vesi juhtida kiiresti loodusesse, reovee puhul aga reoveepuhastusjaama Looduslikud ja mittelooduslikud takistused nt veekogudest on raske kanalisatsioonitorusid läbi ehitada, ka nt maanteed, raudteed jne Kanalisatsiooni välisvõrgu skeem: Ristvõrgus suubuvad üksikud kvartalikollektorid lühimat teed pidi suublasse või eesvoolu (jõgi, järv, oja). Kasutatakse sademetevee kanalisatsioonivõrgu puhul. Lõikuv skeem saadakse kui kvartalikollektorid ühendatakse ühisesse peakollektoritesse, mille trass on paralleelne suubla kaldajoonega. Tsonaalne võrk koondab reovee mitmest vesikonnast mitme pumbajaamaga peakollektori kaudu ühisesse puhastusjaama. Rakendatatakse nt reovee puhul. Enamlevinud lahendus. Radiaalse võrgu korral puhastatakse erinevate vesikondade reovesi erinevates
Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: happeline muld, toitainete vaene, veerežiim kõrge. Puu- ja põõsarinne: üksikud sookased, kidurad männid, alusmets puudub. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: sookail, tupp-villpea, kanarbik, sinikas, jõhvikas, teder, kassikakk, kägu, osjad. Sinika- Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. ja karusambla kkt.- Kõdusoomets: hajutatult üle kogu Eesti. Üldised tingimused: tekkinud madalsoo ja siirdesoo kuivendamisel, esineb tuuleheidet, kuivad puud. Puu- ja põõsarinne: vanad, kõdunevad ja surnud puud (kuused nt), männid, sookased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: alustaimestik liigivaene, surnud puud annavad elupaiku paljudele liikidele,putukate vastseid otsivad rähnad, must-toonekurg, 15 suursamblikku, 3 punases raamatus, kopsusamblik. 1.3. Vääriselupaigad (täis)väärtusliku metsabiotoobi näitena.
· Ressursikasutuse vähendamine · Jäämete tekke vältimine, vähendamine, taaskasutamine · Keskkonnaohtlikest ainetest loobumine · BAT; BEP · Toodetest ja teenustest tuleneva keskkonnamõju vähendamine. Keskkonnamõju minimiseerimine toodete valmistamisel, nende kasutamisel ja kõrvaldamisel · Keskkonnajuhtimissüsteemi pidev täiustamine Eesti keskkonnastrateegia: 1. Keskkonnateadlikkuse edendamine - eesmärgiks säilitada ja aktiviseerida Eesti elanike ajalooliselt väljakujunenud keskkonna-teadlikkuse kaasata üldsust keskkonda mõjutavate otsuste tegemisse, aktiivsesse keskkonnakaitsesse ja järelvalvesse; kasvatada uutes põlvkondades keskkonnahoidlikku tarbija-mentaliteeti, toetada keskkonda arvestava tarbimisstruktuuri arengut. 2. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine - loob eeldused keskkonna, toorme ja energia
1872 Yellowstone rahvuspark 1972 Rooma Klubi raport "Limits to Grow" kasvu piirid - vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. Tänapärva järeldus: tulevik on ebakindel, raskesti määratletav ja see teeb otsuste määratlemise veelgi raskemaks. 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal 1985 Osoonikihi kaitse konventsioon 1992 Agenda 21 Rio de Janeiros, Keskkonna ja Arengu Konverents Eesti looduskaitse 1297 Taani kuningas keelas metsaraie kolmel Eesti saarel, Tallinna lähedal 1664 Rootsist - iga raiutud väärispuu aseleme tuli istudada uus puu 1910 Esimene kaitseala Vaika saarel - nüüd Vilsandi rahvuspark 1913 Saaremaa Loodussõprade Selts 1935 Looduskaitse seadus 1978 Esimene Eesti Punane Raamat 1995 Võeti vastu Säästva Arengu seadus Lahemaa rahvuspark on Eestis suurim. 300 kmruudus Lihavõttesaare näide annab ilmeka pildi sellest, mis võib juhtuda, kui majandus
· V saj-mõisaparkide rajamine · K.E.von Baer-1851-52-ekspeditsioon Peipsi ja Läänemere kalavarude vähenemise uurimiseks. Peipsist püütud liiga palju noorkala. Võrgusilmad liiga väikesed. · Gregor Helmersen-1879 peab Tartu Loodusuurijate Seltsis loengulerändrahnude kaitsest. · Friedrich Falz-Fein(1863-1920) rajab 1898 Venemaa esimese looduskaitseala. · Carl Roberet Jakobson-"Sakala" (1878-1882) · 1853 Tartus asutati Eesti Loodusuurijate Selts(ELUS)- kõige vanem, hakkas tegelema ka looduskaitsega. · 1910-asutatakse I kaitseala Vaika saarel (praegune Vilsandi Rahvuspark) · 1924-Ajutise kaitse alla võetakse Järvselja ürgmets · 1935-Riigivanem annab välja dekreedina Riigiparkide valitsemise seaduse. · 1935-Riigivanem annab dekreedina välja Looduskaitse seaduse, esimese looduskaitse seaduse Eestis. · 1936- Amestisse valitakse esimese Looduskaitse inspektor dr
· V saj-mõisaparkide rajamine · K.E.von Baer-1851-52-ekspeditsioon Peipsi ja Läänemere kalavarude vähenemise uurimiseks. Peipsist püütud liiga palju noorkala. Võrgusilmad liiga väikesed. · Gregor Helmersen-1879 peab Tartu Loodusuurijate Seltsis loengulerändrahnude kaitsest. · Friedrich Falz-Fein(1863-1920) rajab 1898 Venemaa esimese looduskaitseala. · Carl Roberet Jakobson-"Sakala" (1878-1882) · 1853 Tartus asutati Eesti Loodusuurijate Selts(ELUS)- kõige vanem, hakkas tegelema ka looduskaitsega. · 1910-asutatakse I kaitseala Vaika saarel (praegune Vilsandi Rahvuspark) · 1924-Ajutise kaitse alla võetakse Järvselja ürgmets · 1935-Riigivanem annab välja dekreedina Riigiparkide valitsemise seaduse. · 1935-Riigivanem annab dekreedina välja Looduskaitse seaduse, esimese looduskaitse seaduse Eestis. · 1936- Amestisse valitakse esimese Looduskaitse inspektor dr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid