Eesti ja loodus
Kindlasti
oled sa jalutanud mööda Eesti metsi – näinud pilvedeni ulatuvaid
puid, õitsevaid lilli ja kuulanud linnulaulu. Võib olla näinud
aeg-ajalt ka mõnda metslooma ?
Kahjuks
ei ole see aga kõik, mis meie metsades pesitseb. Kui tihti oled sa
näinud metsas kommipabereid ja pudeleid? Kui tihti aga hoopis midagi
suuremat – tee servas vedelevad vanad rehvid ning kuuse taha on
peidetud vana külmkapp. See võib kõlada naljana, kuid kahjuks see
ei ole nii. Prügi ja selle vale hoiustamine on järjest kasvav
probleem kogu maailmas. Jah, ka Eestis.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Neonike
Õppematerjali autor
elanikele, ettevõtetele ja asutustele, kes valdkonnaga tahestahtmata paratamatult kokku puutuvad. Jäätmekäitluse alane seadusandlus on noorele riigile kohaselt uus ning noore organisatsioonina oleme seda hoolega järginud. OÜ Paikre jäätmekäitluskeskus jaguneb kaheks struktuuriüksuseks prügila ning sorteerimisjaam. Paikre prügila on üks Eesti esimesi kaasaegseid ja keskkonnanõuetele vastavaid prügilaid. Paikre sorteerimisjaam üks esimesi selliseid keskusi Eestis, kus suurendatakse materjalide taaskasutamist nende sorteerimise läbi. Jäätmed ja jäätmekäitlus Me kõik puutume iga päev kokku prügiga oleme ise prügi tekitajad. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema.
Miks on vaja keskkonda säästvat arengut ja jäätmemajandust Eesti ühikonda? Uurimustöö Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..........................................................................................................................2 1.Säästev areng ja selle põhimõtted.....................................................................................3 1.2.Säästev eluviis.............................................................................................................4 1.3
ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Eesmärk - kaasaegne ja keskkonnasõbralik jäätmekäitlus Jäätmevaldkonna murrangulised muutused toimusid asastatel 20042007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 20042007 põhines üleriigilisel jäätmekaval, mille strateegilisteks eesmärkideks oli vähendada prügilate arvu ning suunata järjest enam jäätmeid taaskasutusse. Jäätmekäitluse põhimõtete ümberkorraldamise käigus vähenes aastaks 2009
· Geograafiline asend- suvilate piirkond · Majanduslikud tegurid- mida jõukam riik seda rohkem · Elamu tüüp ja asustustihedus · Elanike harjumused, veendumused ja tavad ( keskkonnateadlikkus) Tootmisjäätmed: Eestis on arenenud põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstus, mis annavad tohutu hulga jäätmeid (liigitatakse ohtlike jäätmete hulka) Põlevkivitööstuse mõju on suur kogu Eesti jäätmebilansis- ühe elaniku kohta tekib 10 tonni jäätmeid aastas! Eestis ladestatakse olme- ja tööstusjäätmed suures osas prügilatesse Mõned näited erinevatest jäätmekäitlustest: · põllumajandusjäätmete kompostimine · reoveesette kompostimine · puidujäätmetest pelletite tootmine (kütus) · tsemenditolmu kasutamine muldade pH reguleerimisel · pakendite kogumine ja ümbertöötlemine Erijäätmed: 1
Eestis on arenenud põlevkivienergeetika ja Ajafaktor: jäätmete hulk muutub, päevade, põlevkivikeemiatööstus, mis annavad tohutu hulga nädalate, aastaaegade jne lõikes jäätmeid (liigitatakse ohtlike jäätmete hulka) Põlevkivitööstuse mõju on suur kogu Eesti Geograafiline asend, kliima nt jäätmebilansis- ühe elaniku kohta tekib 10 tonni suvituspiirkonnad, aiapidamine, ... jäätmeid aastas! Eestis ladestatakse olme- ja tööstusjäätmed suures Majanduslikud tegurid mida jõukam riik, osas prügilatesse
elektroonikaromude ning vanametalli koristamiseks-kogumiseks. Pahatihti on aga tegu ettevõtjatega, kel puuduvad selliseks tegevuseks oskused ja luba. Näiteks ei ole nn mustalt tegutsevate ettevõtjate puhul teada, kuidas nad nii elektroonika- kui ka autoromudest eemaldavad ja kuhu toimetavad ohtlikke vedelikke ja ohtlikke osi ning muid materjale, mida vanametallina ei saa kokkuostupunktidesse üle anda. Kui selline kraam satub metsa alla, siis võib loodus olla aastakümneteks saastatud. Probleemtoodete (elektroonika- ja autoromud, patareid ja akud) käitlejatel peab üldjuhul olema metallijäätmeluba ja ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kuid jäätmeseadus kohustab ka jäätmete üleandjat kontrollima, kas jäätmete vastuvõtja tegutseb seaduslikult. Reeglina eristab ametlikult tegutsevaid ettevõtjaid mitteametlikest see, et esimesed avalikustavad oma tegevust
tõenäoliselt ei õpi ka potil käimist nii lihtsalt ära. 7 3. Loodusressursside säästmine Üks taaskasutusega haakuv teema on vesi .Vesi on tõeline loodusvara. Hoides ja säästes vett, hoiame ja säästame ka elu maakeral. Inimestel on erinev arvamus pudelivee suhtes. Mina olen põhimõtteliselt pudelivee vastane. Olen veendunud selles, et meil Eestis on piisavalt puhas vesi, et seda juua. Pudelivesi on ka väga kallis. Pealegi Eesti Keskkonnauuringute Keskus kontrollib elanikkonna joogivee puhtust. Ka taarat tekib pudelivee tarbimisel mõttetult palju. Teine veekasutus koht on vannivesi. Olen mõelnud ,et kasutusel olnud vannivett oleks mõistlik suunata WC potti. Arvan, et seda on võib-olla ka juba tehtud. Veel üks vee hoidmise võimalusi on vihmavee kogumine taimede kastmiseks. Tänapäeval maakodudes on see üsna levinud moodus vee kasutamiseks. Olen teel mõtetega vee taaskasutuse poole. Koduses
mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad Sosnovski karuputk Balti riikide uue levikuala looduslikes ja poollooduslikes teede ääres elupaikades. 13.10.2014 9 13.10.2014 10 Märksõnad Eesti Õigusaktid keskkonnapoliitika jaoks Säästva arengu seadus (SAS) http://www.eko.org.ee/?page_id=182 RT I 1995, 31, 384, jõustumine 01.04.1995 ENERGEETIKA (põlevkivi) https://www.riigiteataja.ee/akt/13148461
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid