50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
uihuih
Õppematerjali autor
Mudeli traditsioonilised jooned väljenduvad üpris vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks võib olla solidaarsus, mis võiks tähendada, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Riik on peamiseks heaolu pakkujaks sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis. Et rahastada haridus ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud. Lisaks majanduslikele vajadustele täidab progresseeruv tulumaks ka teist ülesannet selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Liberaalses heaolumudeliga riikides sotsiaalpoliitika
*Riik peab majandust reguleerima ja looma igaühe arengut toetava sotsiaal-poliitika. KONSERVATISM *Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. *Stabiilsus ja ettevaatlikud reformid. *Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. *Sotsiaalsete erinevuste säilitamine ühiskonnas. *Riigi sekkumise vastu majandusse *eraomandus, mõõdukad maksud. *Konservatiivid kaitsevad rahvusliku kapitali huve: kaitsetollide ja kvootide pooldamine. *Sotsiaalse heaolu tagamisel on esmatähtis traditsiooniliste koosluste roll. *Riik peaks tegelema inimeste füüsilise ja mittesotsiaalse turvalisusega. KRISTLIK DEMOKRAATIA *Heaolu riik ja kodaniku ühiskond *Riigi ülesanne on pehmendada turumajanduse poolt põhjustatud ebavõrdsust ühiskonnas -> eesmärk on sotsiaalne turumajandus. Tänapäeval on vasak-ja parempoolsus üksteisele lähenenud: *rühutatakse aktiivse kodaniku ideaali
Ühiskond Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned + Individuaalne ja kollektiivne heaolu PTK 1 + 2.7 Nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskonna tunnused: - ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus - tööstuslik kaubatootmine - rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus - inimõiguste tunnustamine
õigusvahemehed. Riigiasutusele iseloomulikud tunnused: neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia; nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks; nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest; nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud, Avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Koosneb riiklikest ja avalik.õigluslikest institutsioonidest, sest riik tahab hariduse, aga see ei tähenda et just riigiasutused ise peaksid seda tegema. Paljud taolisi ülesandeid täitvad avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile, aga riigil on nende üle kontroll ning ta rahastab neid. Nt raudtee, post, televisioon, energiavõrgud, koolid, haiglas, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid.
jaotamisse. Riik täidab kõigele muule lisaks ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. Heaoluriigitunnused: 1) ressursside ülekandmine, nt väliskaubandusest tervishoidu, 2) umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänapäevalgi, kuid selle kokkutõmbamisest pole kusagil toimunud. Pigem püütakse seda ümber korraldada ning jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. 3. Demokraatia levik. 1950.-1960. aastatel arvati, et kõik maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate
reguleerib majandust. Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Nt: Soome, Taani, Norra, Kanada. Kas me saame rääkida eestist kui heaoluriigist? JAH SAAME! DEMOKRAATIA LEVIK lk 19-21. Kuidas on omavahel seotud majanduse areng ja demokraatia? Näited Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progerssi, arengumaadele anti majandusabi. Arvati et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, kuna just heaolu ning rahva haritus loovad eeldused demokraatlike väärtuse ja käitumisnormide kujunemiseks, 1960 a nähti majanduslikus jõukuses võluvitsa mis lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Paraku peale tehnoloogia tarnimist arengumaadesse ei olnud kõik vaid positiivne. Vähearenenud riigid ei suutnud võlga tasuda, ei tekkinud laia keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja vabadused. Niisiis otsus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks.
Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale on tõusnud avalikku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet) *valitsemine
Valitsus/poliitikud Algatavad dissidendid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Inimesed rahvahulgad Etteplaneeritud, teada ka oodatav tulemus Stiihiline, etteaimamatu, kasutatakse vägivalda Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted Muutused võimusuhetes, valitsemiskorras jäävad samaks Siirdeühiskond * Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (nt Eesti, mis läheks totalitarismist üle demokraatiasse; käsumajandusest turumajandusse) * Üleminek algab demoktraatilku põhiseaduse kehtestamisega, järgnevad vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. * Siirdeühiskonna probleemid: - demoktraalik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas - majandusreformid halvendavad rahva elujärge, reformide ebaühtlane tempo - uue eliidi oskamatus probleemidega hakkama saada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid