Eesti iseseisvumise
ja taasiseseisvumise sarnased ja erinevad jooned
18. saj keskpaigas valitses Euroopas rahvuslik idee, välja
arvatud Vene impeerium , kes tegeles ääremaade venestamisega.
Selleks ajaks olid Eestis juba tekkinud esimesed eesti soost
haritlased ja üliõpilaskonnad, kes kandsid endas riikliku
autonoomia ideed. 1905. aastal ebaõnnestunud Jaapani sõja tõttu
oli tsaar sunnitud kehtivat karmi korda veidi lõdvendama, mille
tulemusena said esimesed eestlased riigituumasse ja kohalike
linnavalitsuste etteotsa. Enam-vähem normaalse arengu lõpetas
Esimene maailmasõda.
Sõjaks ettevalmistamata Venemaa kandis suuri kaotusi ja
praktiliselt kaotas võitlusvõime, seda kasutasid ära bolševikud,
kes saksa sõjaväe luure rahade abil panid toime revolutsiooni,
nende sündmuste keerises tekkis Eestil võimalus taotleda
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
87 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jimmy007
Õppematerjali autor
...................................................................7 Kirik, kool ja ühiskond................................................................................................................ 7 SUURBRITANNIA.........................................................................................................................8 Poliitiline süsteem........................................................................................................................8 VENEMAA JA EESTI.................................................................................................................... 9 Majandus......................................................................................................................................9 Venemaa välispoliitiline olustik.................................................................................................. 9 Tsarismi rahvuspoliitika..........................................................................
............................................................................................................8 Balti rahvaste püüdlus autonoomia poole............................................................................... 9 Autonoomia.............................................................................................................................9 Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine..................................................................10 Eesti bolsevike seisukoht riikluse küsimuses........................................................................11 Poliitiline areng 1917. aasta suvel.........................................................................................11 Sõjasündmused......................................................................................................................12 Oktoobripööre Eestis...............................................................................................
rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Puhkenud sulesõda venestamist pooldanud Ado Grenzsteiniga suurendas Postimehe populaarsust ning lõppes Grenzsteini lahkumisega kodumaalt. Sama ägedalt ründas Postimees ka baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Näitamaks eeskuju, kõnelesid Tõnisson ja tema aatekaaslased linna tänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades demonstratiivselt eesti keelt. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse, esmajoones muidugi kohalike asjade otsustamisse, sest osalemist suures poliitikas, st ülevenemaalises mastaabis, peeti väikerahvale ohtlikuks. Siiski andis Postimees lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga. Kohalikes asjades peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning põhjalikke
Vene-Jaapani sõjas kasutati esimest korda sõjapidamise ajaloos massiliselt kiirlaske relvi - vintpüsse ja kuulipildujaid. Kasutusele võeti ka miinipildujad, kaevik positsioonid ja raadioside. Jaapnlased võtsid kasutusele kaitsevärvusega sõjaväelaste mundrid. Kogupaukude tulistamiselt mindi üle üksiklaskudele, mis olid täpselt välja sihitud. Port Arthuri kaitsmisel osales 350 eestlast, Tshushima lahingus 200. Eestlasi osales kokku 8000. Ohvitseridena 70 ja lisaks 30 arsti. Tulevastest Eesti kindralitest võtsid Vene-Jaapani sõjast osa Jaan Soote, Aleksander Tõnisson, Ernst Põdder, Andres Larka. Kuulsamaid arste oli Ludwig Puusepp. 2. ESIMENE MAAILMASÕDA (1914-1919) 2.1 EELDUSED JA PÕHJUSED. Suurriigid olid muutunud imerialistlikeks riikideks. Riikide arengutempod hakkasid tugevalt erinema. Vanad koloniaal riigid pidid oma kolooniaid kaitsema koloniaal riikideks püüdlevate riikide eest. Suurimaks rivaalitsejaks impeeriumide seas oli Saksamaa. 2
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust,
Selle esimeheks sai enamlase liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. Kongress võttis vastu rahu-ja maadekreedi. 23. Bresti rahu - rahuleping, mis kirjutati alla 3.märtsil 1918. aastal Brest-Litovskis Venemaa ja Keskriikide vahel, Venemaa esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Sakslased said maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast. See leping andis ka bolsevikele võimaluse Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola isesisevuse kinnitamiseks. 27. augustil 1918. aastal sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Brest-Litovski rahulepingu Berliini kolmes osast koosneva täienduslepingu: · poliitilise · rahandusliku ja · eraõigusliku osaga. 27. Weimari vabariik - periood Saksamaal alates 1919 kuni 1933. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik.
. 30. novembril 1700 ründas Rootsi vägi Vene väge. Paar päeva enne lahingut oli tulevasest lahingupaigast lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise alluvatele. Et Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, siis saavutasid rootslased Narva all hiilgava võidu. Oma osa mängis ka ilm: tihe lumelörts sadas venelastele otse näkku ja nende nähtavus oli praktiliselt olematu. Uued Vene vägede rüüsteretked algasid 1701. suvel ja edaspidi oli eesti sellises olukorras, kus idapoolsed kindlused ja linnad olid Vene käes, läänepoolsed aga rootsi käes. Võeti üle Tallinn ja sellega ka sõjategevus lõppes. Sõda lõppes sellega, et sõlmiti Uusikaupunki rahu ja sellega liideti paljud maad sh Eesti, Vene riigiga. PILET 2 1.) Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Tekkisid kindlustatud asulad. Muutusid matmiskombed, kasutusele võeti kivikirstukalmed. Tegeleti oluliselt rohkem karjakasvatuse ja põlluviljeluse ning alepõllundusega
rikkamaid ja poliitiliselt konservatiivsemaid, oli enamus valitud saadikutest siiski pigem valitsusevastane. Esimene Duuma koosnes Konstitutsioonilistest Demokraatidest (Kadetid), Oktobristidest, rahvusgruppidest, töölisgrupist, talupoegade esindajatest ja Sotsiaaldemokraatidest. Suurim partei oli neist Kadetid. Kuigi sotsialistid olid valimisi boikoteerinud, said siiski mõned nende delegaadid sinna valitud. Duumas olnud erinevad poliitilised grupid nõudsid endale täit kontrolli riigiasjade üle, kaasaarvatud maksustus. Teisisõnu taheti kehtestada konstitutsionaalset monarhiat. Tsaar seejärel saatis Duuma laiali. Esimene Duuma kestis kokku 73 päeva.11 Teise Duuma valimistel püüdis tsaar paljusid valitsusevastaseid valijaid hirmutada sellega, et nad kas loobuvad oma kandidatuurist või peavad loobuma oma valimisõigusest. See aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid