Eesti iseseisvumine (2)

• Ühtlustus kirjakeel
  
• Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti
  
• Kujunes välja rahvuslik haritlaskond
  
• Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine)
  
• Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase
  

Majanduslikud eeldused

• Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks
  
• Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks
  
• Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule
  
• Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed)
  

Sisepoliitilised eeldused

• 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia
  
• hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud
  
• tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi
  

Välispoliitilised eeldused

• Esimese maailmasõja venimine kurnas välja Venemaa
  
• Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuse realiseerimiseks
  

1917 Veebruarirevolutsioon Venemaal

• nikolai II loobus troonist ja võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele
  
• eestis toimusid põhisündmused Tallinnas, kus elas vene rahvusest töölisi ja asus suur garnison . Erinevalt 1905.aastast domineerisid Veebruarurevolutsioonis vene keel ja vene mõttelaad
  
• Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ja märas nende asemele kubermangu komissarid. Eestimaa kubermangu komissraiks sai Tallinna linnapea advokaat Jaan Poska -esimene eestlane Eesti eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust
  
• Kohtadel seati ametisse maakonna komissarid, tegevust alustas miilits
  
• Revolutsiooni päevil oli mitmel pool tekkinud stiihiliselt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element
  

Autonoomia (omavalitsuse) nõue

• Kuna poliitiline mõte polnud veel küps täieliku iseseisvuse nõudmiseks, seati eesmärgiks autonoomia saavutamine Vene koosseisus
  
• Eesti poliitikute üheks esmaseks eesmärgiks oli eesti territoriaalse ühtsuse ja eestlaste omavalitsuse saavitamine
  
• Tartus toimunud rahvuslike organisatsioonide nõupidamisel valmis vastav eelnõu, mis esitati kinnitamiseks Vene Ajutisele Valitsusele
  
• Seadusprojekti läbisurumiseks kasutasied eestlased nii isiklikke sidemeid kõrgemal tasandil kui ka 26 märtsil Petrogradis korraldatud eestlaste demonstratsiooni 40 000 osavõtjaga
  
• 30. märtsil 1917 avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang, v.a Narva linn ja Liivimaa kubermangu põhjaosa, v.a Setumaa , ühendati üheks rahvuslikuks kubermanguks – Eestimaa kubermanguks. Selle etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar ning tema juurde pidi valimise teel moodustatama Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev (meie mõistes parlament )
  

Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine

• Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine
  
• Kubermanguvalitsuses ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega. Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. Siit tekkis esimene konfliktiallikas: tagandatud vene ametnikud esinesid valitsse ees hulgaliste kaebustega eestlaste separatismi aadressil, nõudes oma senise valitseva seisundi taastamist.
  
• Teiseks ülesandeks sai olukorra võimalikult kiire realiseerimine kohtadel. Pinget lisas Maapäeva valimiste väljakuulutamine Poska poolt, mis nõukogude arvates sündis ülepeakaela ning oli seetõttu sunnitud Tallinnast lahkuma .
  
• Kolmandaks pingeallikaks muutusid vene soldatid. Eestlased soovisid rahvusväeosade loomist. Venemaa Ajutise Valitsuse toel suudeti luua Rakveres 1. Eesti Polk, mis kujunes oma rahvusliku meelsuse ja tugeva distsipliinitundega tõsiseks toeks eesti poliitikutele järgnevatel ettevõtmistel. Järk-järgult läks korda rahvusväeosade arvu suurendada.
  
• Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid ka eesti enamlased (bolševikud), kes nägid Vene revolutsioonis vaid üht osa maailmarevolutsioonist ning käsitlesid rahvuslikke püüdlusi revolutsioonijõudude nõrgendamisena.
  

Poliitiline areng 1917. a suvel

• Poliitiliste erakondade kujunemine
  

• Eesti Maarahva Liit (talurahva ühendus)
  
• Eesti Tööerakond (koondasid linna keskkihte ja ametnikkondasid; mõneti pahempoolsete kalduvustega; eesotsas Jüri Vilms)
  
• Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ( eraldus iseseisvumise teel VSDTP vähemlaste (menševike) tiivast )
  
• Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei
  

• Mapäeva kokkutulek