Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti iseseisvumine 1918 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris



Eesti iseseisvumine
Referaat






Sisukord


SISSEJUHATUS 3
1. SISEPOLIITIKA 4
4.KULTUUR 14
KOKKUVÕTE 21
KASUTATUD KIRJANDUS 22





SISSEJUHATUS


1918. aasta alguses oli Eesti jaoks kujunenud väga ohtlik sise- ja välispoliitiline olukord. Enamlaste võim ei olnud veel kuigi kindel, nende relvajõud olid alles loomisel. Lõuna- ja läänesuunast ähvardasid Eesti mandrile tungida keiserliku Saksamaa väed. Illegaalselt tegutsev Maanõukogu otsustas kuulutada niipea, kui algab Saksa vägede sissetung, Eesti kohe iseseisvaks riigiks. 19. veebruaril valis Maapäeva vanematekogu Eestimaa Päästmise Komiteesse kolm meest. Koostati iseseisvumismanifesti projekt ja otsustati, et käimasolevas Vene-Saksa sõjas jääb Eesti erapooletuks. Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. ( Palamets , 2010)





1.SISEPOLIITIKA


Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kontrolli all olev nn Nõukogude Eesti, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik . Kõigil Päästekomitee liikmetel oli võrdne staatus. Paljud allikad nimetavad siiski Konstantin Pätsi Päästekomitee esimeheks.
Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril. (Eesti Vabadussõda 1918 – 1920 I, 1996).
Mõni päev manifesti enne välja kuulutamist Pärnus, oli Tallinnast enamlaste vangistusest tagasi tulnud Maapäeva liige Hugo Kuusner, kes teadis, et Päästekomitee tahab Eesti Vabariigi välja kuulutada Eesti polgu kaitse all Haapsalus . Ja kui see ei õnnestu, siis Pärnus, kust enamlased olid juba lahkunud ja kuhu Saksa väed ei olnud veel jõudnud.
Tallinnast saabus 23. Veebruari päeval Pärnusse Maapäeva asjade valitseja Jaan Soop. Võttis jalast kõrge kalossi, mille voodri vahele oli peidetud kaks õhukest paberilehte iseseisvumismanifestiga. Nüüd oli vaja see rahvale teatavaks teha enne sakslaste sissemarssi. Manifest toimetati trükikotta ja telliti sellest 60 000 eksemplari. Õhtul kella 8 aeg luges Hugo Kuusner selle teatriesisel väljakul ette.
Pühapäeval 24.veebruaril oli jõudnud iseseisvuse manifest rahvale ette lugeda ning sel moel Eesti Vabariik välja kuulutada. Peale Tallinna toimus see veel Viljandis ja Paides . 24. veebruaril nimetas Päästekomitee ametisse 13-liikmelise Eesti Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. (Palamets 2010).
Ajutine valitsus kogunes esimest korda 11.11.1918. Peale ajutuse valitsuse asus kohe tegevusse ka Maanõukogu vanematekogu. Ajutine valitsus oli koalitsioonivalitsus , kust olid välja jäänud ainult äärmiselt pahempoolsed –sotsialistid - revolutsionäärid ja enamlased. Moodustatud Maanõukogu volitusel, haaretes oma koosseisu ka kodanlased. (Eesti Vabadussõda 1918 – 1920 I, 1996).
20.11.1918 astus kokku Maanõukogu. Et anda Maanõukogule vabad käed uue täitva riigivõimu moodustamiseks, pani Ajutine Valitsus maha oma senised volitused. Sellega algas esimene valitsuskriis Eesti Vabariigi ajaloos. Maanõukogu poolt volitati kriisi lahendama Maanõukogu juhatus, kes parteidega läbi rääkides pidi nimetama uue isiku, kes kokkuleppel parteide esindajatega seab kokku uue valitsuse. Riigi sisemise elu korraldamise alal luges valitsus oma tähtsamaiks ülesandeiks Asutava Kogu kokkukutsumist, sisemise julgeoleku ja seadusliku korra kehtimapanemist ja maaküsimuse ettevalmistamist Asutavale Kogule. (Eesti Vabadussõda 1918 – 1920 I, 1996).
Eesti Asutav Kogu
Kõige tähtsamaks sisepoliitiliseks sündmuseks 1919. Aastal oli Asutava Kogu demokraatlik valimine, selle kokkutulek ja riikliku ülesehitustöö algus. Vaatamata sõjaolukorrale toimusid 5.-7. Aprillil üldised, ühetaolised, salajased ja otsesed valimised, mis viidi läbi ka rindel. Rahvusvahelises ulatuses olid Eesti Asutava Kogu valimised sõja ajal pretsedenditud.
Parteid ja poliitilised rühmitused olid esindatud 10 valmisnimekirjaga. Valimistest võttis osa ¾ hääleõiguslikest kodanikest. Edu saatis radikaalset maareformi lubavaid vasakpoolseid erakondi. Nemad said kõigist häältest 64,2% ja 78 saadikukohta 120-st. Valitutest oli mehi 113 ja naisi vaid 7. Ametite poolest: õigusteadasi-advokaate 25, ajakirjanikke 11, agronoome 7, töölisi 7, põllumehi 6. Siis tulid juba väiksemad rühmad: 3 koolidirektorit, 3 kirjanikku, 2 ajaloolast.
Asutav Kogu avati 1919. aasta 23. aprillil. Seega meie talurahvale igati sümboolsel uue tööaasta alustamise päeval – jüripäeval. Asutav Kogu tuli kokku Estonia kontserdisaalis. Asutava Kogu esimeheks valiti 100 (14 oli vastu ja 6 liiget puudus) sotsiaaldemokraatide esindaja ja liider August Rei. Asetäitjateks saavad tööerakondlane Lui Olesk ja rahvaerakondlane Ado Birk .
Asutava Kogu kõige tähtsam ülesanne oli kahe seaduse, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja maaseaduse väljatöötamine ning vastuvõtmine. Kokku pidas Asutav Kogu viis istungijärku ja võttis vastu mitmeid seadusi, millest kõige olulisemaks peetakse maaseadust. Veel kaotati seisused, lahutati kirik riigist ja pandi alus ühtluskooli põhimõtetest lähtuvale haridussüsteemile. Maaseadus kuulutati välja 10.oktoobril, mis kajastas, et kõik aadlimõisad (kokku 96,6%) võõrandati. (Palamets, 2010).
2.VÄLISPOLIITIKA
Oma välissuhete korraldamisele asus Eesti juba 1917. a. kohe pärast seda, kui ta oli otsustanud võtta enda kätte oma saatuse juhtimise. Suhete loomiseks teiste riikidega otsustas Maanõukogu juhatus 18. (31.) jaanuaril 1918 saata välismaale erilise välisdelegatsiooni, kes riikide järgi jagunes järgmiselt: Ants Piip Inglismaale , Kaarel Robert Pusta ja Ferdinand Kull Prantsusmaale, Jaan Tõnisson Skandinaaviasse, Karl Menning ja Mihkel Martna Saksmaale ja Šveitsi ning Eduard Reinhold Virgo Itaaliasse. Delegsatsioon ei olnud esialgu mõeldud alaliseks. Ta pidi vaid üle andma Maanõukogu vanematekogu poolt koostatud memorandumi Eesti poliitilise olukorra kohta vastavaile valitsusile ja siis saadud vastustega tagasi tulema. Reisirahaks anti igaühele 10 000 rubla , mille dr. Jaan Raamot oli muretsenud toitlussummadest.
Memorandum , selgitades Vene riigi keskvõimu lagunemist, tõi ühtlasi ära Maanõukogu otsused 15. (28.) novembrist 1917 ühes vanematekogu ja poliitiliste parteide esindajate otsusega iseseisvuse kohta 1. (14.) jaanuarist 1918. Märgukirjas avaldati lootust, et „kõik riigid tunnistavad, et nende huvides on nõus olla sellega, et Eesti tunnistab oma rippumatust“.
Märgukirjadele vastati. 1. Märtsil 1918 Prantsuse saatkond ja 20. Märtsil Inglise saatkond, tunnustades Eesti Maanõukogu ajutiselt kui tegelikult iseseisvat asutust kuni rahvakongressini. See tunnustus tähendas Eestile tähtsat välispoliitilist saavutust. (Eesti Vabadussõda 1918 – 1920 I, 1996)
Eesti merepiiride kaitse osas pandi suuri lootusi Suurbritannia laevastikule, millele oli pärast Saksamaa kapituleerumist avatud tee Läänemerre. 20. Novembril lubatigi Londonist saata Eestile appi sõjalaevade eskaader. See koosnes 5 kergeristlejast, 9 hävitajast ja 1 transpordilaevast. Paraku sattus üks laevadest Hiiumaa lähedal meremiinile ja uppus, peale seda pöördus Inglise laevastik Kopenhaagenisse, kust suunduti mõni aeg hiljem Liibavi sadamasse. Kuna Venemaalt Soome kaudu Tallinna jõudnud polkovnik Johan Laidoner, mõistis asja tõsidust, tõttas ta läbirääkimisi pidama. 11. Detsembril alustas Inglise laevastik uuesti sõitu Tallinna poole, kus neid pikisilmi oodati .
Abi otsiti ka Rootsist ja Soomest. Rootslased ütlesid ära: neil ei olevat võimalik Eestile mingit militaarset abi anda. Küll kiirustas appi äsja kodusõjas läbi teinud Soome Vabariik, kes oli huvitatud, et Soome lahe lõunarannik ei läheks punaste kätte.
Detsembri algul oli Ajutine Valitsus saatnud Soome diplomaatilise esindajana rahvaluuleteadlase, soomlannast kirjanikuga abielus oleva
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti iseseisvumine 1918 #1 Eesti iseseisvumine 1918 #2 Eesti iseseisvumine 1918 #3 Eesti iseseisvumine 1918 #4 Eesti iseseisvumine 1918 #5 Eesti iseseisvumine 1918 #6 Eesti iseseisvumine 1918 #7 Eesti iseseisvumine 1918 #8 Eesti iseseisvumine 1918 #9 Eesti iseseisvumine 1918 #10 Eesti iseseisvumine 1918 #11 Eesti iseseisvumine 1918 #12 Eesti iseseisvumine 1918 #13 Eesti iseseisvumine 1918 #14 Eesti iseseisvumine 1918 #15 Eesti iseseisvumine 1918 #16 Eesti iseseisvumine 1918 #17 Eesti iseseisvumine 1918 #18 Eesti iseseisvumine 1918 #19 Eesti iseseisvumine 1918 #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anneke11 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (1)

crystella353 profiilipilt
crystella353: jah aitas mind :)
14:13 08-01-2012


Sarnased materjalid

15
doc
Eesti iseseisvumine
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
147
docx
Eesti XX sajandi algul
5
doc
Eetsi iseseisvumine
110
ppt
Eesti iseseisvumine
5
doc
Eesti iseseisvumine
5
doc
Eesti iseseisvumine
9
doc
Eesti iseseisvumine



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun