Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti iseseisvumine 1917-1920 (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused kultuurilised majanduslikud poliitilised?
  • Milles seisnes Eesti autonoomia 1917?
  • Kuidas puudutasid I MS sündmused Eestit?
  • Miks muutus iseseisvuse väljakuulutamine 1917 aasta sügisel eriti aktuaalseks?
  • Millised olid Eesti enamlaste reformid?
  • Miks kaotasid enamlased rahva poolehoiu?
  • Milliseid ettevalmistusi tegid eestlaste liidrid iseseisvumiseks?
  • Millised sündmused kiirendasid iseseisvuse väljakuulutamist?
  • Milline oli Saksa okupatsioonivägede poliitika Eestis?
  • Millised olid kohalike baltisakslaste plaanid?
  • Miks need nurjusid?
  • Millised olid Nõukogude Venemaa plaanid Eestile kallale tungides?
  • Milliste vastastega tuli Eestil võidelda Vabadussõjas?
  • Mis raskendas Eestil sõjapidamist eriti sõja alguses?
  • Milles seisnes välisabi mida Eesti tollal sai?
  • Mis tõi kaasa murrangu Eesti kasuks sõja käigus?
  • Millised olid Tartu rahulepingu tingimused?
  • Milles seisneb Tartu rahu ajalooline tähtsus?
Eesti iseseisvumine 1917-1920 #1 Eesti iseseisvumine 1917-1920 #2 Eesti iseseisvumine 1917-1920 #3 Eesti iseseisvumine 1917-1920 #4 Eesti iseseisvumine 1917-1920 #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hey Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
odt

Eesti iseseisvumine 1920

Miks, kuidas ja millal õnnestus eestlastel saavutada autonoomia? saavutati 30.03.1917 valmistati eelnõu, mis esitati kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele; korraldati eestlaste demonstratsioon (Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekt.;;Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat.;;Ajutine Valitsus andis määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta.) Loetle muutusi, mis toimusid Eestis pärast autonoomia väljakuulutamist. Kogu eesti ala liidesti üheks rahvuslikuks kubermanguks, Eesti saab I korda rahavesinduse Maapäev, Eesti keelne asjaajamine (õppekeel), Erakondade loomine, Miilitsa loomine, Rahvusväelaste loomine ­ I eesti polk Selgita, kuidas mõjutasid I maailmasõja sündmused Eesti iseseisvumisprotsessi. Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Sõja mõju Eestile: Majandus- tööjõu p

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine 1. Iseseisvumise eeldused A. Kultuurilised eeldused · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a rev

Ajalugu
thumbnail
110
ppt

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine Iseseisvuse eeldused Iseseisvuse eeldused jagunevad kolmeks: · Kultuurilised eeldused · Majanduslikud eeldused · Poliitilised eeldused Iseseisvuse eeldused · Iseseisvuse kultuurilised eeldused kujunesid välja 19. sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. · Hakati

Ajalugu
thumbnail
20
docx

Eesti iseseisvumine 1918

Eesti iseseisvumine Referaat SISSEJUHATUS 1918. aasta alguses oli Eesti jaoks kujunenud väga ohtlik sise- ja välispoliitiline olukord. Enamlaste võim ei olnud veel kuigi kindel, nende relvajõud olid alles loomisel. Lõuna- ja läänesuunast ähvardasid Eesti mandrile tungida keiserliku Saksamaa väed. Illegaalselt tegutsev Maanõukogu otsustas kuulutada niipea, kui algab Saksa vägede sissetung, Eesti kohe iseseisvaks riigiks. 19. veebruaril valis Maapäeva vanematekogu Eestimaa Päästmise Komiteesse kolm meest. Koostati iseseisvumismanifesti projekt ja otsustati, et käimasolevas Vene-Saksa sõjas jääb Eesti erapooletuks. Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomite

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Eesti iseseisvumine

EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelast

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Eetsi iseseisvumine

I Eesti iseseisvumine I maailmasõda 1914-1918. Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt.) vahel I Maailmasõja mõju Eestile Venemaa paigutas Eestisse jälle oma väeosad, see tekitas suurendas veelgi Eestis valitsevat korterikriisi. Tekkis tööjõu puudus, sest 100 000 eestlast mobiliseeriti. Algasid majandusraskused: tootmise langus nii põllumajanduses kui ka tööstuses -põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele), valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine, inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile, hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Muudatused Veebruarirevolutsiooni järel

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Eesti iseseisvumine

1917.-1918. aasta vahetusel hakkas enamlaste mõju Eestis kahanema, nende populaarsus vähenema. Põhjused olid enamlaste poliitikas, sest nad: · ootasid maailmarevolutsiooni, kuid rahvas tahtis rahu · eitasid Eesti iseseisvust, tahtsid jääda Venemaa koosseisu · ei andnud talurahvale maad · suhtusid eitavalt kirikusse · rakendasid vägivalda nii vastaste kui rahulike elanike suhtes · ei teinud koostööd teiste poliitiliste jõududega III Eesti iseseisvumine Olukord Eestis 1918. aasta algul oli järgmine: · enamlased kuulutasid sakslased lindpriiks, neid ootas arreteerimine, väljasaatmine jne. · Eestis elavad sakslased ­ baltisakslased ­ olid ärevil ja tahtsid paluda abi Saksamaalt · samal ajal toimusid Venemaal Bresti linnas rahuläbirääkimised Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. Nõukogude Venemaa tahtis sõjast väljuda, Saksamaa

Ajalugu



Lisainfo

Vastused kordamisküsimustele.

1. Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused (kultuurilised, majanduslikud, poliitilised)?
2. Milles seisnes Eesti autonoomia 1917? Miks me võime 1917. aastat pidada Eesti iseseisvumise alguseks?
3. Kuidas puudutasid I MS sündmused Eestit?
....
12. Mis raskendas Eestil sõjapidamist (eriti sõja alguses)? jne


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun