Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti imetajad (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Eesti imetajad
B
Eesti
Ladina
Brandti lendlane (Tõmmulendlane)
Myotis brandtii
H
Eesti
Ladina
Habelendlane
Myotis myviistacinus
Hallhüljes
Halichoerus grypus
Halljänes
Lepus europaeus
Harilik siil
Erinacevs europaeus
Hunt
Canis lupus
I
Eesti
Ladina
Ilves
Felis lynx
J
Eesti
Ladina
Juttselg - hiir
Apodemus agrarius
K
Eesti
Ladina
Kaelushiir
Apodemus flavicollis
Kasetriibik
Sicista betulina
Kobras
Castor fiber
Koduhiir
Mus musculus
Kodurott
Rattus rattus
Kuhja - uruhiir
Microtus levis
Kährik
Nyctereutes procynoides
Kärp
Mustela erminea
Kääbus - karihiir
Sorex minutissimus
Kääbus – nahkhiir
Pipisrellus pipistrellus
L
Eesti
Ladina
Laane - karihiir
Sorex caecutinus
Lagrits
Eliomys quercinus
Leethiir
Clethrionomys glareolus
Lendorav
Pteromys volans
M
Eesti
Ladina
Mets – karihiir
Sorex araneus
Metskits
Capredus capredus
Metsnugis
Martes martes
Metssiga
Sus scrofa
Mink
Mustela vison
Mutt
Talpa europaea
Mäger
Meles meles
N
Eesti
Ladina
Euroopa naarits
Musteona lutreola
Nattereri lendlane
Myotis nattereri
Niidu – uruhiir
Microtus agrestis
Nirk
Mustela nivalis
O
Eesti
Ladina
Ondatra
Ondatra zibet
Orav
Sciurus vulgaris
P
Eesti
Ladina
Pargi - nahkhiir
Pipisrellus natushii
Pisihiir
Micromys minutus
Pruunkaru
Ursus arctos
Punahirv
Cervus elaphus
Põder
Alces alces
Põhja - nahkhiir
Eptescu nilssonii
Põld - uruhiir
Microtus arvalis
Pähklinäpp
Muscardinus avellanarius
R
Eesti
Ladina
Rebane
Vulpes vulpes
Rändrott e. võhr
Rattus norvegicus
S
Eesti
Ladina
Saarmas
Lutra lutra
Soo - uruhiir
Microtus oeconomus
Suur - nahkhiir
Vespertilio murinus
Suurkõrv
Plecotus auritus
Suurvidevlane
Nyctalus noctula
T
Eesti
Ladina
Tiigilendlane
Myotis dasycneme
Tuhkur
Mustela puturius
Tähnikhirv
Cervus nippon
V
Eesti
Ladina
Valgejänes
Lepus timidus
Veelendlane
Myotis daubentonii
Vesimutt
Neomys fondiens
Vesirott
Arvicola terrestris
Viigerhüljes
Pusa hispida
Võsa - uruhiir
Microtus subterraneus
Väike - karihiir
Sorex minutus

Eesti imetajad #1 Eesti imetajad #2 Eesti imetajad #3 Eesti imetajad #4 Eesti imetajad #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kerttu Kaljurand Õppematerjali autor
Tabelid Eesti imetajatest koos ladinakeelsete nimedega.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Eesti imetajad

Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp

Eesti loomad
thumbnail
48
pptx

Soo loomad ja taimed

Metssiga (Sus scrofa) Metssea rahvapärane nimetus on kutu. Metssiga kuulub sigalaste sugukonda. Põder (Alces alces) Põder on suurim hirvlane. Eestis elab umbes 12 000 põtra. Punahirv (Cervus elaphus) Isane punahirv elab üksinda. Punahirvedel on sarved. Tähnikhirv (Cervus nippon) Tähnikhirv kuulub hirvlaste sugukonda. Tähnikhirved hakkavad siginemises o- Salema 3-4 aastaselt. Metskits (Capreolus capreolus) Metskits on arvukaim hirvlane Euraa- sia mandril. Metskits oli 2017. a Eesti aasta loom. Turbasammal (Sphagnum) Turbasambla perekonnas on 382 liiki. 1581. Aastal kirjeldas botaanik Matt- Hias Lobelis esimest korda turbasam- malt. Harilik karusammal (Polytrichum commune) 2017. Aasta Eesti samblaks valitud. Üks Eesti suurimaid samblaid. Huulhein (Drosera L.) Huulhein võib kasvada 100 cm kõrguseks. Huulhein võib eleda üle 50 aasta. Tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) Tupp-villpea on 30-80 cm kõrgune. Tupp-villpea pähik on munajas. Tarnad (Carex)

11.klassi bioloogia
thumbnail
30
doc

Eesti imetajad

Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Välimus - Hunt on 110–160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30–50 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35–50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas

Loodus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun