Kellele: Urmas Lehtsalu Teema:" Eesti heaolumudel" Kellelt: Kaido Rannu AL-31 Eestis toimib Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel, mis on teistes mudelitest parem. Parem on ta selle poolest, siin makstakse palju igasuguseid abirahasid, tasuta haridus ja arstiabi, riigi pension ja palju kodaniku õigusi. See on hea, et Eestis saavad sotsiaalhüviseid kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Mida küll USA ja paljude riikide kohta mainida ei saa. Meil on palju kodaniku õigusi: valime ise omale valitsuse, saame pöörduda kohtusse. Eriti mis mulle meeldib on see et meil on tasuta haridus
Millise mudeli järgi rajame heaoluühiskonda Eestis. Riigi roll ühiskonnakorralduses läbi ajaloo muutunud. Kui agraarühiskonnas oli riigi põhiülesandeks korra ja turvalisuse jagamine siis tööstusühiskonnas ootasid inimesed riigilt rohkem, mis tõi kaasa uue ühiskonnatüübi heaoluriigi kujunemise. Tänapäeval on paljud demokraatlikud riigid ka heaoluriigid, kuid sugugi mitte kõik nendes ei kasuta selleks üht kindlat mudelit. Eesti heaolumudel omab mitmeid erinevaid jooni. Paljude toetuste maksmine toimub sotsiaaldemokraatliku mudeli järgi. Laste- ja sünnitoetused on tagatud igale lapsele sõltumata perekonna sissetulekust. Samuti on värsketele emadele tagatud emapalk ja -puhkus samas kui liberaalse korraldusega USAs puuduvad tasustatud lapsehoolduspuhkus ja sünnitoetused ja toetusi makstakse ainult lastega peredele kelle sissetulek jääb alla vaesuspiiri ja on teinud vaesustesti.
ähvardusest. Sageli valitseti koos. Suurimad riigistamised Lääne-Euroopa majanduses ei saanud teoks mitte sotsialistide, vaid konservatiivide, de Gaulle'i ja Itaalia kristlike demokraatide eestvõttel. Sage oli prognoos, et arenenud õhtumaa ühiskond sulandub peagi kihistumiseta keskklassiks. Siiski näib tollane pärand enam sisaldavat muinasjutulisi kirjeldusi seninägemata jõukusest kui kriitilist analüüsi selle kohta, milles efektiivne heaolumudel peaks seisnema. Aastakümnete jooksul on tähele pandud, et heaoluriik tähendab sisuliselt väga erinevaid asju, sageli ka selliseid, mis on ühiskonnale pigem kiviks kaelas kui kergenduseks. Minu arvatesiseloomustabEesti ühiskonnaheaolumudelit järgmine reziim: Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostubtänapäevaleeskättskandinaaviaga. Selle mudeli märksõnakson solidaarsus,mis tähendab,et sotsiaalhüvesid
Kas jätkusuutlik Eesti peaks olema liberaalne,konservatiivne või sotsiaaldemokraatlik? Eestis on praegu kujunemas liberaalne heaolumudel. Kuid kas Eestis tuleks kasutusele võtta teistsugune heaolumudel, muutmaks riiki jätkusuutlikumaks? Liberaalne heaolumudeli Ülesanne on valikuvabaduse kindlustamine kõigis ainevaldades ja kõrge tööhõive tagamine riigis. Positiivseks küljeks on see, et peamine on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus. Negatiivseks pean seda, et inimestele võimaldatakse arstiabi ja haridust olenevalt nende majanduslikust seisusest või rahalisest seisust. Eestis tervisehoiu teenused kallid, sama kehtib ka ülikoolidega. Inimesed peavad valiku tegema
Eesti Kristlikud Demokraadid Maailmavaade: Eesti on usaldusväärne, haldussuutlik, turvaline ja kodanikusõbralik õigusriik. o Eestist peab saama õigusriik, kus on tagatud võimude lahususe põhimõte ning ei domineeri kitsad grupihuvid. Rahval peab olema võimalus valida presidenti ning algatada seaduseelnõusid. o Eesti majanduse võimalikult kiire areng nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses suunas ning toetama kodumaist tootmist. Taotleme eetiliste piirangutega avatud turumajandust. Näeme ette majandus- ja sotsiaalpoliitika koosarendamist. Peame vajalikuks stabiilse makromajandusliku raamistiku loomist, kus üksikud turul osalejad saavad teha otsuseid võimalikult prognoositavas seadusandlikus keskkonnas. Peame prioriteediks arendada kohalikku tooret väärtustavat, ekspordile orienteeritud, samuti teadusmahukaid tootmisharusid. o Käibemaksu osas tahame rakendada diferentseeritud süsteemi, milles igapäevas
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
Osaline tööaeg, vahetustega töötamine, hooajatöö, kodustöötamine, distantshõive interneti vahendusel. Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur peaks vähendama soolist diskrimineerimist tööturul, ergutades uute töökohtade loomist eeskätt naistele aj emadele. Sotsiaalpoliitika Sotsiaal ja hariduspoliitika on tänapäeva heaoluriigi tähtsamad valdkonnad. Sotsiaalpoliitika tähtsust mõjutab ka riigi heaolumudel. Rohkem kulutavad sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid, vähem aga liberaalse mudeliga maad. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse erinevaid meetmeid: teenuseid( arstiabi, haridus) kui ka rahalisi väljamakseid( kindlustushüvitis, abiraha, toetus). Kindlustamise tuumikidee seisneb tulevase hüvitise saaja kaasamises rahaliste ressursside kogumisse. Hüvitist makstakse ainult inimesele, kes on teinud sissemakseid
Ei ole eriti arutlev.
Kõik kommentaarid