Kellele:
Urmas Lehtsalu
Teema:“
Eesti heaolumudel “
Kellelt:
Kaido Rannu AL-31
Eestis
toimib Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel, mis on teistes mudelitest
parem. Parem on ta selle poolest, siin makstakse palju igasuguseid
abirahasid, tasuta haridus ja arstiabi , riigi pension ja palju
kodaniku õigusi. See on hea, et Eestis saavad sotsiaalhüviseid kõik
kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest . Mida
küll USA ja paljude riikide kohta mainida ei saa. Meil on palju
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaidoxx
Õppematerjali autor
Sisekaitseakadeemia MAKSURAHA KASUTAMINE Essee Tallinn 2015 Maksuraha kasutamine „Riik ja kodanik käivad kokku, üks ilma teiseta ei saa“ (Siseministeerium, 2007, lk 5). Inimene täidab kohustusi riigi ees ja saab selle eest vastavad õigused ja hüved. Kodaniku põhiline ülesanne on maksta makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Tänu maksumaksjatele oleme siiani iseseisev riik ning on säilinud mitmekülgne kultuur, puhas loodus ja suurepärased võimalused õppimiseks. Paraku on inimesi, kes püüavad maksudest kõrvale hoida ning ei suuda mõista,et nii nad teevad kahju ka endale. Inimesi tuleb rohkem teavitada ja leida neile motivatsioon olla seaduskuulekas kodanik. Riigi kõige olulisem maksuallikas on maksutulu, tänu millele saab riik toimida ja pakkuda kodanikele vajalikke teenuseid
määratakse tähtajaliselt, tehakse kontrolli, kas muutub % või mitte d) Vanus sissetuleku asendamine eesmärk sissetuleku asendamine; vanaduspensioni koosseis vanus + staaz; a, b ja c on võimalik ära hoida, vanusega ei saa midagi teha; probleem on selles, kuhu me tõmbame vanuse piiri, kas lubame kõrvale sissetuleku teenimine, kui saab pensioni, siis ei saa sissetulekut, Eesti ja Ida plokki riigid garanteerivad täielikul määral pensioni ja ka sissetulekut; eripensionid; pensioniiga võib tõusta, kuna tõuseb ka eluiga A, b, c ja d on klassikalised koosseisud, alati olid olemas. e) Lähedase surm vajaduse katmine, sissetuleku asendamine tootjakaotuse korral, keegi inimene peab meid üleval, kui inimene kaob ära, siis riik peab aitama; miks riik peab aitama
Milleks maksud? Kodaniku üks tähtsamatest ülesannetest on tasuda makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Tänu maksumaksjatele oleme siiani iseseisev riik ning on säilinud mitmekülgne kultuur, puhas loodus ja suurepärased võimalused õppimiseks. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Üks peamine põhjus, miks inimesed ei taha tasuda makse on arvamus, et maksutulu ei kasutata ühiskonna huvides, vaid sellega rahastatakse poliitikute palkasid. Sageli ei mõisteta, miks on maksumäärad nii kõrged ja millist hüve saab selle eest kodanik individuaalselt
KOOLI NIMETUS MAKSUMAKSJATEST SÕLTUB RIIGI HEAOLU Referaat Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2016 Sisukord Sisukord............................................................................................................... 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 2 Julgeoleku tagamine tulevikus............................................................................
Ühiskonnaõpetuse teemad ja nende vastused. Ecce Erkmann, 12.klass 1.Kas eesti on heaoluriik? Eesti püüdleb iga hinnaga heaoluriigi staatuse poole. Kas see siis tähendab, et me ei või seda juba praegu olla? Kui välja mõeldi auto ei jäädud lihtsalt sõiduki juurde, mis kulgeb edasi aeglasemalt kui hobune vaid leiutist hakati täiendama. Samuti täiendatakse ka riiki, seaduseid, arengut erinevatel aladel. See on progress. Oleks vale öelda, et inimeste heaolusse investeerimine ongi heaoluriik. Muidugi see piir on peenike ja ehk ähmanegi
selle eest on neile tagatud tervishoiuteenused, pensionifondid ning võimalus õppida tunduvalt odavamalt kui Ameerikas. Euroopas mõeldakse rohkem sellele, kuidas on võimalik üheskoos paradanda majanduslikku olukorda ja tagada turvatunne ka siis, kui peaks saabuma majanduskriis. Ameeriklased ei usalda oma valitsust, arvatakse et maksude näol kogutud raha ei lähe riigi kodanike hüvanguks vaid poliitikutele. Makse tasudes, tahavad kõik veenduda, et see raha läheb tõesti avaliku heaolu jaoks. Tuleks lähtuda Benjamin Barberi mõttest, et maksudest saadud raha ei kuulu valitusele, vaid meile, inimestele. Ameeriklane püüab eelkõige ise kindlustada enda toimetulek, mitte kaasata sellesse valitsust, kuna igaüks vastutab ise oma õnne eest. Ei saa väita, et kõrged maksumäärad tagavad meile stabiilse ja lõpmatu kindlustunde. Maksusüsteemi ei saa liigitada heaks või halvaks süsteemiks. Tegelikult, kui rääkida
Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Ametiühingute rolli palga- ja töötingimuste läbirääkimistel Igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine Inimõiguste kaitse Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid Kodanike võimekkus tulla oma eluga toime Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi rahastamsieks on progressiivne tulumaks Kas Eesti on üldse heaoluriik või mitte ,sest oleks vale öelda, et inimeste heaolusse investeerimine ongi koheselt heaoluriik. Heaolu mõiste on keeruline ja ehk ähmanegi ning selle mõiste tähendus on igaühe jaoks erinev. Täpselt sama defineerimatu on inimväärne elu ja toimetulek. Ühe jaoks algab inimväärne elu Mercedese omamisest, teisele piisab sellest, kui lastel on kõht täis. Tänaseks päevaks on Eesti näinud ja näeb ka edaspidi vaeva, et
Kas tuleb tuttav ette? eestis osutuvad kõrged sihid tihti läbikukkunuks, kuna erakonnad ei suuda eesmärkide teostamisel üle olla üleüldisest virilast foonist. Ettevõtjad ootavad aga pikisilmi julgeid otsuseid haridus- ja tööjõuturu seisukorra parandamiseks. Euroopa Liit on Lissaboni strateegias seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2010 kogu regioonis keskmiselt 70-protsendili ne tööhõivemäär vanuserühmas 15-64 aastat. Ka eesti peab hakkama strateegias seatud eesmärkide täitmise kohta aruandeid kirjutama. Praegu on eestis tööhõivemäär paraku vaid 62,6% ning eesmärgi täitmiseks vajaliku 10 000 uue töökoha iga-aastane lisandumine tööturule on ilma põhjalike muutusteta äärmiselt ebatõenäoline. Kui tööhõive taset ei suudeta tõsta, tuleb kiirelt väheneva rahvastiku tingimustes asuda juba lähikümnendite l tööturule allesjäänute maksukoormust järsult tõstma. 1.Heaoluühiskond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Mind ei aidanud
Kõik kommentaarid