Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt ?
  • Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel ?
  • Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada ?
  • Millised on foneetika rakendusalad ?
  • Missugused on meie hingamiselundid ?
  • Millised on hingamise faasid ja liigid ?
  • Milline on hingamise osa kõnetegevuses ?
  • Missugused on meie fonatsioonielundid ?
  • Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel ?
  • Missugused on artikulatsioonielundid ?
  • Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel ?
  • Millised on suuõõne ja keele erinevad osad ?
  • Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA) ?
  • Mis eristab vokaale konsonantidest ?
  • Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel ?
  • Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi ?
  • Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada ?
  • Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele ?
  • Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi ?
  • Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi ?
  • Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi ?
  • Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus ?
  • Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub ?
  • Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada ?
  • Mis on vokaalharmoonia ?
  • Mis on palatalisatsioon ?
  • Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees ?
  • Miks tekivad siirdehäälikud ?
  • Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud) ?
  • Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised) ?
  • Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid ?
  • Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon ?
  • Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest ?
  • Missuguseid prosoodianähtusi on eesti keeles võimalik kirjeldada ?
  • Kuidas võib määratleda silpi ?
  • Millistest osadest silp koosneb ?
  • Kuidas me kõnet liigendame ?
  • Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti ?
  • Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded ?
  • Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles ?
  • Milleks on vajalik lauserõhk ?
  • Mis avaldab mõju häälikute kestusele ?
  • Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust (kestus, põhitoon) ?
  • Millised on kuulmissüsteemis osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus ?
  • Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist ?
  • Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist ?
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused “Eesti foneetikas ja fonoloogias” A-, B- ja C-rühmale

  • Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhiettapidest, milleks on: 1) sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) 2) sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 3) sõnum signaalina (häälelaine) 4) sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 5) sõnumi dekodeerimine ( tuvastamine , mõistmine).

  • Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel ? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus.

  • Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada ? Harud: 1) artikulatoorne foneetika (häälduelundite tegevus) 2) akustiline foneetika (häälelaine ja häälikuüksuste omadused) 3) auditiivne ehk tajufoneetika (häälikuüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine) Valdkonnad: 1) üldfoneetika 2) deskriptiivne eh kirjeldav foneetika 3) kontrastiivne ehk võrdlev foneetika 4) ajalooline foneetika ehk häälikulugu 5) normatiivne foneetika ehk ortoeepia 6) eksperimentaalfoneetika

  • Millised on foneetika rakendusalad? Foneetikat saab rakendada lavakõne, laulmise, retoorika õpetamisel, logopeedias, juriidilised alad (hääle tuvastamine), muusikaakustikas, keeletehnoloogias.

  • Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid , täiendav jaotumine )? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus, fonoloogia aga keelte häälikusüsteemide tõlgendamist. Foneem – keelesüsteemi väikseim tähendust eristav üksus. Allofoonid – ühe ja sama foneemi foneetiline variant, on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt. Vabaallofonid ja positsioonilised allofonid (ekstrinssed ehk märgatavad ja intrinssed ehk märkamatud). Distinktiivtunnused – vastanduses olevate häälikute vahelised erinevused, eristavad sõna tähendusi, nt kila – küla. Minimaalpaarid – on sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erineva tähendus (väär, vöör). Minimaalpaarianalüüs – foneemianalüüsi põhiline meetod. Täiendav jaotumine – kahe häälikuga ei leidu ühtegi minimaalpaari ja kumbki esineb ainult sellises ümbruses, kus teine ei esine. Paralleelne jaotumine – kaks häälikut saavad esineda ühesuguses positsioonis ja kontekstis (varu-valu).

  • Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded? Kõneaparaat – elundid , mida hääldamisel kasutame. Saame jagada kolmeks osaks: 1) hingamiselundid (ninaõõs, hingetoru , kopsutorud). Ülesanne: hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine. 2) Fonatsioonielundid (kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas). Ülesanne: hääle tekitamine. 3) Artikulatsioonielundid – ülemine hääleallikas ( neel -, suu- ja ninaõõs). Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks.

  • Missugused on meie hingamiselundid? Hingamiselundid on nina, hingetoru ehk trahhea (trachea), 2 kopsutoru ehk bronhi (bronhi), 2 kopsu (pulmones), rindkere (thorax), vahelihas (diaphragma). Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu.

  • Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamisel on kaks faasi, sissehingamine (inspiratio) ja väljahingamine (expiratio) + (hingamispaus). Hingamise liigid: 1) jõudehingamine ( hingamisfaasid üsna ühepikkused, u 15 korda minutis ) 2) kõnehingamine (hingamisfaasid erineva pikkusega, kõne rütmi kujundamine, hääle kõrguse ja valjuse muutmine).

  • Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 erinevat lihast.

  • Missugused on meie fonatsioonielundid? Fonatsioonielundid on hääletekitamise elundid. Kõri (larynx) oma elunditega (sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhred, häälekurrud, häälepilu ehk glotis).

  • Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Pikemad ja paksemad häälekurrud (meestel) võnguvad harvemini kui lühemad ja õhemad häälekurrud (naistel ja lastel).Meeshääle kõrgus on umbes 70-150 Hz ja naishäälel umbes 150-300 Hz. Sügavalt sisse hingates häälepilu avaneb . Heliliste häälikute puhul helikurrud võnguvad (see annab häälele tema kõrguse ja helilisuse). Kui hingeldame ja häälekurrud ei sulgu korralikult, tekib käre hääl.

  • Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel? 1) sügav hingamine 2) jõudehingamine ja paljud helitud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #1 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #2 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #3 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #4 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #5 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #6 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 192 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Maarja V. Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Teemad

    • Kordamisküsimused “Eesti foneetikas ja fonoloogias” A-, B- ja C-rühmale
    • Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt?
    • Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel?
    • Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada?
    • Millised on foneetika rakendusalad?
    • Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial
    • Foneetika
    • Foneem
    • Allofoonid
    • Distinktiivtunnused
    • Minimaalpaarid
    • Täiendav jaotumine
    • Paralleelne jaotumine
    • Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende
    • osade ülesanded?
    • Missugused on meie hingamiselundid?
    • Millised on hingamise faasid ja liigid?
    • Milline on hingamise osa kõnetegevuses?
    • Missugused on meie fonatsioonielundid?
    • Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel?
    • Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste
    • häälikute hääldamisel, sosistamisel?
    • Missugused on artikulatsioonielundid?
    • Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel?
    • Millised on suuõõne ja keele erinevad osad?
    • Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)?
    • Mis eristab vokaale konsonantidest?
    • Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel?
    • Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid!
    • Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid!
    • Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised
    • probleemid?
    • Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele?
    • Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid!
    • Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid!
    • j, š
    • t, s, l, n, r
    • Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid!
    • Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud
    • fonoloogilised probleemid?
    • Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus?
    • Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub?
    • Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid!
    • Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Vokaalharmoonia
    • esisilbis
    • ärgsilpides
    • dä|ll
    • härmävidäjä
    • käbü ‘
    • näljägä, pääväd
    • valgõtõ
    • vähä, nähä, lähän
    • püttö, elähtönü;
    • tütöt
    • näkö
    • Khn, eL
    • Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Palatalisatsioon e peenendus
    • muljeerimine) – hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale
    • lisandub
    • moodustuskoht kõval suulael
    • fonemaatiline
    • palk - palga, palgi; sulg - sulu, sule; kann - kannu, kanni; jutt - juti, jutu
    • nali, padja, koti, kassid
    • poisu, lotu, kussutama
    • kül´m, tol´a
    • rulluma
    • helkur, kõnnak
    • dissimilatsioon
    • haploloogia
    • metatees
    • Miks tekivad siirdehäälikud?
    • Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)?
    • Sagedus
    • Amplituud
    • Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)?
    • Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Resonants
    • Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja
    • aja kaudu (spektrogramm ja spekter)?
    • Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon? Mida tead eesti
    • keele vokaalide akustilistest omadustest?
    • Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid
    • frikatiivid)? Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest?
    • Missuguseid prosoodianähtusi on eesti keeles võimalik kirjeldada?
    • Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Tooge näide!
    • Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti?
    • Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded?
    • Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Tooge näiteid!
    • Milleks on vajalik lauserõhk?
    • Mis avaldab mõju häälikute kestusele?
    • Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust (kestus, põhitoon)?
    • Missugune on eesti keele vältesüsteem ja kuidas seda on käsitletud fonoloogiliselt
    • hääliku-, silbi- ja taktivälteteooria)?
    • sada – saada – saada
    • Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda
    • kirjeldada?
    • Mis on toon? Tooge näiteid toonikeelte ja tooniaktsendikeelte kohta!
    • Millised on kuulmissüsteemis osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus?
    • Väliskõrv
    • Keskkõrv
    • Sisekõrv
    • Basilaarmembraan
    • Corti elund
    • Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist?
    • Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist?
    • Tajukatsete metoodikast

    Kommentaarid (4)

    antonm profiilipilt
    antonm: Tundub asjalik olevat
    14:40 10-04-2012
    varvara33 profiilipilt
    varvara33: väga suur abi!
    12:06 09-03-2019
    briti profiilipilt
    briti: Soovitan ;)
    21:36 17-03-2015


    Sarnased materjalid

    19
    doc
    Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011
    5
    doc
    Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine
    11
    odt
    Foneetika ja fonoloogia
    6
    doc
    Eesti foneetika ja fonoloogia eksami kordamisküsimused
    6
    doc
    Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused
    8
    doc
    Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
    9
    docx
    FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED
    11
    rtf
    Foneetika konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !