Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt ?
  • Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel ?
  • Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada ?
  • Millised on foneetika rakendusalad ?
  • Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded ?
  • Missugused on meie hingamiselundid ?
  • Millised on hingamise faasid ja liigid ?
  • Milline on hingamise osa kõnetegevuses ?
  • Missugused on meie fonatsioonielundid ?
  • Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel ?
  • Mis moodi hääl tekib ?
  • Missugused on artikulatsioonielundid ?
  • Mis eristab vokaale konsonantidest ?
  • Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel ?
  • Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi ?
  • Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada ?
  • Millised on võimalikud variandid ?
  • Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele ?
  • Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi ?
  • Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi ?
  • Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi ?
  • Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus ?
  • Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub ?
  • Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada ?
  • Mis on vokaalharmoonia ?
  • Mis on palatalisatsioon ?
  • Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees ?
  • Miks tekivad siirdehäälikud ?
  • Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud) ?
  • Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised) ?
  • Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid ?
  • Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon ?
  • Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest ?
  • Missuguseid prosoodianähtusi on eesti keeles võimalik kirjeldada ?
  • Kuidas võib määratleda silpi ?
  • Millistest osadest silp koosneb ?
  • Kuidas me kõnet liigendame ?
  • Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti ?
  • Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded ?
  • Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles ?
  • Milleks on vajalik lauserõhk ?
  • Mis avaldab mõju häälikute kestusele ?
  • Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust (kestus, põhitoon) ?
  • Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada ?
  • Millised on kuulmissüsteemis osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus ?
  • Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist ?
  • Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist ?
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused “Eesti foneetikas ja fonoloogias” A-, B- ja C-rühmale

  • Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on:
    1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline
    2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline
    artikulatoorne foneetika
    3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline
    akustiline foneetika
    4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline
    auditiivne foneetika
    5) Sõnumi dekodeerimine ( tuvastamine , mõistmine) lingvistiline

  • Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel ? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline.
    Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67
  • Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada ?
    Üldfoneetika
    Deskriptiivne e kirjeldav foneetika
    Kontrastiivne e võrdlev foneetika
    Ajalooline foneetika ehk häälikulugu
    Normatiivne foneetika e ortoeepia
    Eksperimentaalfoneetika

  • Millised on foneetika rakendusalad?lavakõne õpetamisel ( diktsioon , õige hingamine )
    laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus), kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel, rakenduslikud suunad on kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks, nt keeledidaktika – võõrkeelte õpetamine ja õppimine (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon ), kontrastiivne keeleuurimine – eri keelte struktuuride võrdlemine eesmärgiga selgitada välja, mis keele õppimisel võiks raske olla, logopeedias (kõnepuuete uurimine ja ravi), foniaatrias (häälehäireid uuriv teadusharu ), audioloogias juriidilised alad (nt hääle tuvastamine, muusikaakustikas, keeletehnoloogias (infotöötlus, kõnetuvastus ja -süntees, sidetehnika, abivahendid vaegkuuljatele ja -nägijatele)
  • Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial ( foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid , täiendav jaotumine )? Arvo Eek lk 34-46 foneetika ja fonoloogia mõisted, ka tajutestide liigid.
    Foneetika ja keeleteaduse (lingvistika) oluline puutepunkt on fonoloogia – keelte häälikusüsteemide tõlgendamine.
    Fonoloogia uurib keelte häälikusüsteeme ja seda, missugused häälikulised vastandused keeles eristavad tähendusi. Fonoloogia kõige olulisem mõiste on foneem (häälikupere), mis on keelesüsteemi väikseim tähendust eristav üksus. Foneem on abstraktsioon. Segmentaalfoneemid ( vokaalid ja konsonandid . Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna (nt foneem /i/ tähistab häälikut [I]). Suprasegmentaalfoneemid (rõhk, kvantiteet (välde), kõnemeloodia e intonatsioon)
    Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Foneetika põhiüksus on häälik e segment . Häälikud on väikseimad kuuldeliselt eristatavad hääldusüksused. Häälikutel ei ole tähendusi ja nad ei kuulu keelesüsteemi. Häälikuid liigitatakse vokaalideks ja konsonantideks.
    Minimaalpaarianalüüs – foneemianalüüsi põhiline meetod. Minimaalpaar on sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus: vaar , veer, viir , voor, võõr-, väär, vöör. Erinevad häälikud on fonoloogilises opositsioonis, st nad on eri foneemid. Vastanduses olevate häälikute vahelised erinevused on distinktiivsed ehk (sõna) tähendusi eristavad. Distinktiivtunnus : [+/- ümarvokaal] kiir – küür , kila – küla
    Paralleelne jaotumine - kaks häälikut saavad esineda ühesuguses positsioonis ja kontekstis rahu – lahu , varu – valu , vaar – vaal
    Täiendav jaotumine ehk komplementaarne distributsioon: kahe häälikuga ei leidu ühtegi minimaalpaari ja kumbki esineb ainult sellises ümbruses, kus teine ei esine - eesti k: velaarne nasaal esineb ainult [g] ees, nt rong ; mujal esineb alveolaarne nasaal - need kaks häälikut on täiendavas jaotumises ehk ühe ja sama foneemi allofoonid.
    Allofoon - ühe ja sama foneemi foneetiline variant. Foneemi püsivate tunnuste miinimum-komplekt. Positsioonist, häälikuümbrusest, kõnelejast jms tulenevad varieeruvad tunnused.
    Vabaallofoonid
    Positsioonilised allofoonid:
    ekstrinssed e märgatavad
    intrinssed ehk märkamatud
    Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Häälikud on meeleliselt tajutavad, kuid neil ei ole iseenesest tähendusi ja nad ei kuulu keelesüsteemi
    Fonoloogia uurib, missugused häälikulised vastandused on keeles tähendusi eristavad, ja tõlgendab häälikusüsteemi funktsionaalselt. Foneemid on keelesüsteemi väikseimad üksused, mille ülesanne on eristada tähendusi. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna (allofoonina).
  • Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded? Hingamis – varustab kõneeorganeid õhuga, fonotoorne – moodustab hääle, artikulatoorne kompleks moodustab häälest hääliku.
  • Missugused on meie hingamiselundid ? Nina, hingetoru e trahhea (trachéa), 2 kopsutoru e bronhi (bronchi), 2 kopsu (pulmónes), rindkere (thorax), vahelihas (diaphragma).
  • Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise kaks faasi: sissehingamine (inspiratio) ja väljahingamine (expiratio)(hingamispaus). Hingamise liigid: Jõudehingamine - hingamisfaasid üsna ühepikkused, vahetatakse välja 0,5 liitrit kuni 1 liiter õhku, umbes 15 korda minutis ; Eek: 10–12 sissehingamist
    Kõnehingamine - hingamisfaasid erineva pikkusega, väljahingamisfaas võib kesta kuni 20 sekundit, kõne rütmi kujundamine, hääle kõrguse ja valjuse muutmine.

  • Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Kõne eeltingimuseks on hingamine. hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 erinevat lihast. Häälikute genereerimiseks vajalik eeltingimus on rõhu muutus õhuvoolu loomiseks (Bernoulli’ efekt). Fonatsioon on hääle tekitamine kõris häälekurdude võnkumisega, mis tekitab põhisageduse (F0). Fonatsioonist sõltub, kas häälikud on helilised või helitud . Helilised häälikud: häälekurrud vibreerivad (vokaalid ja helilised konsonandid). Helitud häälikud: häälekurrud ei vibreeri (nt klusiilid ).

  • Missugused on meie fonatsioonielundid? Ülesandeks hääle tekitamine. Kõri (larynx ) e alumine hääleallikas oma elunditega
    sõrmuskõhr (cartilago cricoidea )
    kilpkõhr (cartilago thyroidea )
    pilkkõhred (cartilagines arytaenoideae )
    häälekurrud ( plicae vocalis )
    häälepilu ehk glotis (glottis )
    kurrupilu ja kõhrepilu

  • Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Mis moodi hääl tekib? Loetakse, mitu võnget ajaühikus tekib – põhisagedus. Fonatsioon. Võngete normaalsageduse määravad häälekurdude pikkus ja paksus. Pikemad ja paksemad häälekurrud (meestel) võnguvad harvemini kui lühemad ja õhemad häälekurrud (naistel ja lastel). Meeshääle kõrgus on umbes 70– 150 Hz ja naishäälel umbes 150– 300 Hz

  • Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel? Ülalt alla: kilpkõhre teravik , häälekurrud, pilkkõhre häälejätke.







  • Missugused on artikulatsioonielundid? Kõrist ülevalpool olevad elundid.Kõnetrakt, artikulaatorid, häälduskohad. Seal kujundatakse hääl häälikuks, resonantsiõõned – suu-, neelu -, ninaõõs. Passiivsed: (hambad, igemed , hambasombud, ninaõõnte seinad, kõva suulagi) või aktiivsed (alalõug, huuled,keel (tipp. Laba, selg), neeluseinad, kõri pealis , häälepaelad).
    Kõnetrakt: Neeluõõs - neeluhäälikud e farüngaalid
    Ninaõõs - ninahäälikud e nasaalid
    Suuõõs - suuhäälikud e oraalid
    Häälduselundid: Pehme suulagi - pehmesuulaehäälikud e velaarid
    Lõpeb kurgunibuga - nibuhäälikud e uvulaarid
    Kõva suulagi - kõvasuulaehäälikud e palataalid
    Hambavall ehk hambasombud- somphäälikud e alveolaarid
    Hambad - hammashäälikud e dentaalid
    Huuled - huulhäälikud e (bi)labiaalid, huulhammashäälikud e labiodentaalid
    Keel – keelehäälikud e lingvaalid: keeletipp – apikaalid, keelelaba – laminaalid, keeleselg – keeleseljahäälikud e dorsaalid (ees-, kesk- ja tagakeelehäälikud e pre-, medio - ja postdorsaalid), keelepära ehk - juur – radikaalid, keeleküljed – külghäälikud e lateraalid
    Kõnetrakt: neelu-, suu- ja ninaõõs
    Artikulaatorid (aktiivsed häälduselundid): huuled, keel (tipp, laba, selg)
    Häälduskohad: (üla) huul , hambad, hambavall e -sombud, kõva suulagi, pehme suulagi, kurgunibu ( uvula ), kõri, häälepilu (glotis)

  • Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Ta on resonantsruum, kui ühtib, siis võimendatakse, kui mitte, siis summutatakse. Helilaine filter , oluline huulte ja keelte asend. Vt Wiigi õpikust.
  • Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Vb küsitakse joonisega elundiosi.

  • Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)? Soomeugri märkidest näited – märgid, mida tead ja kirjelda, mida tähendab. Vajalik:
    häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimiseks kõnes
    eri keelte foneetiliseks kirjeldamiseks ühtses raamistikus
    Soome- ugri transkriptsioon (SUT)
    soome-ugri keeleteadus kasutab Eemil Nestor Setälä häälduskirja
    Rahvusvahelise Foneetikaühingu tähestik (IPA = The International Phonetic Alphabet )
    Häälikud märgitakse nurksulgudesse [ ]
    Lisamärgid ehk diakriitilised märgid eriti täpse märkimise jaoks (nt häälikumärgi peal või all)

  • Mis eristab vokaale konsonantidest? Vokaal – hääl väljub takistusteta keele keskjoonelt, kh – õhuvoolul on kas sulg või ahtus. Õhuvoolu tee eristab.
  • Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel? Keel, huuled, ette- tahe , kui kõrgele tõuseb.
  • Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid! Keele keskjoone kõrgeima punkti asukoht: häälduskoha ees- ja tagapoolsus
    ees ( front ), kesk (central), taga ( back )
    Keeleselja tõusuaste (keeleselja kõige kõrgema koha ja sellele lähima suulae koha vaheline kaugus): kõrgus
    IPA: kõrge ( close ), keskkõrge (closemid), keskmadal (openmid), madal (open)
    Ameerika traditsioon: kõrge (high), keskkõrge (mid), madal (low)
    Huulte asend: labiaalsus
    ümardatud/labiaalsed (rounded)
    ümardamata/illabiaalsed (unrounded)

  • Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid!
    Vokaalid moodustavad diftonge (kr di – ‘kaks’, phthongos – ‘heli, häälik’)
    kahe teineteise järel asetseva laadilt erineva vokaali järjend, mis kuulub ühte silpi
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011 #1 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011 #2 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011 #3 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011 #4 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011 #5 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011 #6 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011 #7 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011 #8 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011 #9 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011 #10 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011 #11 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011 #12 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011 #13 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011 #14 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011 #15 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011 #16 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011 #17 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011 #18 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011 #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 171 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kadrivi5 Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    1. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid, täiendav jaotumine)? Arvo Eek lk 34-46 foneetika ja fonoloogia mõisted, ka tajutestide liigid.
    Foneetika ja keeleteaduse (lingvistika) oluline puutepunkt on fonoloogia – keelte häälikusüsteemide tõlgendamine.
    Fonoloogia uurib keelte häälikusüsteeme ja seda, missugused häälikulised vastandused keeles eristavad tähendusi. Fonoloogia kõige olulisem mõiste on foneem (häälikupere), mis on keelesüsteemi väikseim tähendust eristav üksus. Foneem on abstraktsioon. Segmentaalfoneemid (vokaalid ja konsonandid. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna (nt foneem /i/ tähistab häälikut [I]). Suprasegmentaalfoneemid (rõhk, kvantiteet (välde), kõnemeloodia e intonatsioon)
    Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Foneetika põhiüksus on häälik e segment. Häälikud on väikseimad kuuldeliselt eristatavad hääldusüksused. Häälikutel ei ole tähendusi ja nad ei kuulu keelesüsteemi. Häälikuid liigitatakse vokaalideks ja konsonantideks.
    Minimaalpaarianalüüs – foneemianalüüsi põhiline meetod. Minimaalpaar on sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus:vaar, veer, viir, voor, võõr-, väär, vöör. Erinevad häälikud on fonoloogilises opositsioonis, st nad on eri foneemid. Vastanduses olevate häälikute vahelised erinevused on distinktiivsed ehk (sõna) tähendusi eristavad. Distinktiivtunnus : [+/- ümarvokaal] kiir – küür , kila – küla
    Paralleelne jaotumine - kaks häälikut saavad esineda ühesuguses positsioonis ja kontekstis rahu – lahu , varu – valu , vaar – vaal
    Täiendav jaotumine ehk komplementaarne distributsioon: kahe häälikuga ei leidu ühtegi minimaalpaari ja kumbki esineb ainult sellises ümbruses, kus teine ei esine - eesti k: velaarne nasaal esineb ainult [g] ees, nt rong; mujal esineb alveolaarne nasaal - need kaks häälikut on täiendavas jaotumises ehk ühe ja sama foneemi allofoonid.
    Allofoon - ühe ja sama foneemi foneetiline variant. Foneemi püsivate tunnuste miinimum-komplekt. Positsioonist, häälikuümbrusest, kõnelejast jms tulenevad varieeruvad tunnused.
    Vabaallofoonid
    Positsioonilised allofoonid:
    ekstrinssed e märgatavad
    intrinssed ehk märkamatud
    Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Häälikud on meeleliselt tajutavad, kuid neil ei ole iseenesest tähendusi ja nad ei kuulu keelesüsteemi
    Fonoloogia uurib, missugused häälikulised vastandused on keeles tähendusi eristavad, ja tõlgendab häälikusüsteemi funktsionaalselt. Foneemid on keelesüsteemi väikseimad üksused, mille ülesanne on eristada tähendusi. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna (allofoonina).
    2. Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded? Hingamis – varustab kõneeorganeid õhuga, fonotoorne – moodustab hääle, artikulatoorne kompleks moodustab häälest hääliku.
    3. Missugused on meie hingamiselundid? Nina, hingetoru e trahhea (trachéa), 2 kopsutoru e bronhi (bronchi), 2 kopsu (pulmónes), rindkere (thorax), vahelihas (diaphragma).
    4. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise kaks faasi: sissehingamine (inspiratio) ja väljahingamine (expiratio)(hingamispaus). Hingamise liigid: Jõudehingamine - hingamisfaasid üsna ühepikkused, vahetatakse välja 0,5 liitrit kuni 1 liiter õhku, umbes 15 korda minutis; Eek: 10–12 sissehingamist
    Kõnehingamine - hingamisfaasid erineva pikkusega, väljahingamisfaas võib kesta kuni 20 sekundit, kõne rütmi kujundamine, hääle kõrguse ja valjuse muutmine.

    5. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Kõne eeltingimuseks on hingamine. hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 erinevat lihast. Häälikute genereerimiseks vajalik eeltingimus on rõhu muutus õhuvoolu loomiseks (Bernoulli’ efekt). Fonatsioon on hääle tekitamine kõris häälekurdude võnkumisega, mis tekitab põhisageduse (F0). Fonatsioonist sõltub, kas häälikud on helilised või helitud. Helilised häälikud: häälekurrud vibreerivad (vokaalid ja helilised konsonandid). Helitud häälikud: häälekurrud ei vibreeri (nt klusiilid).

    kõneakt , kõnekommunikatsioon , foneetika uurimisalad , hingamiselundid , hingamise liigid , foneetika , fonoloogia , fonatsioonielundid , häälekurdude asend , artikulatsioonielundid , fonatsioon , koartikulatsioon , assimilatsioon , vokaalharmoonia , palatalisatsioon , dissimilatsioon , haploloogia , metatees , siirdehäälikud , prosoodianähtused , vältehääldus , toonikeeled , tooniaktsendikeeled , kõnetaju kategoriaalsus , tajukatsete metoodika

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    briti profiilipilt
    briti: Abiks :)
    21:35 17-03-2015


    Sarnased materjalid

    7
    docx
    Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused
    5
    doc
    Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine
    11
    odt
    Foneetika ja fonoloogia
    6
    doc
    Eesti foneetika ja fonoloogia eksami kordamisküsimused
    6
    doc
    Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused
    11
    rtf
    Foneetika konspekt
    9
    docx
    FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED
    25
    docx
    Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !