Facebook Like
Hotjar Feedback

Eesti esimene üldlaulupidu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas laulupeole tuldi ?
  • Kuidas laulupeole tuldi ?
  • Millal toimus esimene Eesti üldlaulupidu ?
  • Kus toimus esimene Eesti üldlaulupidu ?
  • Millised kooriliigid laulsid laulupeol ?
  • Milliseid eestikeelseid laule lauldi ?
  • Kelle eestvedamisel korraldati esimene laulupidu ?
  • Kus asub Eestis laulupeomuusem ?
  • Kui oluline on Sulle laulupidude traditsioon ?
  • Millal toimus esimene Eesti üldlaulupidu ?
  • Kus toimus esimene Eesti üldlaulupidu ?
  • Millised kooriliigid laulsid laulupeol ?
  • Milliseid eestikeelseid laule lauldi ?
  • Kelle eestvedamisel korraldati esimene laulupidu ?
  • Kus asub Eestis laulupeomuusem ?
  • Kui oluline on Sulle laulupidude traditsioon ?
 
Säutsu twitteris
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM
Mari-Liis Seegel
12b
Eesti esimene üldlaulupidu
Uurimistöö
Juhendaja : Sille Tiks
Tartu
2013
Sisukord
Sissejuhatus……………………………………………………………………………...4
1 Laulupeo eellugu ……………………………………………………………………..5
1.1 Vanemuise selts……………………………………………………………………6
1.2 Ettevalmistused…………………………………………………………………….7
1.3 Kuidas laulupeole tuldi? …………………………………………………………..8
1.4 Repertuaar ………………………………………………………………………….9
2 Esimene üldlaulupidu……………………………………………………………….12
2.1 Laulupeo esimene päev………………………………………………………….....12
2.2 Laulupeo teine päev………………………………………………………………..13
2.2.1 Jakob Hurda avakõne…………………………………………………………..14
2.3 Laulupeo kolmas päev………………………………………………………………15
2.4 Esimese laulupeo tähtsus……………………………………………………………16
3 Uurimuslik osa esimese laulupeo kohta…………………………………………….18
3.1 Küsitluse tulemused ja analüüs……………………………………………………...19
Kokkuvõte………………………………………………………………………………..24
Kasutatud allikad………………………………………………………………………..25
Lisad……………………………………………………………………………………...26





Sissejuhatus

Minu uurimustöö teemal „Eesti esimene üldlaulupidu“ annab ülevaate Tartus toimunud esimese laulupeo kohta. Valisin selle teema, kuna laulupidude temaatika on minu jaoks väga huvitav. Mulle meeldivad laulupeod ja olen ka ise Tallinnas laulupeol lauljana osalenud. See oli tõesti väga meeldejääv ja võimas sündmus. Töö käigus tahtsin rohkem teada saada laulupidude ajaloost, lähtudes sellest, et esimene laulupidu on Eestis tänaseni kestva laulupidude traditsioonide algataja .
Töö eesmärgiks on välja selgitada esimese laulupeo tekke- ja arengulugu . Eelkõige huvitas mind laulupeo eellugu, kes olid selle idee elluviijad ja milline oli esimese laulupeo korraldus. Töö uurimusliku osa jaoks küsitlesin gümnaasiumiastme õpilasi, et selgitada, millised on tänapäeva noorte teadmised esimesest laulupeost ja kui oluliseks nad laulupeo traditsiooni peavad.
Uurimistöö hüpoteesiks on: Eesti laulupeo traditsiooni kujundaja on 1869.aastal toimunud esimene üldlaulupidu.
Töö on jagatud kolmeks peatükiks ning nende alaosadeks. Peatükid kajastavad esimese laulupeo sündmuste järjekorda. Välja on toodud kõige olulisem informatsioon laulupeost. Esimesed peatükid kirjeldavad peoks tehtud ettevalmistusi ning viimased peatükid annavad ettekujutluse, milliseks kujunes laulupidu ja milline on selle tähtsus. Lõplik töö peaks andma ülevaate esimese üldlaulupeo ajaloost.
Oma uurimistööks kogusin andmeid erinevatest allikatest. Külastasin ka Tartu Laulupeomuuseumi, mis oli materjali kogumisel suureks abiks.
  • Laulupeo eellugu


    Eestlased on alati laulurahvas olnud. Seda tunnistab meie rahvalaulude rohkus , laulutraditsioonid ning koorilaulu pühendumus. Eestlastele on laulupeod üks osa rahvuslikust kultuurist ning selle säilitamine on neile väga tähtis.
    Koorilaul ja orkestrimuusika said alguse eestlaste hulgas 19. sajandi esimesel poolel vennastekoguduse palvemajades, hiljem ka kirikutes ja koolides ( Palamets , Hillar 1994:6). Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride eeskujul ja nende levimine oli otseses seoses kohaliku hariduselu arenguga. Kooride juhtideks olid koolmeistrid ning köstrid. Linnadesse jõudis koorilaul seoses Jannseni kolimisega Tartusse . Seltside Vanemuine ja Estonia asutamisega loodi kooridele esimesed organisatsioonilised alused. Pillikoorid tegutsesid põhiliselt vennastekoguduste juures (Eesti Kooriühing, 2002). Mitmehäälsus tekkis peamiselt kihelkonnakoolide juures. Oli pastoreid, kes arvasid, et mitmehäälsus toob vaheldust muidu tuimaks jäävasse jumalateenistusse. Koore kutsuti esinema mõisnike ja mõisa ametimeeste juubelitele. Mitmed koguduste laulukoorid muutusid ilmalikku repertuaari harrastavateks lauluseltsideks (Palamets, Hillar 1994:6).
    Teated mitme koori korraldusel toimuvatest laulupidudest jõudsid Baltimaadele eelkõige Šveitsist ja Saksamaalt. 1857. aasta suvel tulid baltisaksa meeskoorid kokku Tallinna, kus toimus mitu päeva kestev laulupüha. 202-mehelise ühendkoori esinemine jättis kuulajaile väga tugeva mulje (Palamets, Hillar 1994:6). Johann Voldemar Jannsen asutas ärkamisajal eestikeelse ajalehe Perno Postimees (Kaarlep 2007:42). Ajalehes kirjutas ta Tallinna laulupühast, kus ta tutvustas peo korraldust ja soovitas eestlastelgi toimunust eeskuju võtta. 1861. aasta suvel oli baltisakslastel Riias kuus päeva kestev laulupidu. Nii Tallinna kui ka Riia laulupeol oli kohal ka Jannsen. Peod olid talle väga suureks eeskujuks. Ta soovis ka eestlastele pidu korraldada (Palamets, Hillar 1994:6-7).
    Eestlastele on pärisorjusest vabastamine väga tähtis. Tänu sellele said nad vabaks rahvaks. Aastal 1860 tekkis eestlaste hulgas mõte tähistada pidulikult poolesaja aasta möödumist pärisorjuse kaotamisest Balti kubermangudes. Eriti tekkis see mõte Jannsenil ning tema arvates oli selleks kõige sobivam laulupidu, sest teisi organisatsioone peale laulukooride rahval veel polnud. 1867. aastal tegi Jannsen oma plaani avalikkusele teatavaks. Kõige sobivamaks ajaks leiti, et on suve algus. Selleks ajaks olid põllumehed oma tööd ära teinud ja neil oli võimalik kodust eemal olla (Palamets, Hillar 1994:7).
    Taotlus Liivimaa 50. aasta juubeli - ja tänulaulupeo korraldamiseks esitati Baltimaade kindralkubernerile juba 1867. aastal, kuid luba saabus alles neli kuud enne pidu 1869. aasta veebruaris (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:10). Pikale venis asi baltisaksa ringkondade vastasseisu tõttu, kuid lõpuks see siiski saabus (Palamets, Hillar 1994:7).
    Esimene laulupidu Tartus toimus 18.-20. juuni aastal 1869. Ühtlasi oli see ka Eesti esimene üldlaulupidu ning see sai eestlaste ühismõtteks. Selle elluviimine oli eesti rahvale väga tähtis ja vajalik.
    Laulupeo idee algatajaks , selle elluviijaks ja üldjuhiks oli Eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Johann Voldemar Jannsen (Lisa 1.) (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:10). Ta tahtis eestlastele midagi suurt teha. Tänu tema tegevusele laulupidu üldse toimus. Teiseks üldjuhiks oli Valga seminari õpetaja Aleksander Kunileid - Saebelmann (Lisa 2).
    Laulupeol oli olemas ka oma peakomitee, mille eesotsa valiti Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode (Lisa 3) (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:11). Willigerode esindas neid, kes püüdsid laulupidu näidata eestlaste ja saksa mõisnike sõpruse tähisena. Sellele vastav oli ka Jannseni juhtmõte: „Laul ei lahuta, vaid ühendab“. (Mesikäpp, Pant ,Tamarkin 1969)
    Laulupeo peakorraldajaks oli Vanemuise selts. Laulupeo ettevalmistamisest võttis osa ka Lydia Koidula (Lisa 4). Ta korraldas loterii , mille kaudu aitas laulupeo kulude katteks summasid koguda. Tema hooleks oli ka nootide trükki toimetamine ja kooridele saatmine (Jõhvi Vene Gümnaasium, 2001).
  • Vanemuise selts


    Nähes baltisakslaste laulupidusid Tallinnas ja Riias, tuli Jannsenil tahtmine sarnast pidu ka eestlastele korraldada. Sel eesmärgil asutati Jannseni eestvedamisel 1865. aastal meestelauluselts Vanemuine (Palamets, Hillar 1994:7).
    Tegevuse eesmärgiks oli tutvustada eesti ajalugu ja rahvuskultuuri, et tagada eesti rahvuse ja kultuuri järjepidevus ja kestmine. Seltsi põhitegevuseks sai kasvatada vaimsust ning anda teadmisi ajaloost ja rahvuskultuurist teaduslike ja populaarteaduslike loengute, samuti kirjandus- ja kultuurilooliste raamatute ja luulekogude avaldamise kaudu (Vanemuise Selts, 2000).
    Seltsi asutamine oli väga tähtis, sest nüüd sai Eesti oma lauluseltsi. See oli üks vähestest seltsidest, millel oli olemas põhikiri ja seatud suured eesmärgid.
    Liikmeteks võisid saada ainult mehed. Seltsi liikmed võisid kaasa tuua naisi ja mehi, kuid ainult maalt tulnud mehi, keda nähti meelsasti külalistena. Naiste osa oli avalikus elus enamasti väga väike ja piiratud. Suuremaid üritusi võisid siis algatada ja ellu viia ainult mehed. Selts oli eestlastele kohaks, kus nad võisid kokku tulla laulu õppima ja kuulama ja ka lõbutsema (Kaarlep 2007:49-50). Praegusel ajal võib seltsi liikmeks astuda isikliku avalduse alusel igaüks, keda soovitavad kaks seltsi liiget.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti esimene üldlaulupidu #1 Eesti esimene üldlaulupidu #2 Eesti esimene üldlaulupidu #3 Eesti esimene üldlaulupidu #4 Eesti esimene üldlaulupidu #5 Eesti esimene üldlaulupidu #6 Eesti esimene üldlaulupidu #7 Eesti esimene üldlaulupidu #8 Eesti esimene üldlaulupidu #9 Eesti esimene üldlaulupidu #10 Eesti esimene üldlaulupidu #11 Eesti esimene üldlaulupidu #12 Eesti esimene üldlaulupidu #13 Eesti esimene üldlaulupidu #14 Eesti esimene üldlaulupidu #15 Eesti esimene üldlaulupidu #16 Eesti esimene üldlaulupidu #17 Eesti esimene üldlaulupidu #18 Eesti esimene üldlaulupidu #19 Eesti esimene üldlaulupidu #20 Eesti esimene üldlaulupidu #21 Eesti esimene üldlaulupidu #22 Eesti esimene üldlaulupidu #23 Eesti esimene üldlaulupidu #24 Eesti esimene üldlaulupidu #25 Eesti esimene üldlaulupidu #26 Eesti esimene üldlaulupidu #27 Eesti esimene üldlaulupidu #28 Eesti esimene üldlaulupidu #29 Eesti esimene üldlaulupidu #30
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor manzik5 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    15
    doc
    Esimene Üldlaulupidu
    11
    doc
    Eesti esimene üldlaulupidu - referaat
    17
    doc
    Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu
    4
    doc
    Eesti esimene üldlaulupidu
    14
    docx
    Eesti I üldlaulupidu
    8
    docx
    Esimene eesti laulupidu
    22
    docx
    Eesti esimesed üldlaulupeod-I-II-III
    5
    doc
    R Põldmäe-Esimene Eesti üldlaulupidu



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun