Eesti erakonnad (2)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Eesti erakonnda

1 Eesti erakonnad Eesti Keskerakond 1. Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks on riigi iseseisvus ja sõltumatus, põhiseadusliku korra tagamine ja rahva elujärje parandamine. 2. Ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. 3. Turvaline euroopalik heaoluriik kus turvalisuse all mõistetakse nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Eestimaa erakondade ideoloogiad

vastutavamalt kui võõra varaga opereeriv riigiametnik. Kuna riik pole oma tulu teeninud, vaid omandanud selle maksudena, on tal ka paratamatu kalduvus käia selle varaga umber lohakamalt ja ebaefektiivsemalt, kui seda teeks eraisik omaenese teenitud varaga. Keskerakond: Keskerakonna maailmavaade on sotsiaalliberaalne. Keskerakond on humanistlike eesmärkidega ning ühenduse eesmärgiks on kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvaline elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Keskerakonna sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist

Ühiskond

1

odt

Ajaloo mõisted

Revolutsioon ­ kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas; plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele Kontrrevolutsioon ­ revolutsioonile vastanduv ühiskondlik protsess, mis kujuneb reaktsioonina revolutsioonile või revolutsioonilisele liikumisele ning on suunatud ohustatud või kukutatud ühiskonna- ja riigikorra taastamisele või säilitamisele Konservatism ­ demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Liberalism ­ poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine Romantism ­ iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja individualism Rahvuslus ­ ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele Klassivõitlus ­ ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe või ka enama sotsiaalse klassi vahel Merkantilism ­ rahvuslik

Ajalugu

12

docx

Demokraatia liigid

(Toots, 2007) 8 2.TÄNAPÄEVA DEMOKRAATIA Võimalik on eristada erinevaid võrdsusi: võrdsus inimväärikuse alusel, võrdsus seaduste ees, varaline võrdsus, võrdsus võimu omamisel jne. Demokraatia väärtusteks on kõik loetletud võrdsused, v.a. varaline võrdsus. Lääneühiskondades on võrdsuse ja demokraatia ideed ühiskonna põhiideedeks ning sinna jõudmise on ka Eesti endale sihiks seadnud. Demokraatia näeb ette, et kogu rahvas võiks osaleda või vähemalt oleks esindatud ühiskonda puudutavate probleemide arutamisel ja otsuste vastuvõtmisel. Tänapäeva demokraatia on esindusdemokraatia, milles enamuse kodanikkonna hääletamise tulemusena on välja valitud vähemus, kes ise otsustab ja määrab, millised reeglid ühiskonnas kehtima hakkavad. (Demokraatia, 2004) Demokraatia sünnib siis, kui riik selleks eeldused loob:

Õigusalane kirjutamine

2

doc

Poliitilised Ideoloogiad

POLIITILISED IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi peamist rolli näevadki liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Nii lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed, sõltub igaühe elujärg isiklikest jõupingutustest. Nagu �

Politoloogia

5

doc

Liberalism

Nende arvates peab riik ka juhtima majandust. See on otseselt vastuolus laissez­faire'i põhimõttega. John Maynard Keynes'i järgi nimetatakse seda arusaama keinsismiks. Tema arvates ei suuda turg kõike reguleerida ning majanduse stabiliseerimiseks on vajalik riigi aktiivne sekkumine mõjutamaks kogunõudlust. Tänapäeval on liberalismi sees valitsevaks sotsiaalliberalistlikud ideed. Ometigi ei ole klassikalise liberalismi ideid ajaloounustussse vajunud. II. Liberaalsed erakonnad Eestis Nii nagu liberaalset ideoloogiat ennast on keeruline määratleda, pole lihtne määratleda parteisid, mis selle ideoloogia ideid edasi kannavad. Tegelikult on see veelgi keerulisem -- tavaliselt ei rajane erakonnad ühel kindlal ideoloogial. Eestis on asi vägagi segane ning tuua välja missugused parteid missugust ideoloogiat esitavad veelgi raskem -- enamus tänapäeva Eesti erakondi ei ole end ideoloogiliselt määratlenud. Kõige

Ühiskonnaõpetus

10

docx

Konspekt

USA-s valitakse president iga 4 aasta tagant. Parlamentarism ­ kujunes Suur Britannias. Nii peetakse inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänepäeva parlamentaarsed riigid. Poolpresidentalism ­ peamine erinevus presidentalismiga, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Venemaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes jne. Sotsiaalsed erakonnad ja liikumised. Väikeparteid ­ nõrga organisatsioonilise struktuuriga. Neil on vähe dokumentatsiooni. Liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja nad peavad kinni suusõnalistest kokkulepetest (Eesti Kristlik partei). Bürokraatlik partei ­ selle liikmeskond on arvukas ning oma tegevusest lähtub partei põhikirjas, parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekuil, on kursis partei poliitikaga, kuid partei liikmed

Avalik haldus

Kommentaarid (2)