Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Eesti erakonnad (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

PARTEID JA IDEOLOOGIAD EESTIS
Praegu eestis koalitsioonis Reform ja IRL, opositsioonis Rohelised, Keskerakond . Eestis on kaks liberaalset erakonda: Kesk ja Reform.
Reformierakonna programm:
  • Kehastab liberaalset (natuke konservatiivide poole kaldunud) maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust.
  • Toetavad proportsionaalset maksusüsteemi, madal tulumaks (lubasid 10%). Proportsionaalne maksusüsteem tähendab seda, et kõik maksavad ühise maksumäära alusel.
  • Vaba kaubandus.
  • Riik on halb peremees ning erakapital on kõige parem peremees , ehk nad soosivad erastamist. Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas.
  • Tasuline haridus , aga tuleb finantseerida õppelaenuga.
  • Riigi kulud võimalikult väiksed.

Isamaa ja Res Publica liidu programm:
  • Kehastab konservatiivset maailmavaadet. Res Publica (M.Laar) on palju liberaalsem, Isamaliit (J.Parts) aga rahvuslik konsrvatiivne.
  • Inimene kui ühiskonna osa, rõhutavad ühiskonna sidusust, rõhutavad Eesti kultuuri, kristlikku traditsiooni ja rahvuslust.
  • Pere väärtused: perekond ja lapsed.
  • Isikuvabadus .
  • Turumajandus .
  • Toetavad avatud majandust, ning kapitali võrdne kohtlemine (ei kattu tavaliselt konservatismiga). Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali.
  • Madalad ja proportsionaalsed maksud .
  • Ei räägi regionaalpoliitikast.
  • Õhuke riik. Delegeerida võimalikult palju teenuseid erasektorile ja kodanikualgatusele.
  • Parim sotsiaalpoliitika on tööpoliitika. „Uppuja päästmine on uppuja enda asi.“

Keskerakonna programm: (vt. Noortekogu programmi)
  • Maailmavaade sotsiaalliberaalne.
  • Regionaalpoliitika . Riigil tuleb planeerida kõikide regioonide arengut.(Kolmevärviline Eest: Põhi, Kesk ning Lõuna)
  • Riik pead toetama , et riik peab toetama Eesti kapitalil põhinevaid ettevõtteid.
  • Infrastruktuurid ja energeetika peaks olema enamuse riigi käes.
  • Astmeline tulumaks ehk progressiivne tulumaks, mis tähendab, et palgas eristatakse suurusastmed ning vastavalt sellele võetakse makse.
  • Turumajandus.
  • Isikuvabadus.
  • Toetavad 5%-lise ettevõtte tulumaksu kehtestamist. Pragusel hetkel on see 0%.
  • Madal käibemaks.
  • Luksuskaupade kõrgem maksustamine.
  • Tasulise hariduse vastu.
  • Vanemahüvitis peab olema kõigile võrdne.
  • Soosib eri rahvuseid, ainus partei, kellel on eraldi venelaste jaoks poliitika.

Sotsiaaldemokraatide programm:
  • Maailmavaade on sotsiaaldemokraatia, näevad Eestit sotsaal e. heaoluriigina.
  • Rõhutavad solidaarsust e. aktiivset sotsiaalpoliitikat, mis tegeleb kriiside ennetamisega.
  • Sotsiaalsed töökohad.
  • Toetavad riigi sekkumist majandusse.
  • Tulumaksu langetamise vastu.
  • Kaugemas perspektiivis toetavad astmelist tulumaksu.
  • Toetavad ettvõtte tulumaksu taaskehtestamist. (Kaotati kunagi ära, et Eesti oleks aktiivne investeerimiskoht ja väliskapitali voolaks juurde.)
  • Haridus on investeering , ning riiklik haridustellimus peab olema tagatud.
  • Tolerantsus vähemuste suhtes.
  • Vanemahüvitivse ülempiiri alandamise poolt.

Roheliste programm (Kuna Jalakas liitus, muutub aina sotsaalsemaks, Strandberg oma nišipoliitikaga hakkab tahaplaanile jääma.):
Eesti erakonnad #1 Eesti erakonnad #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 142 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mariette Vilgo Õppematerjali autor
Gümnaasiumi õppekava põhjal koostatud konspekt, mis toob välja kõikide suuremate Eesti parteide ideoloogiad, tunnused ja põhipunktid nende programmidest. Samuti sisaldab materjal poliitilise osaluse võimalikke vorme.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Eesti erakonnad

monarhism, natsionalism) leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse (mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism) pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimese vaba loomevõime rakendamise teel. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Nende taotlus on ühendada Eesti elanikke nende püüdlustes parandada oma elujärge ning luua majandusarengu kaudu alus jõukale ja stabiilselt toimivale ühiskonnale

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus ­ laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus ­ laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus,

Ãœhiskond
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi, kus inimese põhiõigused ja ­vabadused on kaitstud ning kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e

Ãœhiskond
thumbnail
49
docx

U�HISKONNAO�PETUSE-konspekt

Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi, kus inimese põhiõigused ja –vabadused on kaitstud ning kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e

Kategoriseerimata
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi, kus inimese põhiõigused ja ­vabadused on kaitstud ning kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2

Ãœhiskond
thumbnail
67
doc

Ãœhiskonna konspekt riigieksamiks

Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi, kus inimese põhiõigused ja ­vabadused on kaitstud ning kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2

Ãœhiskond
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

Loengukursus lähtub põhimõttest, et ülikoolis ei õpetata tööd tegema, vaid antakse haridust. Ülikool ei valmista inimesi ette mitte (ainult) tööks, vaid eluks. Majanduspoliitika loengukonspekt jaguneb kolmeks osaks: esimeses osas antakse ülevaade majanduspoliitika olemusest ja põhimõistetest; teises osas käsitletakse majanduspoliitika mõningaid olulisemaid allosi; kolmandas osas analüüsitakse majanduspoliitika rakendamist Eesti Vabariigis.    Arvestatava osa õppeaine TTP0010 Majanduspoliitika mahust moodustab nn välistegurite käsitlus (kultuuri ja religiooni mõju; geopoliitika; majanduse ja majanduspoliitika integreerumine, globaliseerumine ning regionaliseerumine; riikidevahelise tehnosiirde mudelid; multinatsionaalsed korporatsioonid; riikide avatus; rahvusvahelised organisatsioonid). Põhjus on selles, et Eesti on avatud majandusega väikeriik (meie väliskaubanduse ja sisemajanduse

Akadeemiline kirjutamine




Kommentaarid (5)

Cheithlyn profiilipilt
Cheithlyn: Asjalik jutt ainult et mul ei läinud vaja päris seda mis siin kirjas on.
20:46 19-09-2010
Heleriiii profiilipilt
Heleriiii: sain vajaliku info kätte ! :)
23:00 20-10-2010
KeiliKiska profiilipilt
EioleSinuAsi UnustaÄra: no jah mingil m'ä'ral
18:36 01-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun