Eesti erakonnad (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

33

doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President......................................................................

Ühiskonnaõpetus

5

docx

Eesti erakonnad 2015.a seisuga

Eesti erakonnad 2015.a seisuga Arvuliselt on hetkel Eestis suuremaid tegutsevaid erakondi 11 ning nendeks on:  Eesti Iseseisvuspartei  Eesti Keskerakond  Eesti Konservatiivne Rahvaerakond  Eesti Reformierakond  Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu  Eesti Vabaerakond  Eestimaa Ühendatud Vasakpartei  Erakond Eestimaa Rohelised  Erakond Isamaa ja Res Publica Liit  Rahva Ühtsuse Erakond  Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse.

Ühiskond

8

doc

Ühiskonnaõpetus

Eesti valimissüsteem · Proportsionaalsed valimised, 5% künnis, 12 ringkonda, igas 6-13 mandaati · Valituks osutumiseks peab kandidaat koguma hääle miinimumnormi ­ kvoodi o Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele ­ häälte ülekandmise põhimõte · Mandaadid o Isikumandaat ­ lihtkvoodi täis saanud isik Lihtkvoot = kehtivad hääled / mandaatide arv ringkonnas Erakonnad ei võida midagi, kuna isikumandaadi võitnud kandidaadid arvestatakse ringkonnamandaatide hulka o Ringkonnamandaat ­ erakonna poolt antud hääled liidetakse ja jagatakse lihtkvoodiga o Kompensatsioonimandaat ­ isikumandaadid + ringkonnamandaadid ei täida ära kõiki mandaate Üleriigiliselt erakonna poolt antud hääled liidetakse, jagatakse modifitseeritud d'Hondti jadaga Eesti erakonnad (3.5) Eesti Keskerakond (1991) · Esimehed: E. Savisaar, S. Oviir, A

Ühiskonnaõpetus

4

doc

Ideoloogiad, Eesti erakonnad, valimissüsteemid

ATIA Sots. hüve Kõigile Palka teeninutele, Ainult vaestele jagamise printsiip arvestades palga suurust, staazi Heaolu eest Riik Tööandja, töövõtja, pere Igaüks ise vastutaja Näidisriigid Rootsi, Taani, Soome Saksamaa, Pr. maa USA, UK EESTI ERAKONNAD REFORMIERAKOND Reformierakond - parem Eesti kõigile! Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja ja Eesti eduloo kandja. Reformierakond seisab vaba ja võimalusterohke keskkonna eest, kus saavad sündida meie kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Meie poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Reformierakonnas on hetkel 9420 liiget. Esimees ­ Andrus Ansip Auesimees - Siim Kallas

Ühiskonnaõpetus

10

doc

Poliitilised erakonnad

09.03.1996 ühineb VEE-ga Vene Rahvapartei (VRP). 25.10.1997 moodustavad rühm VEE-st lahkunud liikmeid Vene Ühtsuspartei (VÜP). 21.12.2002 ühinevad VEEga Vene Balti Erakond Eestis (VBEE), Vene Ühtsuspartei (VÜP) ja Erakond Eestimaa Ühtsus (EÜ). Oktoober 2007 kiidab erakond heaks ühinemise Konstitustioonierakonnaga (KP). Lõplik ühinemine peakskinnitatama ühisel kongressil 08.12.2007. Konstitustioonierakond (KP) kaalub samal ajal ka liitumist Eesti Vasakparteiga (EVP), kelleg aga liitumise välistab Vene Erakond Eestis (VEE). osalemine Riigikogu valimistel: "Meie Kodu On Eestimaa!" 199 5,87 % 31 763 6 Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) 5 Vene Erakond Eestis (VEE) 199 2,03 % 9 825 - Vene Erakond Eestis (VEE) 9 200 0,20 % 990 - Vene Erakond Eestis (VEE) 3 200 0,20 % 1 084 - Vene Erakond Eestis (VEE) 7

Ühiskonnaõpetus

10

doc

Andrus Ansip

Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest. Valisin tema enda referaadi teemaks, sest kuuleme temast iga päev, kuid tegelikult ei tea midagi ta elust. 3 Elu, haridus, karjäär Andrus Ansip sündis 1. oktoobril 1956 Tartus, nüüdseks on ta Eesti tuntud poliitik ja endine Tartu linnapea(1998-2004). Aastatel 2004-2007 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta on peaminister alates 13. aprillist 2005

Ühiskonnaõpetus

8

docx

Politoloogia konspekt

avaldused on suure tähelepanu all, autoriteetsed (Lennart Meri, Jaan Kross). Poliitilise eliidi sihtgrupp (tulnud erinevatest kasvulavadest): · Endised-nõukogude ajal tugev olupoliitika, nõrgaks kohaks minevik. (Arnold Rüütel-teise eseloni mehed. Edgar Savisaar-riikliku plaani komitee esimees, EÕM komandör. Andrus Ansip- Tartu linna komitee osakonna juhataja) · Järjepidevuslased-need, kes said hariduse NSV ajal, kuid neist said iseseisva Eesti Vabariigi pooldajad õiguslikkuse järjepidevuse alusel. Aktiivsed muinsuskaitse komitees. (Mart Laar, Tunne Kelam) · Endised vabadusvõitlejad-NSV Liidu vastased, dissidendid. (Enn Tarto, Lagle Parek, Tiit Madisson)  · Väliseestlased-kujunemine, hariduse saamine Lääne maailmas, demokraatliku ühiskonna kogemused, keelte tundmine. Nõrkus- nõukogude pärandi mittetundmine. (Toomas Hendrik

Politoloogia

17

doc

Eesti peaministrid

...............................................................11, 12 Edgar Savisaar.............................................................................13, 14 Kokkuvõte.........................................................................................15 Kasutatud kirjandus.............................................................................16 2  Sissejuhatus Minu uurimustöö räägib Eesti peaministritest. Kirjeldatud inimesed olid ametis 1992 aastast kuni praeguseni. Kirjutasin lühidalt nende isiklikust elust, haridusest, tunnustustest ja ameti tegevusest. Samuti ka sellest, millised on peaministri ülesanded ja kohustused. Töö eesmärk oli teada saada Eesti peaministritest ja mis aastatel nad olid peaministrid. Samuti ka nende isiklikust elust, kus nad on töötanud ja kus õppinud. Peaministri tähtsus Eesti vabariigis on, et ta juhib valitsust ja selle tegevust. Ta

Eesti keel

Meedia

Kommentaarid (0)