Eesti energiastrateegia ja -poliitika (0)

Sarnased õppematerjalid

13

docx

Eesti Energiastrateegia ja poliitika

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Tõnis Teinemaa EESTI ENERGIASTRATEEGIA JA -POLIITIKA Referaat õppeaines majanduspoliitika Õppejõud: lektor Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on maailmas üks ainsaid riike kus kasutatakse energiatootmises põhiosas põlevkivi. See on majanduslikult headel aastatel kõrge kasvuhoonegaaside koguse tõttu kaasa toonud keskkonnakaitsjate pahameele, kuid ka kohalike poliitikute retoorilised seisukohad kodumaise energeetika vajalikkusest ja idanaabrist sõltumatute alternatiivide puuduse kohta. Konkurentsivaba küllaltki monopoolne Eesti Energia poolne tegevus

Majanduspoliitika

56

ppt

Eesti energeetikatööstus

Energeetika  Energeetika · selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale; · analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama ja tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel; · analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust, iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel; · toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta; · teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist  Energeetika tv. Lk. 74 ül. 1 · Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale.  Eesti energiamajandus Iseloomulikud jooned · Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma energiavaradest (põlevkivi, puit, turvas ja teised taastuvad energiavarad)

Energia ja keskkond

18

pptx

Energeetika

seda kasutavad Vaata siit Millised valdkonnad kuuluvad energeetikatööstuse alla? Elektrienergia tootmine Soojusenergia tootmine Kütuste tootmine .....ja müük  Energia - esmavajadus Euroopas reguleeritakse energeetika valdkonda ja energiamajandust vastava seadusandlusega Eestis tegeleb sellealase regulatsiooni väljatöötamisega Majandus- ja kommunikatsiooniministee  Euroopa energiastrateegiate tehnoloogiline kava strateegia 6 prioriteetset valdkonda, millega on kavas kiirendatult edasi liikuda: · tuuleenergia initsiatiiv, · päikeseenergia initsiatiiv, · bioenergia initsitatiiv, · CO2 püüdmise-transpordi-sekvestreerimise initsiatiiv, · Euroopa elektrivõrgu initsiatiiv ja · tuumaenergia initsiatiiv.  Euroopa energiatehnoloogia... ...strateegilise kava alusel on seatud väljakutseteks arendada jätkusuutlikke teise põlvkonna biokütuste, CO2 kogumise, transpordi ja ladustamise tehnoloogiaid ning

Geograafia

28

docx

Jätkusuutlik areng

...............5 2.1 „Agenda 21“.................................................................................................. 5 2.2. Rio+20......................................................................................................... 5 2.3. ÜRO Säästva Arengu Komisjon.....................................................................6 3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS............................................................................. 7 3.1. „Säästev Eesti 21“........................................................................................ 7 3.1.1. „Säästev Eesti 21“ eesmärgid................................................................7 3.2. Jätkusuutliku arengu progress......................................................................9 3.2.1. Säästva arengu näitajad 2011...............................................................9 KOKKUVÕTE.............................................................

Majanduspoliitika

50

pdf

Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis

Taastuvenergia direktiiviga 2009/28/EÜ kinnitati konkreetsed taastuvenergia eesmärgid Euroopa Liidule:  Taastuvenergia osakaalu tõstmine 20% aastaks 2020;  Taastuvate transpordikütuste osakaalu tõstmine transpordis 10%-ni aastaks 2020. Kui 10% taastuvaid allikaid transpordis on kõikidele EL liikmesriikidele ühteviisi kehtiv kohustus, sõltumata riigi rikkusest või suurusest, siis üle-Euroopaline 20%-ne taastuvenergia kohustus on liikmesriikide vahel ära jagatud. Eesti kohustus on tagada, et aastal 2020 tarbitakse 25% energia summaarsest lõpptarbimisest taastuvatest allikatest toodetud energiast. 2012. aasta jooksul toodeti taastuvenergiat 1,37 teravatt-tundi ning toodang kasvas võrreldes 2011. aastaga 18%. Kõige suurema osa taastuvenergia toodangust andis biomass, mille toodang kasvas kogu aasta arvestuses 15 protsenti ja moodustas 880 gigavatt-tundi. Tuulest toodetud taastuvenergia kogused kasvasid 23 protsenti. (Eesti Taastuvenergia Koja

Uurimustöö

30

doc

„TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID”

(pumbad), valgustus, majapidamise seadmed jne. Kuna viimastel aastakümnetel on tarbimine kasvav, paneb see suurema koormuse ka energia tootjatele. Energiaturu tarbijate vajaduste rahuldamiseks otsitakse pingsalt lahendusi erinevate tootmisvõimaluste leidmiseks ja laiendamiseks – põlevkivi, taastuvenergia (tuulegeneraatorid, päikesepaneelid) ja ka tuumaenergia. Nendest viimase ehk tuumaenergia otstarbekusest Eestile on hakatud pingsamalt rääkima viimasel aastakümnel. Kus Eesti ja ka maailma energiaturul on olnud muutused ja üha laialdasemalt on alustatud taastuvenergia kasutuselevõttu. Tuumaenergia tootmisel on saadava energia hulk suur, ent peamised probleemid tekivad jääkproduktide ja keskkonnasaate näol. 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG Eesti elektrisektoris on toimunud viimasel kümnendil suured muutused: valminud on merekaabel Estlink, edukalt on töösse rakendatud uued keevkihtkatlad Narva Elektrijaamades,

Eesti majandus

31

odt

Taastuvenergia

väga valed arusaamd ning eelarvamused. Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · miks on taasutvenergia osakaal energiamajanduses väike; · miks eelistada taastuvenergiat taastumatule; · kui palju on inimesed teadlikud energiaprobleemidest Töö eesmärgiks on: · uurida eestlaste suhtumist taastuvenergiasse; · tutvustada energiamajandusega seonduvaid probleeme; · teavitada taastuvenergia vajalikkusest Uurimisobjektiks on Eesti rahvas. Töö kuulub eneriamajandus ja keskkonna valdkonda. 3 Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: · taastuvenergiat peetakse liiga kalliks; · arvatakse, et taastuveneriga ei tasu ennast ära; · inimesed kardavaid uundusi, pooldatakse seda mis on vana ja järele proovitud; · taastuvenergia miinuste ümber keerlevad ebatõesed müüdid; · taastuvenergiat ei peeta eriti vajalikuks;

Teadus tööde alused (tta)

10

ppt

Slideshow teemal Energeetika

Energeetika Elekter Soojus Energiaressursside osakaal maailma energiamajanduses Nafta 40% Gaas 28% Kivi- ja puusüsi 20% Hüdroenergia 5% Tuumaenergia 5% Muud energiaresursid 2%  Energeetika Eestis · Eesti peamine energia allikas on põlevkivi, mille abil toodetakse 91% Eestis toodetavast elektrist. · Teine peamine energia allikas Eestis on turvas. · Eesti eesmärgid energeetikavalkonnas on suurendada taastuvenergia tootmise osatähtsust ning ehitada tuumaelektrijaam.  Taastumatud energiaallikad · Taastumatud energiaallikad on energiaallikad, mis vähenevad seda kasutades · Tavaliselt on nendeks fossiilsed kütused näiteks nafta, gaas, põlevkivi kui ka

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)