50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liina Loit
Õppematerjali autor
1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA Enamus elektrienergiast toodetakse Eestis just soojuselektrijaamades, kus kütusena kasutatakse põlevkivi. Kütuse põlemissoojus aurustab vee ning tekkinud aur paneb pöörlema auruturbiini ja see omakorda generaatorit. Soojuselektrijaamad saastavad meid ümbritsevat keskonda põlemisjääkidega. Põhilised ettevõtted põlevkivist elektritootmissüsteemis on Eesti Energia AS ja tema tütarettevõtted (näiteks Eesti Põlevkivi AS toodab ning turustab põlevkivi). Eesti on aastakümneid kasutanud just põlevkivi, sest sellele ei ole olnud reaalset alternatiivi. Kui kõrvale jätta keskkonnaprobleemid, siis ei oleks põlevkivile alternatiivi ka lähitulevikus, kuna põlevkivi tagab Eesti elektriga varustamise kindluse, kindlustab tööhõive Ida-Virumaal ja suudab tagada stabiilse elektrienergia hinna. Nii tuuma-, taastuv- kui ka
Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. Fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid. 3) Energiaallikad: Põlevkivi - Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara, lisaks on Eesti ainus riik maailmas, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil, seda kasutatakse Narva, Kohtla-Järve, ja Ahtme elektrijaamades.
Elektrienergia tootmise tulevik Eestis Inimeste tegevus mõjutab keskkonda alati mingil viisil. Energeetikat loetakse väga suure keskkonnamõjuga tegevusalaks. Energiatootmise keskkonnamõjud on seotud maa- ja ressursikasutusega, jäätmete tekke, õhureostuse, veereostuse ja kliimaprobleemidega. Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna. Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit. Igal aastal tarnitakse Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi
Energia ja keskkond Kordamisküsimused arvestuseks 1. Milliste energiaallikate ressursid on suurimad maailmas ja Eestis? Eestis baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega selgub, et fossiilkütustest ammendub kõige kiiremini praegustes tingimustes kasutatavaks hinnatud naftavaru (umbes 40 aastaga). Kivisöevarud on naftavarudest märgatavalt suuremad ja seetõttu püsib kivisöe hind suhteliselt stabiilsena juba pika aja jooksul. Tuumkütustest on seni kasutatavad uraan ja toorium, mille
Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevused on seotud elektriga ning selle kasutamine tundub niivõrd loomulik, et elektri olemasolu me sageli ei kipu märkama. Kuid igahetk võib meid tabada energiakriis kui me kohe just praegusel hetkel ei hakka enda tuleviku peale mõtlema, sest muidu võime avastada end tuevikust kus meil pole enam elektrit. Peamised probleemid mis meid hetkel painavad on põlevkivi otsasaamine lähema 20 kuni 50 aasta jooksul, masinate halb seisukord ja ei ole eriti uuritud alternatiiv energia võimaluste kasutamist Eestis kuid just seda me peaksime tegema. Üheks võimalikuks lahenduseks on vähepopulaarse, kuid paljude Eesti tänaste juhtivate energeetikute silmis ainuvõimaliku tuumaenergia kasutuselevõtt. Peamisteks probleemideks on sel juhul tuumajaamade ohutuse tagamine, tuumajäätmete ladustamine ning oma kasutusaja ületanud jaamade likvideerimine
See on täiesti mõeldav energialahendus väiketalule, kus ei tohiks puudust olla materjalist, mida äraviskamise asemel generaatorisse pista. Ja ülejääk põllule väetiseks kanda. 3.Tuuleenergia. Ka tuuleenergiat on juba ammu kasutatud. Just tuuleveskid olid need, mis tuule jõuga veskikivisid ringi ajasid ja vilja jahvatasid. Sajad ajaloolised ümbermaailmareisid tehti purjelaevadega, mis ka tuulelt liikumiseks jõudu said. Tuuleenergia rakendamine on maailmas viimase 10 aasta jooksul kiiresti suurenenud. Asi sai hoo sisse 80-ndate alguses. Aastatel 1981-1991 Taanis ja USA-s Californias oli 90 % kogu maailma tuuleelektrijaamadest. Iga aastaga kasvab antud energialiigi panus 30 % ja samas hind on 5 aastaga langenud 20-30 %. Kuna tuuleenergia tootmiskulud langevad pidevalt ja ta ei saasta keskkonda, on see energialiik üks kiiremini arenevaid ja huvipakkuvamaid alternatiivseid energiavorme.
3. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist? Esimesena oli elekter 1882 tehastes Narvas ja Tallinnas Müügiks hakati tootma Pärnus 1907 (Võimsus oli 100kW) 4. Mis ajal moodustati Eestis ühtne elektrisüsteem ning miks see tekkis? 1950ndatel, järjest rohkem majapidamisi soovisid endale elektrit ning lisaks kasvas ka nõudlus elektri järele tehastes. 5. Kui suure osa moodustab põlevkivist toodetud elektrienergia Eesti elektri kogutoodangus? Aastal 2020 moodustas 57%. Milleks seda veel kasutatakse lisaks elektri tootmisele? Põlevkiviõli tootmine Milline võiks olla sinu meelest põlevkivi kasutusala tulevikus (kui palju võiks seda kaevandada ning milleks seda kasutada)? 6. Kui vanad on tootmisseadmed Narva Elektrijaamades ning milline on nende kasutegur? Milliseid kütuseid seal elektri tootmiseks kasutatakse? Narva elektrijaamad: ● Balti elektrijaam- kasutegur 30% (kuni 50% puitu)
1940. a olid elektrienergia ülekandeliinid koondunud suuremate elektrijaamade ümbrusesse ning moodustasid neli praktiliselt eraldiseisvat teeninduspiirkonda Tallinn, Ellamaa, Virumaa ja Ulila. Seega ei olnud võimalik ühendada olemasolevaid jõujaamu paralleeltööle ehk kanda üle võimsusi sinna, kuhu seda antud hetkel kõige rohkem vajati. ülekande magistraalliinidest kaugemale elekter ei ulatunud ning maal leidus palju piirkondi, kus pärast sõda elati petrooleumilambi valgel või saadi elektri väikestest kommunaal- ja tööstuslikest elektrijaamadest. 4. Kus piirkonnas Eestis põlevkivi leidub ja kuidas seda kaevandatakse? Millest sõltub kaevandamisviisi valik? Kaevandatakse Ida-Virumaal ulatudes Kiviõlist Narva jõeni ning Jõhvist Väike- Pungerjani Kaevandamisliigid: *pealmaakaevanamine - Aidu ja Narva karjääris;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid