.................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA........................................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.......................................................6 3.1. Elektrienergia tootmine vee abil ehk hüdroenergia....................................................6 3.2. Elektrienergia tootmine tuule abil ehk tuulenergia....................................................7 3.3. Päikeseenergia............................................................................................................8 .................................................................................................................................................8
2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. Fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja
Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna. Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit. Igal aastal tarnitakse Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi. Päevas saabub kaevandustest keskmiselt 300400, talvel kuni 600 vagunitäit põlevkivi. Igasse vagunisse mahub 6575 tonni kütust. Seega toob elektrijaama iga päev põlevkivi 11,4 km pikkune rong. Kokku jõuab aastas elektrijaama põlevkivi 4161 km pikkuse rongi jagu. See on sama pikk kui vahemaa Tallinnast Londonisse ning tagasi. Nende andmete järgi võib öelda et põlevkivi on Eestis elektrienergia tootmisel väga kasulik. Aga kas ka Põlevkivi
sellele lisandub veel väga suur majanduslik kahju. 26. Milliseid mere naftareostuse viise rakendatakse? Orgaaniliste ühendite (VOC) kui kasvuhoonegaaside sattumine atmosfääri · Mõnedes nafta leiukohtades põletatakse koos naftaga saadav gaas puuraugu juures raisatakse ressurssi, paisatakse atmosfääri nii CO2 kui SO2 ja muid lisandeid September 27. Kus paiknevad maailma suuremad põlevkivi leiukohad? Põlevkivi leidub paljudes maailma eri paigus, on teada rohkem kui 600 leiukohta rohkem kui 30 riigis kõikidel mandritel. Suurimad põlevkivivarud on USA-s, Brasiilias, Jordaanias, Venemaal ja Mehhikos, Ameerikas on näiteks hinnanguliselt 72% maailma varudest. 28. Iseloomustage Eesti rolli põlevkivi kasutamisel maailma mastaabis Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil. AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad toodetud energiast oli 2005
Sissejuhatus Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevused on seotud elektriga ning selle kasutamine tundub niivõrd loomulik, et elektri olemasolu me sageli ei kipu märkama. Kuid igahetk võib meid tabada energiakriis kui me kohe just praegusel hetkel ei hakka enda tuleviku peale mõtlema, sest muidu võime avastada end tuevikust kus meil pole enam elektrit. Peamised probleemid mis meid hetkel painavad on põlevkivi otsasaamine lähema 20 kuni 50 aasta jooksul, masinate halb seisukord ja ei ole eriti uuritud alternatiiv energia võimaluste kasutamist Eestis kuid just seda me peaksime tegema. Üheks võimalikuks lahenduseks on vähepopulaarse, kuid paljude Eesti tänaste juhtivate energeetikute silmis ainuvõimaliku tuumaenergia kasutuselevõtt. Peamisteks probleemideks on sel juhul tuumajaamade ohutuse tagamine, tuumajäätmete ladustamine ning oma kasutusaja ületanud jaamade likvideerimine
Iga aastaga kasvab antud energialiigi panus 30 % ja samas hind on 5 aastaga langenud 20-30 %. Kuna tuuleenergia tootmiskulud langevad pidevalt ja ta ei saasta keskkonda, on see energialiik üks kiiremini arenevaid ja huvipakkuvamaid alternatiivseid energiavorme. Taani on tuuleenergia kasutamise poolest üks juhtivamaid maid maailmas, tootes hetkel ligi 1000 MW elektrienergiat 4400 tuuleturbiiniga. (Võrdluseks Eesti, Balti ja Iru elektrijaamade elektrienergia tootmisvõimsus on kokku 3190 MW ja nad töötavad põhiliselt põlevkiviga.) Tuuleenergeetikat on mõtet arendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 meetri kõrgusel on enam kui 5 m/s. Eesti saarte rannikualadel on keskmine tuulekiirus 5-6 m/s. Seepärast on Eesti saared tuuleenergia tootmiseks sobiv piirkond. 4. Geotermiline energia Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud tohutud energiakogused.
Too näiteid. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. nt panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, gaasi rõhku või muuta aine keemilist struktuuri jne. Energiat võime tinglikult nimetada töö varuks. 2. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist? Elektrienergia kasutuselevõtu alguseks Eestis loetakse 1882. aastat, mil Tallinnas F. Wiegandi tehases (hilisem "Ilmarine") ja Narvas Kreenholmi Manufaktuuris seati ruumide valgustamiseks üles esimesed generaatorid. 1885. a katsetati voolu tootmist tööstusseadmete käitamise tarbeks Drümpelmanni metallitehases Tallinnas (3 kV alalisvoolu generaator) ja juba nimetatud Kreenholmis (5 kV alalisvoolu generaator).
rohkesti söejaamu ning ehitatakse uusi tuumajaamu. Hoopis tugevam perspektiiv ärilises mõttes avaneb naftahindade tõustes Eesti põlevkivile erinevalt kivisöest on põlevkivist suhteliselt lihtne toota vedelkütuseid. Teravalt püstitub küsimus, missugused keskkonnakahjustused on põlevkivikeemiatööstuse puhul aktsepteeritavad ning kui kõrgelt eriti tekkivad tahked jäätmed maksustatakse. Tekib surve kasutada ära viimanegi tonn põlevkivi juhul, kui selleks ajaks pole välja arendatud näiteks täielikult tuuleenergeetikal baseeruvat elektritranspordisüsteemi. Energiakriisi saabumise põhjused: 1. Inimeste arvu jätkuv kasv. Prognooside kohaselt elab aastal 2050 meie planeedil 10 miljardit inimest, perioodil 2010-2050 sünnib juurde 3 miljardit inimest (kasv 43%). Kuigi kasv toimub arengumaades, vajab iga inimene ikkagi energiat. 2. Energia tarbimise kasv 1 inimese kohta. Primitiivne inimene vajas elutegevuseks 2000
maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päriolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Biokütus energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel või tahkekütus. Keemiliselt orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Nt: hagu, puud, hein, sõnnik Tuumaenegia elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Hüdroenergia ehk vee-energia mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks nt vesiveskites või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Päikeseenergia energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikuks valgustamiseks.
Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid Sisukord Sissejuhatus Valisime oma rühmatööks ,,Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid", sest põlevkivi on olnud Eestis läbi aegade tähtsaim maavara. Maailmas ei ole põlevkivi suurt kasutuspinda leidnud, sest kasutatakse alternatiivseid maavaradel põhinevaid energia ressursse, mis on efektiivsemad. Eestis on põlevkivi elulise tähtsusega, mis on kasutuses nii keemiatööstustes kui ka elektrienergia valmistamisel. Põlevkivil on Eesti riigile majanduslikus kui ka suveräänsuse hoidmise aspektis suur roll. Kuna tegu on kodumaise maavaraga, puudub vajadus importida seda teistest riikidest, mis omakorda muudab elektrienergia mõnevõrra odavamaks. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad ka mitmed probleemid, nimelt tekitab see saastet, mis on toodud välja alljärgnevas loetelus: · Põhjavee saastumine: kaevandusest välja pumbataval põhjaveel, olenemata selle
Erich Jagomägis Klass:11b Õpetaja : Helgi Muoni Tartu Kivilinna Gümnaasium 2008 Sissejuhatus Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maavaraks. Taastuvad kütused on näiteks puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinikuühendeid mitmesuguste
SISSEJUHATUS Rahvastiku kasvu, majanduse arengu ja industrialiseerimise kombineerumine maailmas tähendab globaalse energiatarbimise kasvu. Jätkub soojusjaamadest saadava energia tarbimine ja seda tõusvas joones. Elektritarbimine on praktiliselt sünonüümne moodsa eluga industrialiseeritud maailmas. Meie kommunikatsioonid, transport, toiduvarud ja kaasaegsete kodude mugavused, bürood ja tehased sõltuvad kindlast elektrienergia varustusest. Mida rohkem on maa industrialiseeritud, seda enam energiat tarbitakse. Ülemaailmne energiatarbimine on alates 19. sajandist kasvanud 25- kordselt. Elektritarbimine industrialiseeritud maades on keskmiselt umbes kümme korda suurem kui arengumaades, kuid ka viimastes kasvab nõudlus elektri järele järgmise 15 aasta jooksul iga aasta 5%. Maailma energianõudlus kasvab 2030. aastaks eelduste kohaselt umbes 60% võrra. Näiteks
(Kroon, K) 4 Elektromagnetvälja energiat nimetatakse elektromagnetiliseks energiaks. Mittemuutuva elektromagnetilise välja energia väljendub nii elektrivälja kui ka magnetvälja energiana, aga samuti alalisvoolu energiana. Perioodiliselt muutuva elektromagnetilise välja energia on aga kiirgusenergia ja vahelduvvoolu energia. Vahelduvvoolu nimetatakse lihtsalt elektrienergiaks ja see ongi energeetika põhiliseks objektiks. (Kroon, K) Elektromagnetiline kiirguse energia on vahelduva elektromagnetilise välja energia. Elektromagnetilist kiirgust liigitatakse sõltuvalt elektromagnetilise välja sagedusest raadiolainete kiirguseks, infrapunaseks kiirguseks (see on soojuskiirgus), nähtavaks valguseks, ultraviolettkiirguseks, röntgenikiirguseks, gamma(aatomituuma)kiirguseks. Kiirgusliikide piirid ei ole täpselt määratud ja nad võivad osaliselt kattuda. (Kroon, K)
Inimene ei tarbi otseselt soojusenergiat. (Kroon, K) Elektromagnetvälja energiat nimetatakse elektromagnetiliseks energiaks. Mittemuutuva elektromagnetilise välja energia väljendub nii elektrivälja kui ka magnetvälja energiana, aga 3 samuti alalisvoolu energiana. Perioodiliselt muutuva elektromagnetilise välja energia on aga kiirgusenergia ja vahelduvvoolu energia. Vahelduvvoolu nimetatakse lihtsalt elektrienergiaks ja see ongi energeetika põhiliseks objektiks. (Kroon, K) Elektromagnetiline kiirguse energia on vahelduva elektromagnetilise välja energia. Elektromagnetilist kiirgust liigitatakse sõltuvalt elektromagnetilise välja sagedusest raadiolainete kiirguseks, infrapunaseks kiirguseks (see on soojuskiirgus), nähtavaks valguseks, ultraviolettkiirguseks, röntgenikiirguseks, gamma(aatomituuma)kiirguseks. Kiirgusliikide piirid ei ole täpselt määratud ja nad võivad osaliselt kattuda. (Kroon, K)
..................................57 5.2.7 Auruturbiinid..................................................................................................................................58 5.2.8 Gaasiturbiinid.................................................................................................................................59 6 SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMINE................................................................................................61 6.1 ELEKTRIENERGIA TOOTMISE JA SOOJUSE VAJADUSE SUHE...........................................................................61 6.2 VASTURÕHUTURBIINIGA AURUJÕUSEADE.....................................................................................................62 6.3 REGULEERITAVATE VAHELTVÕTTUDEGA AURUJÕUSEADE...........................................................................62 3(113)
küllaldane varu või taastuvus looduses, hea kättesaadavus ja suhteliselt lihtne tootmine, reageerimine oksüdeerijaga toimub kiiresti ja suure kasuteguriga, põlemissaadused ei saasta ohtlikult keskkonda. Kütused jagunevad oma agregaatolekult tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks (küttegaas). Kõik tahked, vedelad ja gaasilised kütused võivad olla kas looduslikud või tehiskütused. Looduslikud tahked kütused on puit, turvas, pruunsüsi, ligniit, kivisüsi, antratsiit, põlevkivi jne. Tahke tehiskütus on näiteks koks. Looduslik vedelkütus on nafta, tehisvedelkütused aga raske kütteõli (masuut), kerge kütteõli (ahjukütus, küttepetrool), diiselkütus, bensiin, põlevkiviõli jne. Looduslik gaaskütus on looduslik gaas, tehisgaasid aga generaatorgaas, kõrgahjugaas, põlevkivigaas jne. Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid söeliike, naftat, maagaasi ja teisi mittetaastuvaid fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavaid
Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Mida saaks ette võtta: Tuleks vähendada õhu saastatust: Põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat; Kasutada taastuvaid energiallikaid; Aerosoolide kasutamise vähendamine; Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse; Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. chryssy 5 1997
Mida saaks ette võtta: Tuleks vähendada õhu saastatust: Põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat; Kasutada taastuvaid energiallikaid; chryssy 5 Aerosoolide kasutamise vähendamine; Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse; Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb
Pirksaar). Juhul, kui jaama rajamine siiski osutub vajalikuks, oleks jaama maksumuseks 30 milj.EUR dots. Raesaare minimaalse väikehüdrojaama MW erimaksumuse järgi arvutades. 11 KOKKUVÕTE Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus. Eestis toodetavast elektrienergiast umbes 92 protsenti saadakse praegu põlevkivist, ligikaudu 8 protsenti tuleb maagaasist ning ülejäänu siis tuule- ja hüdroenergiast. Põlevkivi varud ei ole aga igavesed, sõltuvalt põlevkivi kaevandamise ja energia tootmise intensiivsusest jätkub Eestis põlevkivi vaid 20-50 aastaks ja seega on alternatiivsed energiaallikad peagi vägagi aktuaalsed. Samuti oleks vaja vähendada antud kütuste põletamisel tekkivate kasvuhoonegaaside emisiooni - lihtsalt öeldes on vaja hoida keskkonda. Meie grupi ühine arvamus väljendub reaalses maailmapildis, kus kahjuks ei ole võimalik
autasustatud kuulsat tootmisjuhti ignoreerida ja tema juhitava kolhoosi maadele meile mittevajalik TJ ehitada. Ilmselge, et pärast seda oleks meie fosforiidivarud käiku läinud, sest väetiste ja fosfori tootmiseks vajalik võimsus oli olemas. Eks sellega kaasnevat invasiooni ja muid ohte taipasid ka meie teadlased ja ühiste jõupingutuste tulemusel suudeti see ära hoida. Ajaloost veel niipalju, et ENSV Plaanikomitee initsiatiivil veel 1989.a.vastuvõetud Eesti energeetika arengukavva võeti sisse punkt, milles nähti ette, et aastatel 2010-2015 võetakse Eestis kasutusele tuumaenergia. Aga esimesi samme selles osas on üritatud astuda, kui pidada silmas Eesti Energia üritusi osaleda Leedus, Ignalina projektis. Lisaks sellele, et tegemist on end diskrediteerinud partneriga, kes vähendas Eesti osalust projektis 20%-le oleks kaasnenud ka mitme miljardiline investeering väljapoole Eestit, oleks ärajäänud tänane elektrienergia eksport,saamata miljoneid
juba ligikaudu 200 aastat tagasi Suurbritannias, mil Manchesteri ümbruse soodest hakkasid kaduma turbasamblad. Hiljem on samalaadseid protsesse kirjeldatud märksa laiematel aladel Lääne-Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Alates 20 sajandi lõpukümnenditest on täheldatud olulisi muutusi ka Kirde-Eesti suuremates õhusaasteallikate läheduses paiknevates rabades. Seda siis aluselise õhusaaste näol, mis tuleneb peamiselt põlevkivi põletamisel tekkivast lendtuhast. Kuna põlevkivi lendtuhk on väga rikas erinevate elementide poolest, siis see sisaldab ka palju toitained (nagu näiteks lämmastik, kaalium). Toitainete kandumine rabadele, aga muudab antud ökosüsteemi elutegevust nii, et see võib 5 täielikult muutuda või koguni hävida. Sellest tulenevalt on ka antud teema vajalik, et uurida õhusaaste mõju rabadele, just Kirde-Eestis, kuhu on koondunud Eesti põlevkivil töötav tööstus.
Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................... 5 2. Rehvidest üldiselt.......................................................................................................... 7 2.1 Rehvi ehitus ja koostis.............................................................................................7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale......................................................................................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 5. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Eestis..
Lisa 3............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS Tuumaenergiat on kasutatud elektri tootmisel juba 50 aastat. Selle aja jooksul on tuumaenergeetika läbinud pika arengutee. Praeguseks on ehitatud ligi pooltuhat erineva konstruktsiooniga tuumajaama. [1] Elektrienergiat vajatakse üha enam. Tuumaenergia on üks suuremaid elektrienergia allikaid, 443 tuumajaamas üle maailma toodetakse 17% kogu elektrienergiast ja seda kasutab umbes miljard inimest. [2] Tuumaenergia kasutamine on elektri tootmiseks paratamatu mitmel põhjusel. Esiteks, ei saa lõputult jätkuda seni domineerinud fossiilsete kütuste põletamine nende ammendumise tõttu. Samuti kaasneb sellega lubamatult suurte nn kasvuhoonegaaside koguste paiskumine atmosfääri, mis põhjustab kliima soojenemist. Teiseks, alternatiivsed ehk nn
Kui näiteks põlevkivielektrijaamades moodustab kütusehind ligi poole elektrihinnast, siis praegu võtab tuumakütus vaid ligi viiendiku toodetava elektri hinnast. Avastatud uraanivarude paiknemine mõjub aga lausa rahustavalt. Veerand neljateistkümne uraani tootva riigi varudest asub Austraalias, ligi viiendik Kasahstanis ja kümnendik Kanadas. Venemaa varusid hinnatakse kahele protsendile, mis on sama suurusjärk kui Jordaanial, kus Eesti Energia kavatseb väidetavalt hakata põlevkivi kaevandama. Oma uraanivarusid peidab ka Eesti maapõu, kuid nende käitlemiseks tuleks kogu põhjarannik pahupidi pöörata. Võrkudega liitmine Tuumajaama liitumisel elektrivõrkudega kujuneb peamiseks küsimuseks süsteemi võime kompenseerida võimalikke avariisid. Kui ühes Narva elektrijaama 200 MW põlevkivi elektriplokis juhtub avarii, siis elab kogu süsteem vahejuhtumi lihtsalt üle, sest kõrval töötab kuus-kaheksa samasugust.
tagajärjed võivad olla ettenägematud. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad sellega kohastuda ei suuda. Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe. Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind Kuna Eesti toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, siis on Eesti üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega kogu maailmas. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis on see number 14,7. g. Energiaprobleemid Energiatarbe pidevat suurenemist hakkas pidurdama seitsmekümnendatel aastatel nafta ja muude energiatoorainete hinna tõus.
1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 12 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 12 2.2.1. Biomassi energia kasutamise eelised Eestis 13 2.2.2. Biomassienergia tulevik Eestis 14 2.3. Hüdroenergia Eestis 14 2.3.1. Hüdroenergia eelised Eestis 14 2 2.3.2. Hüdroenergia tulevik Eestis 15 3. KÜSITLUS 15 3.1
päästa sadam. Etna purske ajal 1983. aastal õnnestus mõneks päevaks laavavool juhtida ohutumasse suunda, kus oli väiksem inimasustus, laiem levikuvõimalus ja järelikult kiirem jahtumine. (2) Püroklastiline materjal. Sageli ohtlikum kui laavavool. Suuremad vulkaanilised pommid võivad oma suuruse ja kaalu tõttu põhjustada lokaalseid kahjustusi; tuhkja tolmuosakesed laotuvad suuremale alale. (Nl: Mount St. Helens, USA, 18. mai 1980 püroklastilise materjali koguhulk 1 km3 ringis, tuhk varjas päikese üle 150 km eemal; isegi paarimillimeetrine tuha sadenemine põhjustas autojuhtidele libedaid teid ja mootorite tõrkumist. N2: Pompei linna hukk aastal 79 tuha alla mattumise tõttu.) (3) Mudavool (i.k.'lahar'). Kui vulkaan on käetud lumega, sulatab sadenenud püroklastiline materjal lume ja jää, - tekib mudavool. Mount St. Helensi purskel oli see peamine purustuste allikas lähialadel. (4) Nuee ardente (pr.k. 'tuline pilv') - õhust raskem kuumade gaaside ja tuha segu
fossiilkütused. Orgaanilistest maavaradest eralduvad ühendid on aga saastavad, millega kaasneb üks suurim probleem - globaalne kliima soojenemine. Lisaks süsihappegaasile eralduvad atmosfääri taastumatute energiaressursside põletamise tagajärjel ühendid nagu CO ja erinevad lämmastik- ja vääveloksiidühendid. Need keemilised ühendid põhjustavad näiteks hingamisteede haigusi ja happevihmasid. Võttes Eestit näiteks, siis siin on põhiliseks energiaressursiks põlevkivi, mille maavarad lõppevad umbes 50 aasta pärast. Euroopas on hakatud sulgema tuumajaamasid, sest nad on põhjustanud katastroofe (suurimad neist 1986. aastal toimunud Tsernobõlis ja 2002. aastal toimunud Fukushima Daiichi tuumajaamas) ja eraldavad toksilisi aineid. Taastumatutest maavaradest eralduvate jääkainete kasutusala on piiratud. Tuumakütuste aatomite lõhustumisel tekkivad jääkained on radioaktiivsed. Enamuste reaktorite kütuseks olev uraan koosneb eelkõige kahest isotoobist,
metsadest saadava puidu töötlemine. Räägitakse Järvakandi üleminekust Pärnumaa koosseisu. Tallinnaga on vähe seotud ka ümbruskonna põllumehi ja maarahvast teenindavad alevid, millest tähtsaim on Kose. Märjamaad oleks aga õigem käsitleda juba Lääne-Eesti alevina, sest tema seosed Tallinnaga on üpris nõrgad. Ida-Virumaa Eesti varaseim tööstuspiirkond tekkis Narvas ja laienes seoses põlevkivi kasutuselevõtuga üle kogu Ida-Virumaa. Regiooni kuulub ka Kunda tsemenditööstus. Ida-Virumaa on eelkõige just tööstuspiirkond, põllumajandus on mingil määral arenenud vaid ta põhjaosas, Viru paelaval. Kalanduski on vähetähtis. Puhkemajanduseks on küll eeldusi, kuid seni kasutatakse neid vähe. Tööstuse aluseks on rikkalikud maavarad - põlevkivi, paas, eriti väärtuslikud kambriumi savid, suured ehitusliiva varud, turvas.
Taastumatud on loodusvarad, mis moodustuvad looduses väga aeglaselt võrreldes nende ärakasutamise kiirusega või ei teki neid enam üldse. Taastuvad taimed, loomad, muld, vesi, mets, energiavarud Taastumatud kaevandatavad kütused, maapõuesoojus, tuumaenergia Kütus on energeetilises mõttes aine, mille keemilisel ühinemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik eraldub suurel hulgal soojust. Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid söeliike, naftat, maagaasi ja teisi mittetaastuvaid fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavaid põlevmaavarasid. Nafta on orgaanilise päritoluga põlev maavara, tume õlitaoline, enamasti florestseeruv iseloomuliku lõhnaga vedelik. Sisaldab 82-87 % süsinikku, 11-14 % hapnikku, 0,1-5 % väävlit, kuni 1,7 % lämmastikku, vähem teisi elemente. Toornafta, mis on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks, on tekkinud maakoores
hüdrolüüsu. Looduslikult atmosfääri koostisesse kuuluv CO2 mõjutab ka õhu happesust, andes selle väärtuseks umbes pH=5,6. Päris puhast vihmavett ei leidu ka saastumata aladel, loodusest endast pärit osised (taimkatte osad, meri) tingivad neil aladel pH 5,25,6. Maailmas on piirkondi, kus sademete pH on pidevalt alla 4,5 (USA idaosa, Põhja Euroopa, mõnedes arengumaades, Hiinas). Hapestavad saasted: SO2 tekib saastena põhiliselt energeetika jt tööstusharudes. Puhastamata kütteainetes (bensiin) sisalduv väävel moodustab põlemisel SO2 » SO3. Kui õhku paisatavaid gaase ei puhastata, siis läheb kogu väävel põhimõtteliselt atmosfääri. II Maailmasõjani oli kivisüsi peamine väävlisaaste allikas. Edasi hakkas kasvama naftast pärit väävel ja võrdsustusid need kogused 1970.aastaiks 1980.aastail hakkas saasteainete hulk veidi vähenema kasutusele võeti väiksema väälisisaldusega kütused, eeskätt maagaas.
Geosfäär – globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor – 30-70 km Mineraal – looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend Lihtained: metallid, mittemetallid Kivim – tahke tsementeerunud mineraalide mass Sete – maa pinnal või selle vahetus läheduses kuhjunud pude, üksteisega kompakselt liitumata (kivistumata) mineraalide mass Moondekivimid: gneiss Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Litosfääri plokkide – laamade liikumine tuleneb Maa kiviainese soojusliikumistest (soojuskonvektsioonist) – analoogiliselt õhumasside liikumistele Maa atmosfääris LISALUGEMINE ● Mida uurib geoloogia? - Geoloogia uurib Maa koostist, ehitust ning neid mõjutavaid tegureid. Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa sünnist ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi.
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
