Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti energeetika ja tööstus 100 aasta pärast (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Paljusid asju Kui tähtis on meile siiski põlevkivi ?
Eesti energeetika ja tööstus 100 aasta pärast #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liina Loit Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km²

Geograafia
thumbnail
19
doc

Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

Tootmine paigutatud on jäänud kõrged veokulud. 20. saj. algus - kolooniates sinna, kus on odavam. Sügav toorainemaadeks, nt. peamiselt agraarne majandus (industriaalne- spetsialiseerumine. Ettevõtte suurus Alzeeria, Sambia, emamaale vajalikes majandusharudes.) Kõige väheneb.Tarbijale orienteeritud tootmine. Indoneesia, arenenumad ja rikkamad ­ Kõrgtehnoloogiline tööstus. Tsiili,Mehhiko. loodusvaraderikkad piirkonnad, mis Rahvusvahelöised ettevõtted. Põllum. - Toodeti eluks spetsialiseerusid tööstusele. Suurettevõtted Metsandus ­ Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid. Peamine tootmisüksus ­ Energia ­Loodusvarade ammendumise oht valdavalt kasutamiseks ettevõte, tehas. Praegu 5 energiaallikat nafta ja kohapeal naturaalmajand. 8. saj

Geograafia
thumbnail
22
doc

KAUBANDUSETTEVÕTLUS

Ehitus Sekundaarsektor Energeetika-, gaasi- ja Masina-, metalli- ja veevarustus aparaaditööstus Mööblitööstus Töötlev tööstus Puidu-, paberi- ja tselluloositööstus Toiduainetööstus Ülesanne 9. Arutlege rühmas (pinginaabriga), kuivõrd on järgmine tegevusala seotud kaubandustegevusega. tegevusvaldkond Toiduainetetööstus Masinatööstus Mööblitööstus Keemiatööstus

Geograafia
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

MAA KIIRGUSBILANSS Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus. Maale langev päikesekiirgus jaguneb kolmeks lainealaks: 56% silmaga nähtav valgus, 8% UV kiirgus lühilaineline, 36% infrapunane kiirgus pikalaineline (ei näe, soojus). Osakiirgust peegeldub tagasi maailmaruumi s.o. albeedo . Joon.1. Maa energeetika. Maa keskmine T 15º C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist

Geograafia
thumbnail
24
doc

Rootsi kuningriik

7 Rootsi on kõrgelt arenenud maa,kuulub Põhja riikide hulka, kus on majanduse tähtsaim aru on tööstus.Kõrge sissetulekuga riik,sisemajanduse kogutoodang 22 200 (el.kohta USD).Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast. Tähtsuselt teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. Rootsi toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on Rootsis hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit. Rootsi Kuningriigis kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus.

Geograafia
thumbnail
30
odt

Suurbritannia referaat

energia tarbijani transportimisel on suhteliselt väike. 2001. aastal oli elektrienergia toodang 3829 kg õli inimese kohta elektrienergia tootmiseks. Maailma riikide hulgas annab see 32. koha, edetabeli juht on naftariik Qatar. Riigi energiamajandust saaks tõhustada tuumaelektrijaamu rajades. Näiteks võib tuua Prantsusmaa, kus aatomienergia on end igati õigustanud oma keskkonnasõbralikkuse ja tootmisprotsessi odavusega. Tööstus Lisaks naftale, maagaasile ja kivisöevarudele leidub ka tina, rauamaaki, soola, savi, kriiti, kullamaaki, ja pliid, need on peamised maavarad tööstussektoris. Viimasel ajal kõigega enam ei tegeleta, kuna maagis sisaldus ei ole suur ning maaki ei ole palju. Peamised tööstusharud ongi nafta- ja maagaasitööstus, elektroonikatööstus, arvutitööstus, masinaehitus, autotööstus, lennuki- ja raketitööstus, pangandus ja rahandus, must metallurgia,

Geograafia
thumbnail
6
pdf

Eesti geoloogia eksami vastused

Eesti ala terrigeenne läbilõige Skandinaavia, Läänemere, Baltimaad, Kirde- 8. Mis on suidumine? arengus väljasuremised jne 1. Kuidas moodustuvad Poola, ja kogu Ida-Euroopa lauskmaa kuni terrigeensed setendid, miks? Uurali ja Kaukasuse mäestikuni. Geoloogilise ehituse noorima osa moodustab On teatud geoloogilises läbilõikes ühe sette v Tekivad, kui füüsikalisel murenemisel kantakse kvaternaarne pinnakate, mille kujunemise kivimikihi ‚välja kiildumine’ ehk kihi lateraalselt liiva/ kruusa/ saviosakesi basseinidesse, kus peamised mõjurid olid mandrijäätumine ja sujuv õhemaks muutumine kuni kadumiseni nad settivad (Nt kruus, liiv, savi). Aja möödudes sellega kaasnevad protsessid ning hiljem ka nad muunduvad eri kivimiteks, kui lisada rõhku/

Geoloogia
thumbnail
4
doc

Läti

8,5%. 2004.a. vastavate näitajate puhul on tegemist viimase 8-9 aasta rekordiga. Kui alates 2000.a. võis inflatsiooni osas täheldada pidevat kahanemistrendi ja 2002/2003 jõuti alla 3% hinnakasvule, siis 2004.a. kasv on muljetavaldav. Sellise hindade kasvu põhjuseks mitmete asjaolude kokkulangemine. Ühelt poolt on tegu välismõjudega ­ odavnes USA dollar ja koos sellega samuti LVL. Läti pidevalt kasvav sisenõudlus tõi kaasa ka impordi kasvu. Nii tavatarbijad kui tööstus kasutavad EUR-i eest imporditavaid kaupu ja osiseid. Maailmaturul suurenes ka nafta hind. Läti oli k.a. sunnitud läbi viima mitmete kaupade hinnatõusu, alates 01.01.2004 kallinesid elekter, gaas; samuti mitmete teenuste hinnad. Tootjahinnad kasvasid 2004.a. keskmiselt 10%, metallitööstuses aga 15%. Oma mõju ­ otsene ja kaudne (psühholoogiline) oli ka EL-ga liitumisel. Toimusid muudatused maksu- ja kindlustussüsteemis lähtudes EL nõuetest.

Geograafia



Lisainfo

arutlus

Kommentaarid (1)

MarianK profiilipilt
Marian Kuusk: Aitas palju:)
18:47 20-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun