Eesti elustik ja elukooslused (1)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus.
Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid
neid ümbritsevas looduses.
Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud
suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused
Liikidevahelised suhted ­ sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent
Taimekooslus ja selle kirjeldamine ­ Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed
moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel:
Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab
omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub
turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid
vähesed taimeliigid.
Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigid­metsas
metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda lähedal asuvalt niidult
või umbrohtunud põllult niidutaimi, kuid need ei suuda seal kaua elada. Põhjus on selles, et
metsas kasvavad rohttaimed eelistavad kasvada puude varjus, kuid niidutaimed vajavad
rohket päikesevalgust.
Vastastikused suhted - Püsivalt saavad koos kasvada ainult need taimeliigid, kes suudavad
omavahel elutingimusi kõige otstarbekamalt jagada. Taimede vahel toimub pidev
olelusvõitlus, mille käigus hukkub palju taimi. Reeglina säiluvadki need liigid, kes kohastuvad
kõige paremini üksteise ja keskkonnaga.
Rindeline ehitus- Metsades : puurinne - nende järelkasv ­ põõsarinde - alusmetsa (must ja
punane sõstar,näsiniin,harilik pihlakas,harilik toomingas) - rohttaimed (leseleht,maikelluke,
sõnajalad, moodustavad rohurinde)­ samblarindega. Puhma-, rohu- ja sambla-samblikurinne
moodustavad alustaimestiku.
Aastaajaline areng (sesoonsus) - Okasmetsades, puud aastaläbi rohelised, erinevused
vähem silmatorkavad. Lehtmetsades erinevused väga suured. Salumetsade alustaimestik
õitseb rikkalikult kevadel, nõmmemetsades aga suve lõpul. Niidud on aga kevadest sügiseni
üsna ühte nägu, kuid talvel lume all on neid raske põldudest eristada.
94% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eesti elustik ja elukooslused #1 Eesti elustik ja elukooslused #2 Eesti elustik ja elukooslused #3 Eesti elustik ja elukooslused #4 Eesti elustik ja elukooslused #5 Eesti elustik ja elukooslused #6 Eesti elustik ja elukooslused #7 Eesti elustik ja elukooslused #8 Eesti elustik ja elukooslused #9 Eesti elustik ja elukooslused #10 Eesti elustik ja elukooslused #11
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
helina555 Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Millise puistu pindala on vähenenud viimase 30 a. jooksul ?
  • Kui palju on Eestis metsaga metsamaad ?
  • Millise puistu pindala on kasvanud viimase 20. aasta jooksul rohkem kui poole võrra ?

Mõisted

Sisukord

  • Ökoloogia
  • Eluvormid
  • Liikidevahelised suhted
  • Taimekooslus ja selle kirjeldamine
  • Kasvukoht
  • Liigiline koosseis
  • Vastastikused suhted
  • Rindeline ehitus
  • Aastaajaline areng (sesoonsus)
  • Uuenemine
  • Tootjad, troofiline
  • I aste, herbivoorid
  • II asme tarbijad
  • Võilill, rohi
  • Vihmauss, tigu
  • Riritigu, mullakakand Kaelushiir, leevike
  • Nugis, metskits
  • Hunt ilves
  • Jõhvikad,mustikad
  • Uruhiir,teder
  • Rabapistrik
  • Hunt,karu
  • JÄRV
  • Ränivetika õitsmed
  • Forell, latikas
  • JÕGI
  • Kiiljas jõekarv,liuskur Lepamaim
  • Saarmas,jäälind
  • Õunad,taimejäänuse
  • Aastaajalisi muutused kooslustes: mets, niit, soo, veekogu, antropogeenne kooslus
  • Kuidas jaotub elusloodus
  • Taimeriigi hõimkondi
  • Metsade üldiseloomustus
  • Metsa mõiste, tähtsus
  • Metsad maailmas
  • Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega
  • Metsa ajalugu Eestis
  • Eesti metsade üldiseloomustus
  • Eesti metsavarud
  • Metsade klassid
  • Vääriselupaigad
  • Metsaloomastik
  • Lääne-Eestile iseloomulikke elupaigatüüpe: metsad ja sood
  • Põlismets
  • Inimmõju alusel niidud jaotada
  • Kasvutingimuste alusel jaotataks
  • Tekkeviis
  • Niitude levik Eestis
  • Soontaimi niidutüüpides
  • Niidud püsivad vaid seal
  • Niidutüübid
  • Lamminiidud
  • Rannaniit
  • Soostunud niit
  • Puisniit
  • MÕISTED
  • Pool-looduslik kooslus e. pärandkooslusteks
  • Rohumaa
  • SOO
  • Kergesti lagunevad
  • Soode tüübid Eestis, taimestik ja loomastik
  • Madalsoo
  • Siirdesoo
  • Ida ja lääne est raba erinevused
  • Laukad
  • Älves
  • Läänemeri
  • Läänemere taimestik
  • Läänemere loomastik
  • Eesti järved
  • Järvede liigitus veevahetuse järgi. Umb
  • Järvede toitumine
  • Veetemperatuuri erinevused järvedes
  • Järvetüübid sõltuvalt toitainetest
  • Järvede liigitus tekke järgi
  • Järvetaimestik.Taimede jaotus kasvukoha järgi
  • Järveloomastik
  • Jõgi kui elukeskkond. Eesti jõed
  • Vesikonnad
  • Jõe osad
  • Voolurežiim
  • Mõisteid
  • Jõetaimestik
  • Mürgiputk – kuidas tunda
  • Jõeloomastik
  • Umbrohud
  • Ruderaalkooslused
  • Inimtegevusest rikutud looduslikud kooslused
  • Taimed. Muutused soontaimede kaitses
  • Osata nimetada looduskaitsealuseid liike igast kategooriast
  • Loomad
  • TESTID

Teemad

  • I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus
  • Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel
  • Aprill
  • August
  • II Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon
  • Eri rühmade liikide iseloomustused
  • III Metsad
  • 47,7%)
  • tüübirühm
  • kasvukohatüüp
  • Vääriselupaigad
  • Metsaloomastik
  • P/R=1
  • IV Niidud
  • NIIT
  • Kasvutingimuste alusel jaotataks
  • Tekkeviis
  • Niitude levik Eestis
  • Soontaimi niidutüüpides
  • Alvar
  • V Sood
  • Ida ja lääne est raba erinevused
  • OHUTU
  • VI Läänemeri
  • VII Järved
  • Järvede liigitus tekke järgi
  • Järvetaimestik.Taimede jaotus kasvukoha järgi
  • VIII Jõed
  • Jõgi kui elukeskkond. Eesti jõed
  • Jõe osad
  • Voolurežiim
  • IX Antropogeensed kooslused
  • Umbrohud
  • X Liigikaitse
  • Taimed. Muutused soontaimede kaitses
  • Loomad

Kommentaarid (1)


Sandra Andrejeva: oli sellest abi, tönan!
19:15 19-02-2015


Sarnased materjalid

80
docx
58
doc
528
doc
40
docx
14
doc
48
docx
54
docx
84
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto