Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Eesti elu 1950-1960. aastatel (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris




Referaat.
1950-60. aastad.






Sisukord.





















Poliitika.
Eesti NSV juhiks ja EKP esimeseks sekretäriks sai 1950. aastal Johannes Käbin (ametis kuni 1978. aastani). Käbin ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva -meelne ning üheaegselt arvestada ka Eesti NSV „isikupäras“ oludega. Head kontaktid olid Käbinil just Hruštšoviga, kes arvestas ka eriarvamustega.
Stalini surma järel alanud sisepoliitilise sula-aja üheks oluliseks tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine – rehabiliteerimine – nii üleliidulisel kui ka kohalikul tasandil. Eesti NSV-s tähendas rehabiliteerimine eelkõige nn kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimeste hea nime taastamist. Stalini surm tõi kaasa ka senise vägivallapoliitika seiskumise, millele järgnes aegapidi represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine. 1959 . aastaks pöördus Eesti NSV-sse tagasi üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu. Siiski ei saanud nad tagasi kohe kõiki õigusi ega vara ning neil oli keelatud tagasi pöörduda oma kodukohta. Metsavendade relvastatud võitlus asendub 1950.-ndatel umbes 30 põrandalause noorsoo -organisatsiooni tegevusega , mis tekkisid peamiselt protestivaimust järjest enam maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu. Põrandaaluste noorte organisatsioonide kandepind jäi siiski üsna tagasihoidlikuks . Kasutades ulatuslikke repressiivmeetmeid ja osaliselt ka ennetavat tegevust, lämmatas valitsev režiim põrandaaluse noorsooliikumise 1960.-ndate alguses.
1950.-ndate alguseks oli NSVL -i põllumajandus täielikult laostunud. See sundis riigi uut juhtkonda korrigeerima senist põllumajanduspoliitikat. 1953 alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme. 1954 hakati ENSV kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas. 1958 likvideeriti masina-traktorijaamad ja müüdi kogu masinapark majanditele, mis omakorda aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Lisaks suurendati kolhooside ja sovhooside sõnaõigust plaanide koostamisel. Kõigi nende muutuste mõjul hakkasid Eesti NSV kolhoosid 1950.-ndate lõpul otsesest viletsusest välja rabelema. 1960.-ndate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine : majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Lisaks hakati väiksemaid kolhoose ja sovhoose omavahel ühendama. 1970.-ndad olid Eesti NSV-s suurmajandite ja –farmide loomise ajaks, millega kaasnesid ulatuslikud keskkonnaprobleemid: ülepingutamine laostas ajalooliselt välja kujunenud asustuspildi, kurnas viljakad maad ning halvendas keskkonna olukorda; sisuliselt oli tegu röövmajandusega.
1950.-ndatel oli võõra tööjõu sissevool sõjajärgsete aastatega võrreldes tagasihoidlikum, kuid järgmisel kümnendil kasvas migratsioon jälle tunduvalt. Eesti NSV tööstuse ekstensiivse arengu otseseks tulemuseks oli tööliste kõrge osakaal rahvastikus. 1970 oli see näitaja juba 60%. Võõrtööliste massiline saabumine kahandas jätkuvalt eestlaste osatähtsust elanikkonnas ning kiirendas linnastumist.
1960.-ndaid on nimetatud kuldseteks, kui ühiskond justkui liberaliseerus, suurenes ühiskonna avatus ning inimeste senisest hoopis aktiivsem eneseteostus kõigis eluvaldkondades, kaasa arvatud poliitilises elus. Kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond, kes oli veendunud, et olemasolevat poliitilist režiimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta. Nende aadetele panevad lõpu 1968. aasta Tšehhoslovakkia sündmused, mis näitavad, et sotsialismi reformimise kavast ei tule midagi välja.
1960.-ndaid iseloomustas noorte aktiivsuse kasv, erilist initsiatiivi näitasid üles üliõpilased. Üliõpilaste poliitiline aktiivsus leidis osalt väljundi komsomoliliinis: nad püüdsid komsomoliorganisatsiooni demokratiseerida tudengite tegeliku omavalitsuse suunas, et lahendada noorte päevaprobleeme. Võimuküsimuste arutamisest hoiduti, tähelepanu osutati rahvuskultuurile.
1960.-ndatel tekkisid esimesed sidemed läänemaailmaga. Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele naaberriik Soome. Soome TV saated olid nähtavad Põhja-Eestis ja 1965. aastal avatud Tallinn-Helsingi laevaliin tõi Eesti NSV-sse tolle aja kohta arvukalt välisturiste.
Ülejäänud NSVL-i jaoks muutus Eesti NSV omamood läänelikuks oaasiks. Eesti NSV väline „läänestumine“ väljendus peamiselt materiaalse heaolu „hankimises“, mis omakorda meelitas siia hulgaliselt muulasi. ENSV tarbimis- ja elatustase ületas tõepoolest märgatavalt NSVL-i keskmisi näitajaid. Paraku soodustas see asjaolu eelkõige noorema ja keskmise põlvkonna süvenevat mugandumist nõukoguliku süsteemiga.









Haridus .
Üldhariduskoolis alustakse 7-klassilise hariduse juurutamist (kehtestati 1944, lõplikult viiakse ellu 1958), keskkooli võetakse kõik soovijad. Tegelikult on Eestis kaks haridussüsteemi: eestikeelne ja Vene NFSV eeskujul üles ehitatud venekeelne kasvava mitte-eesti kogukonna liikmete jaoks. 1954–55 lülitatakse õppeplaani tööõpetus, 1955 kehtestatakse ühtne kohustuslik koolivorm , 1956 asutatakse esimesed internaatkoolid ja pikapäevarühmad. 1959–63 pikendatakse koolikohustus 8-klassiliseks. Kuid võib-olla suurim uuendus on L. Alttoa ja H. Raigna 1958.a. aabits (illustreerinud S.Väljal). Aabits jätkab Johannes Käisi vahepeal keelatud töökooli lähenemise suunda. Aabitsa illustratsioonid näitavad last ümbritseva elukeskkonna muutumist sula ajal.
Ideoloogilise surve tugevnemine mõjutab ka üldhariduskooli. Süveneb vene keel ja kirjanduse osakaal õppeprogrammis. 1951. a. asendatakse senine aabits uuega, mille poliitiline teadlikkus on vanast tunduvalt kõrgem: tegelaste hulgas on palju vene lapsi, vana aabitsajutt poisist, kes soovib lugeda ja palub isalt prille , saades selmel aabitsa, asetatakse vene konteksti, asendades eesti nimed vene omadega. Klassi parimad ja kõige ilusama käekirjaga õpilased on samuti vene nimedega. Uues aabitsas ei kasutata enam originaalillustratsioone, vaid üleliidulisest pildipangast võetuid. see tingib esitatava keskkonna täieliku muutuse: tegevus toimub linnas, majad on kivist ja uusklassikalises stiilis, tänavatel sõidavad trollibussid jne.
1950. aastate teisel poolel hakatakse rõhutama polütehnilise hariduse tähtsust, keskkoolides hakatakse tihendama sidet õppeainete ja praktilise töö vahel, 1958. a. seatakse sisse tootmispraktika, mille kohaselt õpilased peavad põhikooli viimastes klassides 10–12 tundi nädalas töötama ettevõtetes. Seni 10-aastane keskkool muudetakse 11-aastaseks, lisades kvalifikatsioonieksamiga lõppeva kutseõpetuse. See suund lõpeb 1964. a.
Nõukogude võimu ajal ei pöörata tähelepanu puuetega lastele toimetuleku õpetamisele. Õpetuse ja kasvatuse eesmärk on tagada teatud teadmiste tase, integreerimine tavaühiskonda oli kõrvalise tähtsusega. Siiski algab eripedagoogika süvendatud uurimine Tartu Ülikoolis, hiljem ka Tallinna Pedagoogilises Instituudis; 1954. a. kirjastatakse eelnevatel aastatel koostatud kurtide aabits, mille üks eesmärke on kõne õpetamine. Kurtide aabits on muuseas veel poliitilisem kui tavakooli oma: tähtsal kohal on kolhoos , mänguasjad on sõjalise otstarbega (püss, punatähega kiiver ), kuilapsed lähevad kalale, paistab eemalt punane lipp jne.
1958. aastal taasasutatakse klubide, raamatukogude, kõrgkoolide jne juurde esimesed rahvaülikoolid. Need alluvad Rahvaülikoolide Nõukogule, mis omakorda allub ENSV Rahvaülikoolide Nõukogule. Rahvaülikoolist saab populaarne enesetäiendamise ja seltskondliku suhtlemise vorm, mida lembivad eelkõige naised.
Üldhariduses asutatakse lisaks pikapäevarühmadele ka esimesed pikapäevakoolid. 1959–63 pikendatakse koolikohustus 8-klassiliseks, keskkooli moodustavad 9.–11. klass. Rööbiti eestikeelse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
Eesti elu 1950-1960-aastatel #1 Eesti elu 1950-1960-aastatel #2 Eesti elu 1950-1960-aastatel #3 Eesti elu 1950-1960-aastatel #4 Eesti elu 1950-1960-aastatel #5 Eesti elu 1950-1960-aastatel #6 Eesti elu 1950-1960-aastatel #7 Eesti elu 1950-1960-aastatel #8 Eesti elu 1950-1960-aastatel #9 Eesti elu 1950-1960-aastatel #10 Eesti elu 1950-1960-aastatel #11 Eesti elu 1950-1960-aastatel #12 Eesti elu 1950-1960-aastatel #13 Eesti elu 1950-1960-aastatel #14 Eesti elu 1950-1960-aastatel #15 Eesti elu 1950-1960-aastatel #16 Eesti elu 1950-1960-aastatel #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 110 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kutsikaz Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (4)

nuut profiilipilt
nuut: Sisukas referaat, aitäh
18:28 25-05-2009
joonaskala profiilipilt
joonaskala: Väga hea materjal!
12:39 21-05-2012
3liminity profiilipilt
Rego Perve: Palju oli puudu.
16:20 20-02-2013


Sarnased materjalid

414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
147
docx
Eesti XX sajandi algul
55
docx
Eesti Lähiajalugu
21
docx
EESTI NSV 1945-1985
83
doc
Eesti ajalugu
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
17
docx
Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun