Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti elu 1950-1960. aastatel (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vasakule Paremale
Eesti elu 1950-1960-aastatel #1 Eesti elu 1950-1960-aastatel #2 Eesti elu 1950-1960-aastatel #3 Eesti elu 1950-1960-aastatel #4 Eesti elu 1950-1960-aastatel #5 Eesti elu 1950-1960-aastatel #6 Eesti elu 1950-1960-aastatel #7 Eesti elu 1950-1960-aastatel #8 Eesti elu 1950-1960-aastatel #9 Eesti elu 1950-1960-aastatel #10 Eesti elu 1950-1960-aastatel #11 Eesti elu 1950-1960-aastatel #12 Eesti elu 1950-1960-aastatel #13 Eesti elu 1950-1960-aastatel #14 Eesti elu 1950-1960-aastatel #15 Eesti elu 1950-1960-aastatel #16 Eesti elu 1950-1960-aastatel #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 119 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kutsikaz Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
thumbnail
55
docx

Eesti Lähiajalugu

Beria (Julgeolek, siseministeerium). Nikita Hrustsov (Võimu instrumendid puudusid, jäi partei asju hoidma). J. Stalini surma järel ei määratud uut NSVL kommunistliku partei juhti (1951 alles määrati). Jõuti järelduseni, et partei ei pea juhtima riiki. Kremlis vallandus uus võimuvõitlus G. Malenkovi ja L. Beria vahel (Seni kuni pole oma vahel otsustanud, kes valitseb pole mõtet panna partei ametisse keegi). Kremli "uue kursi" olemus ja selle initsiaatorid.- J. Stalini järgne uus poliitika, mis erines Stalini valitsusajast. Tehti muudatusi välispoliitikas: Lõpetati Korea sõda (1953). Pole mõtet sovitiseerimisprotsessi jätkamist Ida-Euroopas, vaid tuleb anda neile rohkem vabadust. L. Beria ütles Saksamaa kohta, et mõistlik oleks kohe ka nõukogude liidu poolt ühendada Saksamaad. Tuleb hakkama tootma rohkem tarbekaupa, tuleb hakata mõtlema inimeste kohta ning sõjaks valmistumine on teisejärguline, sest sõja puhkemist ei oodata

Eesti Lähiajalugu
thumbnail
21
docx

EESTI NSV 1945-1985

Põhiliselt mõjutas pleenum kultuurivaldkonda. Pleenumil oli suur osa Eesti kiirel venestamisel. J. Käbinist sai Moskva heakskiidul eesti NSV esimene mees. Suhteliselt lühikese ajaga tõrjus Käbin eemale käremeelsemad tegelased. Käbin ei olnud ei äge stalinist ega ka äärmuslik venestaja. Käbin oli oma valitsemisajal mõõdukas laveerija. Ta püüdis olla Moskva-meelne ja samas arvestas ka Eesti oludega. J. Käbinil olid head suhted sekretär Nikita Hrustsoviga ja oskuslik poliitika oma meeskonna loomisel. Käbin võttis oma meeskonda ka kohalikke eestlasi. Käbin koos oma tiimiga suutis mahendada Moskva survet. Üheks põhitegijaks sai Vaino Väljas, kes 1971. aastal sai ideoloogiasekretäriks ja kelles Käbin nägi oma mantlipärijat. Head suhted N. Hrustsoviga tõi Eestile mõned eelised. 1954. aastal käis N. Hrustsoviga mitteametlikult Eesti NSV oludega tutvumas. Käbini ajal oli põhimõte, et

Ajalugu
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500

Ajalugu
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi

Ajalugu
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Alles kolmandal kohal oli baltisaksa kapital. Eestlaste osakaal imepisike: Linavabrikud, Tartu telefonivabrik, Rakke lubjatehas, Viljandi tikuvabrik. Ühiskonna politiseerumise algus Sajandivahetus: rahvuslaste uus põlvkond Eestlaste poliitilise ärkamise aeg – 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Järk-järgult toimus politiseerumine. Tartus etendas VSDTP rolli ajaleht Uudised. Ajalehe

Ajalugu
thumbnail
17
docx

Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine

1951. a. oli juba 18500 liiget. Parteiliigetel oli madal haridustase. EK(b)Pd juhtis põhimõtteliselt 1941. aastast Nikolai Karotamm, aga ametlikult alles 1944. aasta sügisest. *1925 astus Karotamm Hollandis kommunistlikku parteisse, 1926 läks NSVL ja jäi sinna elama. 1940 juunis suunati ta Eestisse ajalehe ,,Kommunist" toimetajaks ning septembris sai temast EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. *Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer. *Natuke aega püsis eestis oma sõjavägi Eesti Laskurkorpus. *Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli ENSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga, mis ei omanud reaalset võimu

Ajalugu




Kommentaarid (4)

nuut profiilipilt
nuut: Sisukas referaat, aitäh
18:28 25-05-2009
joonaskala profiilipilt
joonaskala: Väga hea materjal!
12:39 21-05-2012
3liminity profiilipilt
Rego Perve: Palju oli puudu.
16:20 20-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun