Eesti
geograafiline asend
Eesti
moodustab poolsaare kujulise riigi, mis on hõlmatud Läänemere,
Soome lahe ja Peipsi järvega.
Meie
kodumaa on ürgsetest aegadest saadik olnud suureks loomulikuks
sillaks Euroopa mandri kahe nii erineva osa ja maailma vahel.
Liikumised mõlemas suunas on aastatuhandete vältel Eesti aladele toonud selle mandri keskusist elu ja edenemist, elavust
majanduslikult ja äratust vaimselt.
Eestit
kui Läänemere võtit on ihaldanud saada oma valdusse sakslased , venelased , rootslased , taanlased , poolakad, leedulased ja isegi
tatarlased. Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks
Eesti iseseisvuse arengule.
Eestlase
päritolu
Eestlased
kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome
rahvaste rühma.
Soomeugrilaste
esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate
kalurite-küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralist Läänemere
rannikuni. Umbes 3000 a. eKr. eraldus algkodust ugri haru koos
ostjakkide ( handid ) ja vogulitega ( mansid ). Eestlaste esivanemad asusid Eesti alale juba III aastatuhandel eKr. Tuntuimad hõimurahvad
on ungarlased , soomlased, eestlased.
Aastatuhandete
jooksul on eestlaste sekka sulandanud peale kohalike algasukate
a. suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks sai Albert. Temast sai vallutussõja peamine juht ja organiseerija. 1201. a. rajas ta liivlaste asula kohale Riia linna. Riiast sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. a. asutas ta rüütliordu ,,Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Liikmed olid elukutselised sõjamehed, kellel oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks. Juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid rüütelvendadeks (ül. oli sõdida), preestervendadeks (ül. oli vaimulikke talitusi pidada) ning teenijate vendadeks (kannupoisid, relvasepad, kokad jt
.............2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ, lk 156-161, 162-167....................15 9. EESTI KESKAEG: KIRIK JA KULTUUR, lk 138-143, 162-167..................................
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada.
Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht oli ordumeister. Jagunes : rüütelvennad - ülesanne sõdida., Preeservennad - pidasid vaimulikke talitlusi, Teenijad vennad- kannupoisid, kokad jt. Mõne aastaga suudeti liivlased ja latgalid alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208 - Sakslased tungisid koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine.Otepää linnus süüdati põlema.
Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg 1200-1558 põhjused Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. UUE LAEVATÜÜBI – KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt – Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele Ristisõja käik 1184.a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard. Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist. 1196.a
Pole kohalik toodang on sisse toodud kaubavahenduse käigus. 500 eKr Kindlustatud asulad jäetakse maha, rajatakse põlispõlde. Maalapid, mis piiratakse kividest laetud peenardega. Asustus koondub peamiselt põhja ja lääne eestisse, kus kergemad paepealsemad mullad. 100 eKr 100 pKr Hakatakse ehitama linnuseid. Ilmuvad linnused, hakatakse tootma oma rauda(soomaak) Vanem e rooma rauaaeg 100-450pKr Kaubavahetuse käigus jõuab meie alani rohkesti Rooma päritoluga esemeid meie alal. Peetakse eesti aja õitsengu. Kividkirstkallmed asenduvad ristkülikukujulise tarand kalmed koos põletusmatustega. 98a Rooma geograaf ja ajalookirjutaja Pabbius Cornelius Tacitus kirjutab teose ,,Germaania", milles kirjeldab ka läänemere äärseid rahvaid: Fenni, Aesti. Eesti alal kujuneb välja 3 suuremat hõimurühma, mõnevõrra erinava kultuuri traditsiooniga murded, mustrid. Põhja ja kesk eesti, lääne eesti ja saared.
Madisepäeva lahingus langes Sakala vanem Lembitu. · 1219 1220 taanlased eesotsas Valdemar II-ga alustasid Põhja-Eesti vallutamist ja ristimist. · 1220 rootslaste ebaõnnestunud katse kinnitada kanda Läänemaal. · 1222 saarlaste õhutusel alustati mandril ülestõusu ja vabastati järgmiseks aastaks kogu Eesti ala, välja arvatud Tallinn. · 1224 ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu ja ristiti 5 kogu Mandri-Eesti. · 1227 ristisõdijate ja ristitud eestlaste vägi vallutas tormijooksuga Muhu linnuse ja sundis alistuma Valjala linnuse kaitsjad. Muistse vabadusvõitluse lõpp.
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust
Kõik kommentaarid