Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti edasine majandusareng (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Eesti edasine majandusareng #1 Eesti edasine majandusareng #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor silja992 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul?

Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Majandusareng oleneb paljudest teguritest. Majandusareng on igas riigis erinev ning oleneb riigi majanduse eripärast ja iseloomust. Praegusel kriisiajal on tekitanud palju küsimusi, kuidas on maailma ning ka Eesti majandus sellisesse suurde kriisi sattunud ning kuidas sellest välja tulla. Et teada kuidas edasi minna, peame kindlasti läbi mõtlema ja analüüsima minevikku ja tegema omad järeldused. Rando Värnik kirjutab oma artiklis, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on meil kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse

Majandus
thumbnail
11
odt

Eesti majanduse areng 1990-2011

Eesti majanduse areng 1990-2011 Juhendaja: Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2. Majandusarengu eesmärgid................................................................................................. 4 3. Eesti majanduse areng aastatel 1995-1998......................................................................... 4-7 4. Majanduspoliitika aastani 2003..................................................................

Majandus
thumbnail
3
docx

Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel?

Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Kumb majandusareng oleks Eestile kasulikum: kas kiire palgatõus või tootlikkuse kasv? Alljärgnevalt püüan ma sellele leida vastuseid. Eestlaste tootlikkus on väga madal. Parimaks näiteks siin on aasta 2005 kui jääktulu ühe töötaja kohta oli rõivatööstuses vaid 9000 krooni, keemiatööstuses aga 231 000 krooni. Vahe oli 25 korda keemiatööstuse kasuks, kuigi rõivatööstuses töötas üle kolme korra rohkem inimesi

Majandus
thumbnail
3
doc

Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel?

Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Peale majanduskriisi on ülimalt raske võtta seisukohta, kuid kaldun arvama et õige tee oleks toetuda tootlikkusele. Kui oleks aga vastupidi, poleks järgmine kriis kaugel, sest kiire palgatõus võib tekitada majandusmulli. Ja nagu mullid ikka, lõhkevad need ootamatul hetkel. Eesti töötajad on vananemas. Tööd on sama palju, kuid tegijaid jääb aina vähemaks. Ometigi võeti 2010. aastal vastu uus pensioniea seadus, millega tõstetakse pensioniiga 2026. aastaks 65.

Majandus
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Külmasõja kriisid

aastal Egiptusesse Iisrale, kes ütles et tuli PVO baase likvideerima, kuid tegelikult täitis Iisrael kokkulepet Inglismaad, et saada kanal tagasi. Selle ettekäändega said Prantslased ja Inglased oma väed Suessi kanalisse tuua, et tagada edasine rahulik laevaliiklus. Inglismaad, Prantsusmaad ja Iisraeli peeti agressoriks. Inglisma oli 1954 oma väed just Suessist välja viinud ja tunnistas, et kanal on Egiptuse oma, kuid kasum pidi minema Inglismaale ja Prantsusmaale. ÜRO julgeolekunõukogu sekkumisel olid Inlgismaa, Prantsusmaa ja Iisrale sunnitud oma välja viima, ning ÜRO jättis oma väed Iisraeli piirile. Seda kriisi peetakse pöördepunktist kuna kriisist väljub võitjana Nasser, ning Araabia pani Nasserile hullu respekti. Tänu sellele väheneb euroopa mõju Aafrikas ning tugevneb USA ja NSVL'i mõju. Egiptus loob tihedad sidemed NSVL iga ning pais ehitatakse NSVL'i rahaga. USA ja Iisrale suhted tugevnevad samuti.

Ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt

Ajalugu
thumbnail
66
docx

Maailmamajanduse geograafia

kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata ja mõjutada inimesi ja korda saata suuritegusid. Revulutsiooni algataja. Subpassioners pole kontakti, ei ole aktiivsed, aga on kergesti mõjutatavad passioneride poolt, neid saab kasutada revolutsiooni elluviimisel.

Maailma majandus



Lisainfo

Essee, mis on kirjutatud artiklite põhjal teemal "Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel?"

Kommentaarid (1)

wondo93 profiilipilt
wondo93: Hea töö :D
18:48 12-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun