Eesti biotoobid (0)

5 VÄGA HEA
 

Biotoopide eksam :

1. Metsad

1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast.

Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas
kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja
suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates
metsades elada ei saa.

1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud
töölehte)
< strong >Loomets - Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi
sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad . Puu- ja põõsarindes männid , kuused,
sarapuu, kibuvits , arukask . Elustiku eripärad , näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip ,
ülane, sinilill.
Nõmmemets - Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase
kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne : männid, üksikud
arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik , põdrasamblik, kõrrelised, nõmm - liivatee ,
porosamblik, palju seeni.
Palumets - peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. Üldised tingimused: tekivad pärast metsapõlengut,
lubjavaesed. Puu- ja põõsarinne: männid, kuused, arukask, põõsarinne hõre. Elustiku eripärad, näiteid
liikidest: pohl , mustikas , öövilge ja kanrbik , kilpsõnajalad, samblad . Põhjavesi sügaval, kõdukiht
enamasti õhuke, muld happeline – pohla . Ja mustika kkt-
Laanemets - Kagu-Eestis, hajutatult. Üldised tingimused: kõrge kasvulised puud, tihedad metsad , hämarad, liivsavi - moreen , parasniiske. Puu- ja põõsarinne: domineerivad kuusk , haavad, kuuse-männi segametsad .
Elustiku eripärad, näiteid liikidest: jänesekapsas , leseleht, sõnajalad , laanelill, palju metsa samblaid. Sinilill ja jänesekapsa kkyt - Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud.
Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud.
Salumets - Kesk, Lääne- ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: viljakad mullad , parasniisked. Puu- ja
põõsarinne: kuusk, haab , pärn, kuuse- ja lehtpuusegametsad, jalakad, tammed. Elustiku eripärad, näiteid
liikidest: kuldking , maarjasõnajalg, metspipar , karulauk, palju linde, püsik-seljarohi, näsiniin , kopsurohi,
salu -tähthein. Kõige viljakamad kkt naadi ja sõnajala.
Soovikumets - Vahe- ja Kirde-Eestis madalamatel osadel. Üldised tingimused: niiskus, puud kehvad ja
peened, mets kidur. Puu- ja põõsarinne: kidurad ja peened lehtpuud . Elustiku eripärad, näiteid liikidest:
tarnad, osjad , sõnajalad, käpalised , angervaks. Osja tarna andervaksa
Lammi - ja lodumets: Soomaa , Alam- Pedja , Emajõgi , üleujutatud alad. Üldised tingimused: liigniiske ala,
üleujutused, mättaline pind. Puu- ja põõsarinne: sanglepp , sookask , harvem kuusk. Elustiku eripärad, näiteid
liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn , laanesõnajalg.
Samblasoomets - siirdesoo ja raba .
Rohusoometsad - lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad . Sanglepik. Alusmets ja
taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused
pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik . Vähe tootlikud puidud. Väikese
täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask . Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle
kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon .
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eesti biotoobid #1 Eesti biotoobid #2 Eesti biotoobid #3 Eesti biotoobid #4 Eesti biotoobid #5 Eesti biotoobid #6 Eesti biotoobid #7 Eesti biotoobid #8 Eesti biotoobid #9 Eesti biotoobid #10 Eesti biotoobid #11 Eesti biotoobid #12 Eesti biotoobid #13 Eesti biotoobid #14 Eesti biotoobid #15 Eesti biotoobid #16 Eesti biotoobid #17 Eesti biotoobid #18 Eesti biotoobid #19 Eesti biotoobid #20 Eesti biotoobid #21 Eesti biotoobid #22 Eesti biotoobid #23 Eesti biotoobid #24
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
p2ka pikk Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kus nad levivad ?
  • Kuidas luhti majandati ja kuidas see luhale mõju avaldas ?
  • Millistel tingimustel rannarohumaad tekivad, püsivad ja kus nad Eestis levivad ?
  • Kus sellised kooslused tekivad ja millised on nendele iseloomulikud tunnused ?

Mõisted

põlismets, loomets, nõmmemets, palumets, laanemets, salumets, salu, soovikumets, lammi, rohusoometsad, sinika, metsa vääriselupaik, puuduvad või, nurm, rohumaa, kultuurrohumaad, võrreldes metsadega, alvarid, puisniit, hõre puu, maade taimestumisel, lamminiidud, taimestik, luht, rannarohumaa, rannaalad, rannikumaastikud, rannaniitude puhul, paiknevus eestis, suuremaid rannaniite, saliinsetel, kõrgemal ranniku, üsna tihti, kasvukohatüübid, tekkelt, saliinsele vöötmele, räha, rand, esinduslikud, tänapäevane inimasustus, rannaniidud, häädemeeste, antropogeense tekkega, vaatamata ebastabiilsusele, jäätmaadele, erinevus looduslikust, suurimad sood, madalsood, turbaala, raba mikroreljeefis, kõdusoo, lodu, turbasamblad, älves, laugas, lauka kaldad, laugasjärv, terrestrialisatsioon, sagedaseks nähtuseks, topogeenne, soligeenne, madalsoo, siirdesoo, raba, soo elukoosluses, näsa, madalsoo, valdavalt madal, nendes järvedes, jõgede elustik, suured aasta, bentos, nekton, pelagos, plankton, detriit, nekton, neuston, pleuston, taimhõljumit, puudest, kaldaveetaimed, kaldaveetaimedest, vooluga jõgedes, rändkarp, vähkide klass, ämblikulaadseid, tüüpilised järvevormid, põhilised kalad, väikejärvedes, väikesel hulgal, järvevee omadused, valgusega, vertikaalne tsirkulatsioon, järvede juures, veeorganismidele, sügisringlus, veevahetus järvedes, kiireim veevahetus, keemilisteks aineteks, läänemeri, keskosa moodustabava, ava, valgla pindala, soolsus, soolasisaldus, läänemere lõunaosas, veevahetus, nimele, hoovused, vertikaalne kihistumine, botnia lahes, toitainete sisaldus, zoobentoses, kahjulikuma nähtuse

Sisukord

  • Puhatu
  • Kakerdi
  • Lihula-Lavassaare
  • Sangla
  • MÄRGALA
  • TURBAALA
  • Soo tekketüübid
  • Toitumistüübilt jaotatakse sood
  • Eesti soode taimkatte kasvukohatüübid
  • olulist tunnust: eriline veereziim, sootaimkate, sootaimede jäänused ei lagune
  • Madalsoo
  • Siirdesoo
  • Kaljukotkas
  • Liigirikas madalsoo
  • Ääristarna kooslus
  • Padutarna kooslus
  • Raudtarna kooslus
  • Mõõkrohu kooslus
  • Mustja sepsika kooslus *
  • Tõmmu nokkheina kooslus *
  • Lubika-pääsusilma kooslus

Teemad

  • Metsad
  • Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast
  • Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud
  • töölehte)
  • Loomets
  • Kagu-Eesti
  • Palumets
  • Kagu-Eestis
  • Soovikumets
  • Lammi- ja lodumets
  • Kõdusoomets
  • Vääriselupaigad (täis)väärtusliku metsabiotoobi näitena
  • Arurohumaad
  • Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid
  • Niit
  • Aas
  • Vain
  • Rohumaa
  • rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad
  • iseloomulik rohukamar
  • Rohumaade üldine jaotus
  • inimmõju intensiivsuse (majandamise) järgi
  • kasutuse järgi
  • tekke järgi
  • Funktsioonid
  • alepõldude asemel
  • metsade raiumine
  • tallamine: mulla tihenemine, õhustatuse halvenemine
  • heina äravedu: toitainete vähenemine, mulla vaesumine
  • Arurohumaade klassi kuuluvate tüübirühmade (loorohumaad, sürjarohumaad
  • pärisarurohumaad, nõmmerohumaad, palurohumaad) lühike iseloomustus keskkonnast ja
  • elustikust lähtuvalt
  • puudub turbakiht
  • lubjarikkad rohumaad
  • harilik kuslapuu, harilik
  • Tekkinud
  • loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena
  • Jagatakse kuivadeks ja niisketeks
  • Putukad
  • Linnud
  • Muu loomastik
  • sekundaarsed
  • tüsedamad kui loorohumaadel
  • Kasutusel looduslike karjamaadena
  • Tekkinud salu-ja laaanemetsadest –sekundaarsed
  • sarapuu, kadakas
  • türnpuu, lodjapuu, toomingas
  • hiired, siil, metskits, halljänes
  • Pärisaruniitude hulka kuuluvad
  • puisniidud ja puiskarjamaad
  • Palurohumaad
  • Kasutatud karjamaadena
  • Tedremaran, võnkvars
  • punane aruhein, lõhnav maarjahein, põld-piihein, koerakannike, harilik tarn, käbihein
  • Nõmmerohumaad
  • Liigivaene, domineerivad samblikud
  • puhmastaimed
  • Pärandkooslused
  • võsastuvad ja metsastuvad
  • kadaka osatähtsus
  • esialgu liigirikkus suureneb (metsa ja põõsastike liigid
  • lokaalpopulatsioonide vähenemine
  • elupaikade killustumine
  • väheneb rohumaade liigirikkus
  • Suurim probleem: puisniidud muutuvad puiskarjamaadeks
  • Luhad e. lamminiidud
  • Millistel tingimustel luhad tekivad ja püsivad, kus nad levivad?
  • Luhad tekivad perioodiliselt magevee poolt üleujutatud niitudele. Asuvad jõgede, järvede
  • lammidel. Sekundaarse Inimtekkelise päritoluga, varem lammimetsadel ntks
  • Esinduslikemate Eesti luhamassiivide iseloomustus. – soomaa
  • kasari
  • Soomaa luhad
  • ha
  • Luha viljakus
  • märgatavalt kõrgem kui enamiku teiste Eesti jõgede luhtadel
  • muld väga viljakas
  • Luhtadele iseloomulik taimestik ja loomastik
  • Taimestik – isel ntks
  • lamba-aruhein, lubikas, jusshein
  • värvmadar, keskmine värihein
  • seohakas, angervaks, soo-kurereha, mätastarn
  • Kuidas luhti majandati ja kuidas see luhale mõju avaldas?
  • Luha niitmisega seotud probleemid. Luht on suurveeg aüleujutatud ala, jõe lammil või
  • järverannal. Soostunud madalsood või niidud
  • niitmiseta luht
  • kulustub, võsastub, mõnda kohta kasvab pilliroog
  • hooldamise eest maksta
  • Rannarohumaa
  • Millistel tingimustel rannarohumaad tekivad, püsivad ja kus nad Eestis levivad?
  • pioneerkooslused
  • primaarsed rannaniidud
  • inimasustus oli koondunud ranniku
  • lähipiirkonda, kus kalapüük, karjakasvatus ja põllundus olid rannarahva põlised tegevusalad
  • Püsivus. Karjatamine; lammaste pidamine- söövad noori kadakaid. veised. Raiumine. Roo
  • niitmine. Loomad tallavad pilliroo risoomistiku katki – roo vohamine väiksem
  • karjatada
  • Paiknevus Eestis
  • Lääne-Eestis
  • Läänesaartel
  • Alade suurus oleneb majandamise intensiivsusest, kasutuseta jäänud niidud
  • roostuvad või kadastuvad kiiresti
  • Tegurid, mis määravad elustiku rannarohumaadel.
  • füüsiline taimekasvu takistaja
  • Milliseid substraadi (-toitekeskkonda, taimed, seened) mõttes eripäraseid kasvukohti rannikul
  • tead?
  • Suprasaliinsed rannaniidud
  • soostunud rannaniidud
  • Saliinsetel rannaniitudel
  • Adruvallidel
  • Räha- ja kliburandade
  • Liivarandade
  • soolakutaimed
  • pärisrannarohumaadeks
  • Inimtegevus Eesti rannarohumaadel (soovitused kaitseks ja majandamiseks)
  • Rannaniitude loomastik (millised loomarühmad esinevad, millised kohastumused
  • peavad rannikul elamiseks välja kujunema)
  • Antropogeense tekkega – inimtekkelised – kooslused
  • Kus sellised kooslused tekivad ja millised on nendele iseloomulikud tunnused?
  • tunnused
  • Linn kui enam antropogeensete kooslustega seotud keskkond, seda iseloomustavad
  • tunnused
  • näiteid kooslustest ja liikidest)
  • taimestik väga mitmekesine
  • värd
  • hanemaltsa, suurehitiste ümbrusest gallia koerasinepit, raudteedelt müürlustet
  • müür-raunjalg
  • Agroökosüsteemid
  • Agroökosüsteemile omased tunnused, võrdlus loodusliku süsteemiga
  • toiduahelad lühemad ja vaheastmeid vähem kui looduslikes ökosüsteemides
  • ruumiline struktuur vähem kompleksne
  • puuduliku iseregulatsiooni
  • tõttu on reguleerija rollis inimene
  • karjatamine, väetamine, pestitsiidid
  • kultuuride valik ja külvikord, mullaharimine
  • *Mullaharimine
  • vähendab taimehaigusi ja kahjurite levikut
  • Karjatamine
  • *Pestitsiidid
  • *Väetamine
  • kuid peamisteks probleemideks on paljude looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine, metsa
  • pindala vähenemine
  • Koerad 11 000a tagasi, samuti
  • kitsed ja lambad. Sead 9000a tagasi. Veised 6000 ka hobused ja haned. Eeslid ja kanad 5000a tagasi. Tuvid
  • ja kassid ka. )
  • Biotoobid agroökosüsteemis
  • MÄRGALA
  • märgalad on lodud, sood, turbaalad või veekogud, mis on kas looduslikud või inimese
  • poolt rajatud, püsivad või ajutised
  • rohketoiteline (eutroofne)
  • vee kareduse järgi eristatakse lubjarikkaid ja - vaeseid
  • madalsoid
  • Siirdesoo
  • kesktoiteline (mesotroofne)
  • Raba e kõrgsoo
  • vähetoiteline (oligotroofne)
  • vett varuv pidevalt kasvav turbasamblaist kate
  • vähelagunenud rabaturba lasund
  • metsa- või rohumaana kasutamine eeldab intensiivset kuivendamist ja väetamist
  • Raba vesi pärineb peamiselt sademeist, mineraalaineid saab ta tolmust
  • Kõdusoo on kuivendatud soo
  • Soostumine
  • orgaanilist ainet sisaldavad
  • horisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad
  • kõdusoovõi
  • salukuusikuks
  • Turbasamblad
  • Aeglase lagunemise ja suure veemahutavuse tõttu on
  • turbasamblad rabades peamised turbamoodustajad
  • Älves
  • Lauga
  • Laugasjärv
  • Soo tekketüübid
  • Sood tekivad seal, kus vesi ei valgu pinnaselt ära. Soos on pinnas hapnikuvaene ja veega
  • küllastunud
  • Toitumistüübilt jaotatakse sood
  • Minerotroofne
  • Ombrotroofne
  • Soode mitmekesisuse erinevad aspektid, seda kujundavad tegurid
  • olulist tunnust: eriline veereziim, sootaimkate, sootaimede jäänused ei lagune
  • erinev vanus, e ajaline tegur; aluspinna reljeef ja
  • geoloogiline ehitus; piirkonna veereziim; kliima
  • tal on oma tekkeprotsess
  • tal on oma taimkate
  • tal on oma loomastik
  • tal on oma ümbritsevad kooslused ja maastikud
  • loomaderühmade erilised soodele omased tunnused
  • loomad
  • Raba
  • Huvigrupid
  • Soodele omased liigid
  • Väikepistrik
  • Rabapistrik
  • Lääne- ja Loode -Eesti, levila loodepiir
  • Lääne- Eestis
  • Läänesaartel, levila põhjapiiril
  • Läänesaartel, Lääne-Eestis, levila põhjapiir
  • Lääne Saaremaa, Hiiumaa, Levila põhjapiir
  • Loode Eestis
  • Lääne-, Kirde-, ja Põhja-Eestis
  • Madalsood
  • Liikuv põhjavesi
  • rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad
  • kõrgsood
  • et taimede juured
  • enam põhjaveeni ei ulatu
  • Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest
  • Oligotroofne vt, semidüstroofne pht, düstroofne ht, düseutroofne
  • st, eutroofne rt ja halotroofne slt
  • orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike
  • enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga
  • Mineraalainetevaesed
  • happelise veega
  • Düseutroofne (segatoiteline) järv
  • Eutroofne (rohketoiteline
  • Halotroofne (soolatoiteline)
  • Pehmeveelised eutroofsed
  • Miksotroofsete järvede
  • Kalgiveelisetes miksotroofsetes
  • Elupaigad ja eluvormid jões, vee vool (organismide kohastumused kiire ja aeglase vooluga)
  • Liikide arvu ja temperatuuri seosed, kohastumused veealuseks hingamiseks
  • Elupaigad ja eluvormid järves
  • ELUVORMID VEEKOGUDES
  • Jõgede ja järvede elustiku stressi allikad (nii looduslikud kui ka inimtekkelised), reaktsioonid
  • stressile. Eesti jõgede ja järvede seisund
  • Järvede füüsikaline (valgus, temperatuur, vee liikumine) ja keemiline keskkond
  • Järvede füüsikaline ja keemiline keskkond
  • VALGUS
  • tänu valgusele toimub taimedes
  • fotosüntees ja järve elustik saab seeläbi eluks vajalikku hapnikku
  • TEMPERATUUR
  • Talve
  • tingimustes toimub pöördstratifikatsioon – põhjas on soojem vesi kui pinnal
  • Vertikaalne tsirkulatsioon
  • homotermia
  • Suvine stratifikatsioon
  • sügisene
  • homotermia
  • Aastane tsükkel
  • Termokliin on
  • sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht
  • VEE LIIKUMINE
  • Veevahetus järvedes
  • Keemiline keskkond
  • Sulfiidne vesi
  • Biogeenid
  • Läänemeri
  • Läänemere osad, paiknemisest tingitud iseärasused
  • mistõttu Läänemerd loetakse poolkinniseks
  • mereks
  • Tunnused: sügavus, soolsus, veevahetus, jäätumine, hoovused, vertikaalne
  • kihistumine(temperatuuri, soolsuse, hapnikusisalduse hüppekiht)
  • Sügavus
  • Soolsus
  • Jäätumine
  • Hoovused
  • Vertikaalne kihistumine
  • Toitainete sisaldus
  • Elupaigad (asukohast, põhja iseloomust või valgusest lähtudes), iseloomulikud taimed, loomad
  • enamiku Atlandi
  • ookeani ja Põhjamere liikide jaoks on soolsus liiga madal, mageveeliikide jaoks aga liiga kõrge
  • Fucus vesiculosus
  • Furcellaria fastigiata
  • Läänemere põhilised keskkonnast tulenevad probleemid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
54
docx
80
docx
82
doc
3
docx
58
doc
90
pdf
67
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto