Eesti asustuse kujunemine (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas linnade kasvu ohjata ?
 
Säutsu twitteris
Eesti asustuse kujunemine
12.märts
Kõrtsid ja postijaamad. Eestimaa ja Liivimaa kubermangus 18.saj-20.saj alguseni . Ajalooline piiritlus . 18-20 saj. Alguseni. Tsaariaeg. Põhjasõjajärgselt kehtestatud Vene Impeeriumi Balti provintsid . Provintside vasallriigi staatus koos Balti erikorraga. Kõrtsi mõiste ­ endiaegne söögi- ja joogimaja. Kõrtsid kuulusid maaomanikele, kuulusid mõisnikele (mitte kõrtsmikele) ­ kõrtsmik oli vaid rentnik. Kindlasti tuleb vahet teha linnakõrtside ja maakõrtside vahel ­ linnakõrtsid on trahterid. Maakõrtsid olid teekäijate ja vooriliste kokkusaamise koha ­ kaubatehingute sõlmimine, tööristade-jookide müük (kaubandus), nädalalõpul ka põlisrahvas koos et pidu pidada. Sõlmiti väga ebameeldivaid kokkuleppeid tööandja vastu (mõisnike, riigi vastu). Ka juba rootsi ajast on kokku loetud oma 200 maakõrtsi (enne Põhjasõda). Olles vene riigi koosseisus on Eestimaal esimeste esialgsete andmete põhjal arv 10kordistunud. Kõrtside lõpp: paneks kõrtside aja paika ­ 1900 ametlikult Vene tsaaririik keelas viina müümise. Kõrtsid läksid pankrotti ­ mida sa ikka müüd. Osa kõrtse tegeles veel õlle ja muu söögi-joogi joomisega aga lõpuks läksid ikkagi hingusele. Kõrtsid kaotasid oma tähtsuse. Kõrtside puhul tuleb teha 2 selget vahet: külakõrts ­ kohalik kõrts, 2-5 versa tagant; maanteekõrts ­ riiklikult korraldatud postivedu, postijaama ülesanne. Hobupostijaamad tegutsesid juba varem kui 18.saj oma funktsiooniga ­ juba Rootsi kuninga ajal (17.saj algus) korraldati/korrastati maanteekõrtside ja hobupostijaamade süsteem. Seda korraldust on hästi näha maanteemuuseumis. Kokkuvõtlikult paari punktiga : Rootsi ajal pandi alus korraldatud postiasjandusele, postimees ja postitõlla liikumine oli väga täpselt ette antud ja nii nagu 20sajandi I ja ka II poolel (1950-60 aastatel) maarahvas vaatas sageli põllupealt vaatas just kellaaega mööduvate rongide järgi, nii ka postitõld oli 19sajandil kellaajalise täpsusega - liikus ühest asustatud punktist teise. Juba Rootsi ajast üritati hobupostijaama lahutada kõrtsist ­ probleemid joomisega. See probleem jäi päevakorda kuni 20.sajandi alguseni. 18-19 sajandil maanteekõrtsid teede ääres ehitati kindlasti talliga ­ postijaama ülesande kõrvalt pakuti ka öömaja nii postitõllas sõitjatele kui ka teistele teelolijatele. n. Viitna kõrts Suuri postiameteid oli Eestimaal ja Liivimaal kokku 8. Hobupostijaamade vahemaaks on 3-4 miili. Narva, Rakvere, Tallinn, Haapsalu, Kuressaare jne. n. Kolu kõrts Postipoiss ­ postitõllaga saadeti kirju jm postisaadetisi. Temaga anti kaasa nii trükituid teateid kui kirju. Tema ülesandeks oli ka suulisi uudiseid levitada. 19sajandil enne hobupostijaamade 1 kadumist, postijaamade teket oli tegu juba postiratsanikuga. Hõbemärk ­ postiljoni vormirõiva juurde kuuluv ametimärk. Läbi hobupostijaamade on liikunud läbi vanad ajalehed nagu ,, Perno Postimees", ,,Talorahwa Postimees", ,,Postimees" jne. n. Koeru kõrts- postijaam , Kahala postijaam, Jõhvi postijaam ­ oli vanim Eesti kivist ehitatud postijaam, hävitati vene poliitilise võimu poolt; Jadivere postijaam, Ruunavere postijaam ­ on ehitatud tüüpprojektide järgi. Kokkuvõte: 18sajandi lõpul eraldusid postijaamad kõrtsidest. Võivad olla nii puit- ja kivihooned, klassitsistlikud enamasti ­ oleneb millal ehitatud ning kas on ajaloo jooksul hoone funktsiooni muutunud (ümberehitused). n. Puhtlepa maanteekõrts ­ on näha, et on ümber ehitatud, on olnud suur maantekõrts. Ümberehtitus tundub olevat tehtud 20sajandil, katus nõukogudeaegne. Säilinud kõrge kelpkatus ( viitab hobupostijaama maanteekõrtsiga). Aknad viitavad sellele, et on ümber ehitatud korteriks või millegiks muuks.
Hobupostijaama tänapäeval umbes 100kond ­ vaatamata ümberehitustele on endiselt defineeritavad hobupostijaamadena.
Veskid ja alevikud Tuulik - tuuleenergial töötav veski . Tuulikute teket seostatakse vesiveskite tegevusega. Esimesed vesiveskide kivid pärinevad 13.sajandist (kuna kivid säilivad aga veskid 700-800 aastat vastu ei pea). Kolme sorti tuulikuid: 1) Pukk -tuulik 2) Hollandi tuulik 3) tuuleveskid (kas õige?) Tuulikute arengulugu näitab, et tuulikud , nii nagu kõik keskaegsed ehitised, jõudsid siia üle Gotlandi ­ algselt püstitati saartele, hiljem idasse ja alla lõunasse.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti asustuse kujunemine #1 Eesti asustuse kujunemine #2 Eesti asustuse kujunemine #3 Eesti asustuse kujunemine #4 Eesti asustuse kujunemine #5 Eesti asustuse kujunemine #6 Eesti asustuse kujunemine #7 Eesti asustuse kujunemine #8
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor moosipall Õppematerjali autor

Lisainfo

Loengumaterjalid 2012.aastast
Eesti asustuse kujunemine , eesti , asutus , maanteekõrts , alevikud , Veskid

Mõisted

Sisukord

  • Eesti asustuse kujunemine
  • märts
  • Postipoiss
  • Setteproovid. Setete õietolmuanalüüsid
  • Dendrokronoloogia
  • Mullastik ja pinnaseprofiilid
  • Reljeefivormid
  • Taimkate
  • Topograafiline arhiiv
  • Etnograailine arhiiv
  • Etnograafiliste jooniste kogu
  • Korrespondentide vastused
  • Fotokogu
  • -03-26

Teemad

  • märts
  • Kõrtsid ja postijaamad. Eestimaa ja Liivimaa kubermangus 18.saj-20.saj
  • alguseni
  • Kõrtsi mõiste
  • trahterid
  • külakõrts
  • maanteekõrts
  • postiratsanikuga
  • Veskid ja alevikud
  • Linnad ja linnastumine
  • Kreis
  • eeslinn + linnastute kokkukasvamine. Koondumine linnadesse (toimub
  • ka praegu ja progresseeruvalt), hõlmab muutuseid rahvastiku kultuuris, elulaadis
  • märts 2012
  • Seminarid
  • Maastike ajaloo uurimissuunad
  • Andmete kogumine loodusest
  • Arheoloogilised allikad
  • Kirjalikud allikad
  • Riigiarhiiv
  • Ajalooarhiiv
  • Tähtsamad arhiivallikad
  • Eesti rahva muuseumis
  • Fotod infoallikana
  • Kunstiteosed maatikuajaloo allikana
  • Adam Olerianus
  • Johann Christopher Brotze
  • Rahvaluule
  • Andmebaasid
  • Kaardid
  • Suur rootsi kataster
  • 03-26
  • Kultuurmaastik ja asundus 19 sajandi lõpul ja 20 sjandi algul
  • Muutused elumajades

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

7
doc
Eesti asustus
8
doc
Rootsi valduste kujunemine
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
21
docx
Kultuurigeograafia konspekt
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
44
docx
Eesti uusaeg
70
docx
Eesti Uusaeg
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !