Facebook Like
Hotjar Feedback

Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel ?
  • Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud ?
  • Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga ?
  • Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga ?
  • Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel ?
  • Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud ?
  • Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga ?
  • Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga ?
  • Millised sotsiaalsed grupid ei toeta ühinemist ?
 
Säutsu twitteris
EESTI MAAÜLIKOOL










EESTI ASTUMINE EUROOPA LIITU
PROBLEEMID JA VÄLJAVAATED

Uurimustöö










Tartu 2008
Sisukord:

Sissejuhatus 3
Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel? 4
Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud? 4
Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga? 5
Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga? 8
Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade 10
Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest 12
Probleemid hariduses ja nende seos Euroopa Liiduga liitumisega 14
A. Õpetajate arvamused Euroopa Liidust ja hariduse arengu perspektiividest. 14
B. Tudengid 14
Artiklid 17
Elanike toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on suur 17
Eesti elanike toetus Euroopa Liidule on hüppeliselt tõusnud 18
Majandusanalüütikud: Euroopa Liiduga ühinemine mõjub Eesti majandusele hästi 19
EUROOPA LIIDU HOIAKUTE FAKTORID 20
Meetodi kirjeldus 20
Tulemused 21
EURO KASUTUSELEVÕTU MÕJUD EESTILE 21
Kasutatud kirjandus: 23
Lisad: 24

Sissejuhatus


Eesti integreerumine Euroopasse on tervikprotsess, mis kulges mitmete, nii avalikult jälgitavate argumentatsioonide kui ka hoopis varjatutematel mentaalsuse tasanditel. Otsuse tegemisse kaasati tegelikult Eesti kogu lähiminevik ja tollase Eesti väga erinevad elukihistused.

Deklaratsioonid Eesti igipõlisest kuulumisest Euroopasse olid mõnda aega ikkagi retoorika . Et Eestist võinuks saada taas kindlalt Euroopasse kuuluv riik, pidi meie riikluse taastamisega kaasnema või õigemini sellele järgnema hoopis kiiremad ja põhjalikumad majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed ümberkorraldused, kui need toimusid kusagil mujal postkommunistlikus Euroopas. Balti riigid olid tundmatud, väikesed ja ilma ajaloolise imidžita riigid Venemaa naabruses . Veelgi enam, Eesti pidi end „ muutma nähtavaks”, suutma sisendada veendumust, et ta on enam kui lihtsalt „taasiseseisvunud riik” või Nõukogude Liidu küljest pudenenud kild. „Euroopa Liidu kanditaatriigi” staatus oli põhimõtteline murrang uue identiteedi kujundamisel nii Eestis kui mujal Euroopas, aga ka Venemaal.

Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?


Uute liikmesriikide integreerumine Euroopa Liitu parandab liidu kvaliteeti nii vanade kui ka uute liikmete jaoks. Iga laienemine on toonud kasu Euroopa kodanikele ning lisanud uusi võimalusi Euroopa ettevõtetele.
Laienemine võimaldab tugevdada poliitilist stabiilsust ning parandada madalama arengutasemega liikmesriikide majanduslikku taset.

Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?


Liituvatele riikidele on kehtestatud mitmes valdkonnas üleminekuaeg või teatud piirangud. Näiteks kõige pikem piiranguaeg kehtib tööjõu liikumisele uutest liikmesriikidest "vanasse Euroopa Liitu": seda piirab kuni 7aastane üleminekuaeg, seega kõik soovijad ei pääse kohe kõigisse liikmesriikidesse tööle.

Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?


Kuna Eestis oli laialdaselt levinud arusaam, et Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga puudub alternatiiv , siis rõhutas nii Eesti ametlik europropaganda kui ka ajakirjandus pigem liitumise positiivseid aspekte . Nii üritati Eesti avalik arvamus muuta ühinemise võimalike negatiivsete tagajärgede suhtes tolerantsemaks. Üldise hoiaku kohaselt olid liitumise negatiivsed ilmingud lihtsalt hind, mida Eestil tuli maksta Euroopa Liitu kuulumise hüvede eest. Seejuures kaalusid liitumise positiivsed aspektid selgelt üle negatiivsed, olid Eesti eurooptimistid veendunud.

Kõige sagedamini mainitakse Euroopa Liidu astumise positiivsete aspektidena eeldatavat majanduslikku kasvu ning riiklikku julgeoleku paranemist. Kuna Eesti NATO -sse pääsemine oli tänu Venemaa vastuseisule osutunud üsna problemaatiliseks, siis oli tekkinud oht, et Euroopa Liidu julgeolekupoliitilist rolli võidakse hakata üle hindama .

Eurominister Andra Neidemann pidi samuti vajalikuks rõhutada, et Euroopa Liit ei ole kaitseorganisatsioon, kuigi mõningaid olulisi poliitilisi julgeolekugarantiisid Euroopa Liidu liikmestaatus annab. Riigikogus peetud välispoliitilisel arutelul ettekandega esinenud tollane välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas sel puhul vajalikuks isegi rõhutada, et „Eesti ei käsitle oma Euroopa Liidu tulevasest liikmestaatusest julgeolekugarantiina. Meie julgeolekuga seotud küsimused tuleb lahendada teises kontekstis ja mitte tuua Euroopa Liitu kaasa probleeme, millest jagu saamiseks see organisatsioon ei ole loodud.”

Julgeolekupoliitilise rolli asemel püüti rõhutada pigem ühinemise majanduslikku aspekti, eelkõige Euroopa Liidu turu avanemist Eesti toodetele, aga ka Euroopa Liidu maade investeeringute mahu kasvu, nagu ka võimalust saada otsest abi tootmise moderniseerimisel ja standartiseerimisel. Ilmselt seepärast domineeris 1997. aasta suvel liitmise majanduslik faktor tavakodaniku teadvuses julgeoleku-poliitilise kaalutluste ees, nagu kinnitas EMOR -i telefoni- gallup .

Seejuures nähti lähenemises Euroopa Liidule ka lähenemist teistsugusele majandus- ja kultuurikeskkonnale. Andra Neidemann rõhutas ka asjaolu, et „Euroopa seadusandluse omaksvõtmine parandaks oluliselt eesti majanduse garantii - ja kontroll- mehhanismide kvaliteeti.” Riigikogu liige Peeter Lorents mainis Äripäeva küsimustele vastates Euroopa Liiduga liitumise olulisemate plussidena, et see toob kaasa „suurema integreerituse, integratsiooni koos kvaliteedi unifitseeritusega. On garanteeritud teatud standartne kvaliteetkaup ja –teenus Euroopa tasemel. See sunnib ka meid sellesama kvaliteedi ja reeglistiku raames toimima .” Euroopa Liidu pooldajad leidsid ka, et majanduskeskkonna stabiliseerumine „vähendaks järsult aferistide võimalusi sulitempudeks Eesti majanduses.”

Euroopa Liiduga ühinemine seostus Eesti avalikus arvamuses üldiselt ka sotsiaalse keskkonna paranemisega. Efektiivse sotsiaalpoliitika puudumist tolle aja Eestis oli kohati hakatud pidama oluliseks takistuseks Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Tõepoolest, üheks olulisemaks Euroopa Komisjoni etteheiteks Eestile oligi tõdemus, et siinne „valitsus näib olevat sotsiaalsfääri unustanud.” Eespool mainitud EMOR-i küsitluse põhjal pidi sotsiaalprobleemidega seonduvat Euroopa Liiduga ühinemise puhul oluliseks umbes neljandik küsitlutest. Samuti oli Euroopa Liitu astumist seostatud positiivsete muutustega töötervishoiu alal, sest see eeldas terve hulga vastavate seaduste ( tööohutuse ja töötervishoiu seaduse ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste sundkindlustus), ning teiste õigusaktide vastuvõtmist, mis Eestis tol ajal puudusid. Samas oli töökaitse üks neid valdkondi, mille puhul Euroopa Komisjon heitis Eestile ette Euroopaga liitumiseks vajaliku arengutaseme puudumist.

Euroopa Liiduga ühinemise puhul paranesid ka Eesti elanike reisimise ja töö leidmise võimalused Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti ajakirjanduslikus eurodiskussioonides olid need argumendid sinnamaani harva mainimist leidnud, aga ilmselt peeti neid iseenesestmõistetavateks. Andrei Hvostov oli sel puhul juhtinud tähelepanu asjaolule, et Euroopa turu üleküllastus puudutaks ka tööjõuturgu ning, samasuguseid karjääritegemise võimalusi, nagu olid Eesti noortel nt. ajakirjanduse, panganduse või riigiteenistuse alal Eesti, polnud neil tegelikult kusagil mujal.

Eeldatavasti peaksid Euroopa Liidu tingimustes paranema ka rahvussuhted ning Eesti elavate mittekodanike olukord. Liiduga ühinemisel peaks Eestis tekkima tuhandeid nn. eurovenelasi, s.t. inimesi, kel on kolmekordne identiteet . Eesti ühinemine Euroopa Liiduga annaks siinsetele venelastele võimaluse läheneda Euroopa suurrahvastele. Avaldades edukamalt survet Eesti senise kodakondsuspoliitika muutmiseks ja ignoreerida eesti keele omandamise nõuet. Eesti venelaste eurointegratsioonile võib iseloomulikuks saada tendents „vaadata Tallinnast mööda” - sellistele ootamatule järeldusele jõudis Andrei Hvostov. Siiski pole seda teemat veel kuigi sageli puudutatud. Eesti venekeelses ajakirjanduses, näiteks ajalehes Molodezh Estonii on kirjutatud, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga peaks olulisel määral muutuma eestlaste suhtlemist venelastesse. Seega eeldatakse mõlemalt poolt, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga parandab siinsete mitteeestlaste olukorda ja lahendab nende integratsiooni probleeme.

Üheks arvestatumaks plussiks eesti liitumisel Euroopa Liiduga peaks olema ka võimalus saada osa Euroopa Liidu rohkearvulistest abiprogrammidest. PHARE programmi kõrval o Euroopa Liidul välja pakkuda ka väiksemaid ja paindlikumaid regionaalse arengu programme . Neist mõningaid on põgusalt tutvustatud ka eesti lugejale. Üsna sageli ongi Eesti ajakirjanduses rõhutatud, et Euroopa Liit toob Eesti jaoks kaasa uusi võimalusi regionaalpoliitika arendamiseks .

Eesti eurooptimistide arvates peaks Euroopa Liiduga ühinemine olema Eesti jaoks maa läänepoolsesse regiooni muutmise garantiiks. Seetõttu on mitmed ajakirjanduses esinevad poliitikud näinud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #1 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #2 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #3 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #4 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #5 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #6 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #7 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #8 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #9 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #10 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #11 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #12 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #13 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #14 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #15 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #16 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #17 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #18 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #19 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #20 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #21 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #22 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #23 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #24 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #25 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #26 Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 180 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor parand88 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?
Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?
Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?
Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?
Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade.
Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest.
Probleemid hariduses ja nende seos Euroopa Liiduga liitumisega.

euroopa liit , euro

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

96
doc
Euroopa Liidu aine eksamimaterjal
54
doc
Kodanikuõpetuse kursus
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
320
doc
Majanduspoliitika
24
doc
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009
44
doc
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
24
doc
Euroopa Liidu vastused
52
docx
Lääne-Euroopa Suurriigid



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun