Riigi nimi - Jamaica a)pindala - 10,991 km2 b)rahvaarv - 2,889,187 (Juuli 2012 , Wikipedia) c)pealinn - Kingston d)pealinna - elanike arv 937,700 (2011 , Wikipedia) e)keel - Jamaica-Inglise f)rahaühik - Jamaica dollar a)manner: Tegemist on saareriigiga ehk ei asu mandril b)maailmajagu: Põhja-Ameerika c)ümbritsevad veekogud (lisa juurde ilmakaared): Ümbritsetud igast küljest Kariibi merega. d)naaberriigid (lisa juurde ilmakaared, kui võimalik siis ka kui pikk on ühine piir ja kust ta külgeb nt. mööda mäestikku, merd, jõge, järve jne): Ühised piirid naaberriikidega puuduvad , kuid naaberriikideks on põhjas Kuuba, läänes Caymani saared ning mandril Mehiko , idas
Jamaica Üldiseloomustus Jamaica kuulub Kariibi mere regiooni, ning on suurim saar Kariibi meres. Jamaica piirneb läänest Haiti saarega ja põhjast Kuubaga. Jamaica rannajoon on 1022km pikk ja 1,5% pindalast on vesi ning ülejäänud maismaa. Riigi suurus on 10991 ruutkilomeetrit ning seal elab 2804332 (2008) inimest keskmiselt tihedusega 245,3 inimest/km². 1. Pilt: Jamaica kaart. 2. Pilt: Jamaica paiknemine. Jamaicas ametlik rahatäht on Jamaica dollar (JMD). Ametlikuks riigikeeleks on Inglise keel. Kingston on Jamaica pealinn kus 2001a. seisuga elab 651880 inimest. Suuremad linnad on veel: Kingston, Portmore, Spanish Town, Mandeville, Ocho Ros, Port Antonio ja Montego Bay. Enamus linnasid paiknevad rannikualal. Jamaica asub troopilises kliimavöötmes ehk kuuma ja niiske õhuga kohas. Atlandi ookeani orkaanidevööse kuulub ka Jamaica. Saar on enamasti mägine, kujult pikklik ja sakilise rannajoonega. Jamaica kõrgeim koht
sellele ka nende indeksid. Koht Inimarengu Riik tabelis indeks Väga kõrge inimarenguga maad: 1 Norra 0.971 2 Austraalia 0.970 3 Island 0.969 7 Rootsi 0.963 Kõrge inimarenguga maad: 40 Eesti 0.883 46 Leedu 0.870 Keskmise inimarenguga maad: 123 Egiptus 0.703 158 Nigeeria 0.511 Madala inimarenguga maad: 181 Afganistan 0.352 182 Niger 0.340 Tabel A. Näiteid väga kõrge, kõrge, keskmise ja madala inimarenguga maadest. Nigeri Vabariigi näitajad Nigeri Vabariik asub Lääne-Aafrika siseosas
Eesti majandusgeograafilise asendi ja arengutaseme võrdlemine Austraalia ja Peruuga 1. Riikide inimarenguindeksi IAI (HDI) võrdlus Eesti Peruu Austraalia Inimarenguindeks 0,835 0,725 0,929 Koht järjestuses 34 80 2 Arengutrendid Alates 1991. Peruu IAI on Aastast 1980 on (1980-2011) aastast on Eesti lakkamatult Austraalia IAI IAI pidevalt tõusnud alates pidevalt tõusnud, tõusnud, tõus 1980. Aastast, kuid alates stabiliseerus Peruu on 1980. aastast 2005 2005. aastal. aasta 0,574 pole tõus olnud punktilt tõusnud oluliselt suur, 0,741 punktini stabiliseerus. 31
Mongoolia arengutaseme iseloomustus 1. Riikide inimarenguindeksi ja selle osakomponentide võrdlus Riik IAI indeksi koht IAI väärtus Oodata Keskmine RKT (GNI) elaniku eluiga õpinguaastate arv kohta (USD PPP 2012) Rootsi 12 0,898 81,82 11,74 43201,35 Venemaa 57 0,778 67,98 11,83 22616,58
ARVUTITUND Suurbritannia arengutaseme iseloomustus Anna Mari Tamm/11a 1. Inimarenguindeksi muutus 1980-2010. 1) Suurbritannia kuulub OECD regiooni. 2) Inimarengu indeks on viimase kolmekümne aastaga arenenud Suurbritannias 0.112, OECD riikides 0.13 ja maailmas 0.169 võrra. Seega maailma ja Suurbritannia IAI muutude vahe on 0.057, mida ei ole palju. Võib öelda, et maailm, OECD ja Suurbritannia arengud on olnud sarnased, nad on arenenud sama palju. 3) Joonis 1. IAI areng 1890 2010.
Riigi arengutaseme iseloomustus Egiptus Egiptuse inimarengu indeks on 0,620 (2010). Egiptus on sellega maailmas 101. kohal. Sarnaste näitajatega riik on veel Araabia, millel on inimarengu indeks 0,590. Egiptus on sellega maailmamastaabis napilt üle keskmise. Seega on Egiptus vähem arenenud riik. (1) Vt. tabel 1. Tabel 1. Riigi arengutaseme näitajad: Egiptus Eesti IAI 0,620 0.812 SKT $5840 $18355 Imikusuremus 23 6 Allikas: http://hdrstats.undp.org/en/indicators/ Egiptus kuulub Araabia ühendemiraatide piirkonda. Egiptus on Aafrikas üks kõrgema inimarengu indeksiga riikidest, kuid jääb siiski veel alla Tuneesiale, Liibüale, Alzeeriale ja Gabonile. Aafrika keskmine inimarengu indeks on madal, kuid teatud riikides on see kõrge
Nagu näha on teenindussektor suures ülekaalus, mis tagab riigile kõrge elatustaseme. Ka tööstus on Saksamaal tähtsal kohal. Saksamaal eksporditakse välja palju masinaid, autosid, kemikaale ja kodutarbeid. Hankiv sektoris on hõive kõigest 1%, sest kasutusele on võetud kõrgtehnoloogilised masinad ning inimtööjõudu ei lähe enam väga vaja. Joonis 2: Saksamaa hõive Allikas: The World Factbook 4. Arengutaseme näitjate võrdlus · Interneti kasutajaid 1000 inimese kohta Internet users (per100) Järgnevalt jooniselt on näha, et kõige suurem interneti kasutamine on kõige kõrgema IAI taseme riikidel. Kõige kõrgem on see Norras, kus 1000 elaniku kohta kasutab interneti 689 inimest. Norrale järgneb Eesti, kus 1000 elaniku kohta kasutab interneti 543 inimest. Saksamaal kasutab 289 inimest ning Brasiilias 80. Tansaanias on interneti kasutajaid väga vähe , kõigest 0
Kõik kommentaarid